lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-28574/16

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 06.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-28574/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1274
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-28574

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2012.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-28574

Tsiviilasi

NM’i hagi KP vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: NM (isikukood: XXX elukoht: XXX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Valeriy Gimaev (Narva Esimene Advokaadibüroo, Kosmonaudi 9, 20309 Narva, e-post: [email protected]) Kostja: KP(isikukood: XXX, elukoht: XXX); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, e-post: [email protected]).

RESOLUTSIOON

Kinnitada NM`i (hageja) ja KP`i (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss järgnevas: kostja KP tasub hagejale NM`ile kompromissina kahju hüvitamiseks 1350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot, millisest summast on kostja 02.02.2011.a hagejale tasunud 150 (ükssada viiskümmend) eurot ning millisest summast ülejäänu ehk 1200 (üks tuhat kakssada) eurot tasub kostja hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS-s Swedbank 10 (kümne) päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-28574.

Vabastada hageja NM kohustusest tasuda riigi tuludesse seni veel tasumata ekspertiisitasu summas 800 (kaheksasada) eurot.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, so summas 271,62 (kakssada seitsekümmend üks ja 62 senti) eurot ja kanda see

2-11-28574 NMi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. Ljudmila Ma tasus hageja eest käesolevas menetluses 16.06.2011.a hagiavalduselt riigilõivu summas 543,24 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „NM hagi KP vastu“. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-1128574, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Harju Maakohtule 17.06.2011.a hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 4056,79 eurot.. Hagiavalduse kohaselt purunes kostja korteris 30.10.2010.a sanitaarsõlmes veefilter, mistõttu tungis vesi XXX korterist hageja korterisse XXX ja allapoole. Hageja korter sai kahjustada veeavarii tagajärjel. Hageja leidis, et tema korterile tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks kulub 4056,79 eurot. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu põhjendusel, et hageja ei ole tõendanud talle tekitatud kahju suurust. Kostja leidis, et enne veeavarii toimumist 30.10.2010.a ei olnud hageja korteris pika aja jooksul teostatud remonttöid ega vahetatud elektrijuhtmeid. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et tema korteris asunud veefiltri pealmise kaane mõranemisest sai aluse 30.10.2010.a toimunud veeavarii. Pooled vaidlesid käesolevas asjas hagejale tekkinud kahju suuruse üle. Harju Maakohtu 06.02.2012.a eelistungil tegi kohus hagejale ettepaneku esitada taotlus kahju suuruse hindamiseks ekspertiisi läbiviimiseks, kuna hageja poolt esitatud tõendid olid kahju suuruse hindamiseks ebapiisavad. Hageja nõustus kohtu ettepanekuga ning esitas ekspertiisi läbiviimise taotluse. Kostja nõustus hageja taotlusega. Harju Maakohtu 21.02.2012.a määrusega määras kohus ekspertiisi läbiviimise ning kohustas hagejat tasuma ekspertiisitasu summas 1080 eurot. Hageja esitas kohtule 29.02.2012.a taotluse menetlusabi saamiseks ekspertiisitasu maksmisel. Kohus rahuldas hageja taotluse oma 22.03.2012.a määrusega ning kohustas hagejat tasuma ekspertiisitasu ositi ehk 5 päeva möödumisel pärast kohtumääruse jõustumist summas 180 eurot ning ülejäänud osa igakuiste maksetena summas 100 eurot kuni 1080 euro tasumiseni. Hageja tasus 09.04.2012.a 180 eurot. 09.05.2012.a tasus hageja täiendavalt 100 eurot. 15.05.2012.a esitati kohtule ekspertarvamus. Harju Maakohtu 21.05.2012.a istungil selgitas kohus pooltele kompromissi sõlmimise mõistlikkust.

2-11-28574 05.06.2012.a esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromisskokkuleppe. Kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 1350 eurot, millest 150 eurot oli kostja hagejale tasunud juba 02.02.2011.a ning millest 1200 eurot kohustus kostja tasuma hagejale hiljemalt 10 päeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. Pooled palusid vabastada hageja seoses kompromissi sõlmimisega kohustusest tasuda riigituludesse menetlusabina antud ekspertiisitasu. Pooled palusid kompromissi kinnitada juhul, kui kohus peab võimalikuks vabastada hageja menetluskulude riigi tuludesse kandmise kohustusest. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ning palusid kompromiss kinnitada ja menetluse antud tsiviilasjas lõpetada. Hageja palus talle tagastada poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele selles esitatud tingimustel ja tsiviilasja menetlus kuulub lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas ei ole pooled kokku leppinud teisiti, mistõttu jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda.

2-11-28574 TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Kohus leiab, et taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-11-28574 tasutud riigilõivust, so summas 271,62 eurot. Käesolevas asjas esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse seoses ekspertiisikulude tasumisega. Kohtule esitatud ning kohtu poolt kogutud tõendeid arvestades rahuldas kohus esitatud taotluse ja võimaldas hagejal tasuda ekspertiisitasu osade kaupa. Kohtule esitatud kompromissis paluvad pooled vabastada hageja kohustusest maksta riigituludesse ülejäänud osa ekspertiisitasust. Pooled on palunud kompromissi kinnitada juhul, kui kohus peab võimalikuks poolte antud taotluse rahuldamist. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Samas sätestab TsMS § 190 lg 7, et kohus võib mõjuval põhjusel, muuhulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude hilisema tasumise tähtpäeva või osade tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest. Kohus leiab, et poolte taotlus kuulub rahuldamisele ja hageja tuleb seoses kompromissi sõlmimisega vabastada kohustusest kanda riigi tuludesse tasumata jäänud ekspertiisitasu summas 800 eurot. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja sissetulekud ei võimaldanud tal ekspertiisitasu maksta ja kohus pidas võimalikuks talle menetlusabi andmise. Kohtu puudub alus eeldada, et hageja seisund on alates menetlusabi andmise määruse tegemisest (22.03.2012.a) oluliselt paremaks muutunud. Kompromissi sõlmimise korral on kohtul õigus vabastada isik menetluskulude riigituludesse kandmisest ning antud asjas on see vajalik, kuna kompromissi korras kostja poolt hagejale tasutav summa on samas suurusjärgus võrreldes hageja poolt seni veel tasumata ekspertiisitasu suurusega. Kohus ei pea mõistlikuks olukorda, kus kompromissi sõlmimise tulemusena tuleb hagejal tasuda ekspertiisikuludeks peaaegu sama summa, millise tasub talle kostja. Seega tuleb hageja vabastada kohustusest tasuda riigi tuludesse ekspertiisitasuna seni veel maksmata 800 eurot.

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja