Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2) tuvastada XXX, XXX elamu konstruktsioonide taastamisremondi turuväärtus ja mõista selle eest kahju hüvitis 4101 € kostjatelt solidaarselt välja või mõista 4101 € alternatiivselt välja kostjalt 2 (lk 39). Saamata jäänud üürinõudest kui kahjunõudest on hageja loobunud ja selles osas on menetlus lõpetatud 20.04.2012 (lk 207). Tõendid: leping, OÜ AE akt, OÜ I akt, kohtuekspertiisiakt, maksekorraldused õigusabi teenuse eest seoses pretensioonide esitamisega, plaanid, fotod majast. Kostjate vastuväited K. R e vastuväited. Vaidles hagile vastu. Nõustus, et hageja pöördus tema poole 08.12.2006 pretensiooniga, kuid kostja vastas sellele. Kostja ei ole II korrusel teinud juurdeehitus- ega väljaehitustöid, neid ei ole plaanitud ja kui plaanitakse, siis kooskõlastatakse need hagejaga. Kostja paigaldas II korrusele kergkamina 115 kg, mis asetseb tala kohal (tuvastas hageja ekspert D ), selle paigaldamiseks puudus vajadus eriliste kandekonstruktsioonide tegemiseks. Kamina kaal ei ole suurem kui näiteks voodi kaal, arvestades seal magavate inimeste kaalu ja voodi kaalu kokku ja mis võib olla suurem kui kamina kaal. K. O märkis korrektuurplaani tegemisel, et korstnale, mis asub hageja kasutuses olevas ruumis, on vaja teha 380 mm väljaulatuv rõhtkatik, korstna kohal tuleb laetalad ja sarikad vekseldada. Seega on hageja kasutuses oleva elamuosa lae läbipaine, seinte praod tingitud amortisatsioonist ja ehitusvigadest varasemast ajast. Hageja esitatud OÜ AE koostatud akti kohaselt puudub ahju peal sillus ja seinaosa toetub ahjule, mis on lubamatu ja selle eest ei vastuta kostja 2. Neid töid saab teha I korrusel mitte II korrusel. Lisaks vahetas kostja 2 II korrusel põrandal liiva soojustusvillaga, mis on kergem, seega said I korruse laepained tekkida varasemast ajast, so mitte siis kui kostja 2 tegi II korrusel remonti. Kostja 2 ei ole seega kohustutud hüvitama hagejale ekspertiisikulusid, õigusabikulusid. Isegi kui rääkida vajaminevatest remonttöödest mida on vaja teha I korrusel, siis vastutab selle eest ka hageja vastavalt oma osa suurusele ja kostja 2 vastavalt oma osa suurusel. Kostja 2 ei ole hagejale aga kahju tekitanud. R. Nuudi kui eelmise omaniku elukaaslase põhjustatud kahju eest ei vastuta kostja 2. R. Nuudi tegi vastavad II korruse tööd ja need olid lõpetatud enne, kui kostja 2 sai kaasomanikuks. Tõendid: AS A akt, kamin-ahi KÕ 115 tehnilised andmed, kiri hageja esindajale hageja kiri A. T , tähitud kirja kviitungid, kohtuekspertiisiakt, tunnistaja AA ütlused. Kostja A. T vastuväited (lk 86, 91-95) Hagi ei tunnista.

Hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb kostjate solidaarne vastus kahju hüvitamisel. Kostja 1 ei ole teinud 2006.a. suvel mingeid remonttöid. AS A akti kohaselt oli II korrusel välja ehitatud 2 tuba, eesruum, mil hoone kaasomanikuks oli J. V ja need tööd II korrusel tegi tema eluskaaslane R. N , kes suri . Ruume kasutati 1995, seda teadis ka hageja, kes otsis osa elamust 02.10.2007 koos sinna juurde kuuluvate rajatistega. Kostja 1 sai kinke teel 2/3 majast 29.09.1998 ja kostja 1 seal ei elanud, kuna seal elas J. V kuni 2005.a. suveni. Kostja kinkis 30.08.2008 2/3 osa K. R ele, kes asus seinu ja põrandaid soojustama, neid töid nähti ette ka K. O korrektuurprojektis. Kostja 1 ei ole teinud ühtegi pretensioonis 08.12.2006 märgitud töödest. Lagede ja seinte pragude tekkimise aega ei ole hageja tõendanud. Hageja esitatud ekspertiisiakt 25.10.2006 kinnitab vaid selle aja seisu. Ehitustööd tegi 1998.a. endise 2/3 mõttelise osa omaniku J. V elukaaslane ja sellest tekkinud kahjusid ei saa kostjalt 1 nõuda. Tapeet, mis nähtub 25.10.2006 aktist, on pandud seina 1984-1985 ja 2006.a. ei ole seal tapeete vahetatud. Praod olid enne 2002. Kuna I korruse ruumide vaheline sein on tellistest, kaetud makulatuuriga, tapeediga, siis sooja ja külma ja niiskuse mõjul on tekkinud vastavad praod. Kostja 1 ei vastuta kahjude eest. Hoone vastavate remonttööde kulusid peavad kandma kõik kaasomanikud. Tõendid: tugines hageja tõenditele, kostja 2 kamina ostumüügileping. Kohtu põhjendused Esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja on kinnisasja nr 45736 (kantud Harju maakohtu kinnistusosakonna registriossa) kaasomanik ja talle kuulub 1/3 mõttelist osa sellest kinnisasjast. K. R ehk kostja 2 on sama kinnisasja 2/3 mõttelise osas omanik alates 22.09.2006 kui vastav kanne on kinnistusraamatusse kantud. Eelnevalt oli selle asja 2/3 mõttelise osa omanik A. T ehk kostja 1. Hageja ja kostja 1 A. T sõlmisid 19.09.2002 lepingu (tõestatud not. A. Schultsi poolt 19.09.2002, lk 5-9), millega andis hageja nõusoleku kostjale (p 3.1) XXX, XXX asuva ehitise katusekorruse ümberehitamiseks kooskõlastatud projekti alusel koos õigusega ehitada II korrusel iseseisvad ruumid. Lepingu p 3.4. sätestas tekkida võivate kahjude korraks kostja 1 vastutuse ning hüvitatavate kahjude liigid (alap 3.4.1-3.4.2) VÕS § 3 p 1, § 8 lg 1, § 76 lg 1 mõtte kohaselt tekib võlasuhe lepingust, mis on täitmiseks kohustuslik lepinguosalistele ja nendel tuleb lepingut täita vastavalt selles kokkulepitule. Lepingust tulenevalt saab võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 3 ja § 115 lg 1 alusel nõuda lepingu rikkumise korral võlgnikult kahju hüvitamist. Seega saab hageja nõuda kostjalt 1 19.09.2002 sõlmitud lepingujärgse kahju hüvitamist juhul, kui kostja 1 on lepingus märgitud tööde käigus hagejale kahju tekitanud ning jätnud need hagejale hüvitamata ehk rikkunud pooltevahelisest lepingust tulenevaid kohustusi ning kostja ehitustegevusel on seos VÕS § 127 lg 3 järgi tekkinud kahjuga, st kahju tekkimine oli ettenähtav lepingu rikkumise tagajärjena juba lepingu sõlmimise ajal. Just seetõttu, et lepingust tulenevad õigused, kohustused kehtivad lepinguosaliste suhtes VÕS § 3 p 1, § 8 lg 1, § 76 lg 1 järgi, ei nõustu kohus hagejaga, et hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud

lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest saaks kostja 2 vastutada sellesama hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingu järgi. Viidatud hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingust (tõestatud notar A. Schultsi poolt 19.09.2002, lk 5-9) seda ei nähtu, et lepingu osaliseks oleks ka kostja 2. Seda, et lepingust tekivad õigused ja kohustused oleksid üle läinud VÕS § 179 järgi kostjale 2 sellesama lepingu ülevõtmisega või kahju hüvitamise kohustus oleks kostjale 2 üle läinud kohustuse ülevõtmisega VÕS § 175 järgi, ei ole hageja väitnud, seda ei ole väitud ka kumbki kostja. AÕS § 79 lg 1 alusel on kaasomanike vahelised kokkulepped asja valdamise, kasutamise ja kaasomandi lõpetamise kohta kinnisasja puhul kehtivad õigusjärglase suhtes vaid siis, kui need on kantud kinnistusraamatusse. Käesoleval juhul ei nähtu kinnistusraamatust sellist kannet (eelkõige kasutamine, mille käigus tehakse ümberehitusi ja sellega seotud kahjude hüvitamise kord), mis kehtiks kostja 1 õigusjärglase ehk kostja 2 suhtes. Seega ei vastuta kostja 2 hagejal tekkinud kahju eest vaidlusaluse lepingu järgi. Kostja 2 vastutus saab olla hageja ees vaid deliktiõiguslik, mida kohus vaatab edaspidi. Järgnevalt vaatleb kohus, kas kostja 1 on põhjustanud kahju ja rikkunud hageja ees pooltevahelist lepingut. Hageja väidetel tegi kostja 2006.a. suvel remonttöid, millega kahjustas hageja kasutuses olevat omandiosa (seintes, laes praod, läbipaine), 30.08.2006 võõrandas ta oma osa K. R , kes jätkas ehitustegevust ja kahju tekitamist. Seega on hageja väitnud, et kostja 1 tekitas hagejale kahju 2006 suvel ja alates 30.08.2006 tekitas kahju kostja 2. Eeltoodu alusel vastutab kostja 1 tulenevalt hageja ja kostja 1 vahel tulenevast lepingust selle rikkumise korral hagejale tekkinud kahju eest. Pooltevahelise lepingu (tõestatud not. A. Schultsi poolt 19.09.2002, lk 5-9) p 3.1 alusel andis hageja kostjale 1 nõusoleku ehitise katusekorruse ümberehitamiseks pooltevahelise kooskõlastatud projekti alusel ja selle alusel pidid tekkima juurdeehituse tulemusel iseseisvad ruumid. Lepingu p 3.4. (alap 3.4.1-3.4.2) järgi on kostja 1 kohustatud hagejale hüvitama juurdeehitusega tekitatud kahju eest, milleks on praod seintes, kulud vara seisukorra hindamiseks, taastamiseks /ekspertiisitasud, remonttööde kulud, kulud õigusabile, ajutisele elamispinnale/. Lepingu p 3.6 alusel ei vastuta kostja 1 ehitustööde perioodil elamu seisukorra halvenemise eest kui kahju ei ole tekkinud kostja 1 tegevuse või tegevusetuse tõttu ning kui kahju on tekkinud vääramatu jõu tõttu (alap 3.7.1., 3.7.2). Kohtule esitatud OÜ AE 25.10.2006 aktist nähtub, et hageja kasutuses olevates ruumides on laes praod, ahju peal puudub sillus, seinaosa toetub ahjule, mis on lubamatu, samas ei nähtu sellest aktist, millal praod on tekkinud, viide on vaid sellele, et II korruse väljaehitamine tuleb peatada. Akt on koostatud 25.10.2006 (lk 13), mil kaasomanikuks on kostja 2. Kostja 1 eitab II korrusel remonttööde ja juurdeheituste ja ümberehituse tegevust. Kuna hageja esitatud 25.10.2006 aktist ei nähtu, millal pained ja praod hageja kasutuses olnud ruumide lagedes ja seintes on tekkinud, siis on märgitud aktiga tõendamata hageja väide, et kostja 1 on teinud töid, millest oleks tingitud hagejal tekkinud kahju ning et kostja 1 oleks rikkunud pooltevahelisest lepingust tulenevat remonttööde käigus tekkinud kahju hüvitamise kohustust. Kostja 2 poolt esitatud AS A aktist (lk 50-51) ja hageja esitatud majaplaanist ja korrektuurplaanist 1998.a. (koostanud AS A ning millel on hageja ja J. V allkirjad, lk 74), milledele tugines kostja 1, nähtub, et korstnate kohal tuleb

laetalad ja sarikad vekseldadada, korstnatele tuleb teha 380 mm väljaulatuv rõhkkatik. Seega järeldub viidatud aktist ja plaanidest vajadus teha juba 1998.a. laetalade ja sarikate korrastavaid töid, st selline vajadus on tekkinud enne kui hageja sõlmis kostjaga 1 vaidlusaluse lepingu. Seega tõendavad viidatud tõendid, et hageja kasutuses olevates ruumides oli vajalik teha teatud töid, kuid nendest ei nähtu, et hageja ruumides tekkinud kahjustused nagu praod seintes, laes ja lae läbipaine oleks põhjustatud kostja 1 poolt. Seda, et kostja 1 oleks teinud elamu II korrusel ümberehitustöid siis kui kostja 2 sai omanikuks ja mis võimaldaks lepingust tulenevat kahju hüvitamist hagejal kostjalt 1 nõuda, ei ole hageja tõendanud. Kuna hageja ei ole tõendanud seda, et kostja 1 oleks teinud ümberehitustöid, remonti II korrusel, ei tõusetu ka tema deliktiõiguslikku vastutust hagejal tekkinud kahju eest. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja I oleks teinud ümberehitustöid ja juurdeehitustöid või remonttöid, millega kaasnevate kahjude (taastamisremont, ekspertiisikulud, õigusabikulud) hüvitamise kohustus tal nende vahel 19.09.2002 sõlmitud lepingu p 3.4 järgi oleks, siis ei vastuta kostja 1 ka hagejal tekkinud kahju eest. Selle tõttu ei teki kostjal 1 ka solidaarkohustust kostjaga 2 hagejal tekkinud võimaliku kahju eest. Seega ei ole kostja VÕS § 100 kohustust rikkunud (kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, viivitamine). Eeltoodu tõttu jääb hageja nõue kostja 1 vastu üldse kui ka solidaarselt kostjaga 2 lepingu p 3.4 sätestatud kahjude, milleks on väidetavad kahju nõude esitamisega (pretensioonid) seotud õigusabikulu, kahju kindlakstegemise kulud kokku summas 531,11 € ning ehitise endise olukorra taastamiskulude suuruse tuvastamiseks 4101 € ja nende hüvitamiseks 4101 € rahuldamata VÕS § 76 lg 1, § 103 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 127 lg 3 järgi. Järgnevalt vaatleb kohus, kas kostja 2 vastutab hagejal tekkinud kahjude eest. Eelpool tuvastas kohus, et kostja ei vastuta hageja ees hageja ja kostja 1 vahelise lepingu järgi. Kostja 2 ei ole vaidlustanud asjaolu, et tegi II korrusel teatud remonttöid ja paigaldas sinna 115 kg kaminahju siis kui ta sai omanikuks. Seega arvestades kostja 2 vastuväiteid, leiab kohus, et võimalike remontööde tegemisega tekitatud võimaliku kahju eest võib vastutada kostja 2 kui kaasomanike omanik teisele kaasomanikule omandi kahjustamisega VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega vaatlebki kohus seda, kas kostja on käitunud viisil, mis oleks hageja omandi osa kahjustanud. Kahju tekitaval teol peab VÕS § 127 lg 4 järgi olema otsene põhjuslik tagajärg kahju näol, st kahju peab tekkima vahetult isiku teo tagajärjel, sj peab olema kahju tekitamine õigusvastane, vastasel korral on kahju hüvitamine välistatud. Hageja esitatud I arvamusest 02.11.2007 nähtub, et koht, kus XXX II korrusel on pandud kaminahi, on tekkinud läbipaine ja selle all on omakorda ahi I korrusel ja et läbipainest tekkivad survejõud koormavad mittekandvat seina, ahju, tekkinud on praod, oht on et need suurenevad ja et II korrusel tehtud ehitustööd on tehtud projektita, talad tuleb toestada.

Kostja 2 taotluse alusel määras kohus ekspertiisi (lk 186 valges ümbrikus, akt C-6211 detsember 2011). Ekspert leidis, et elamu XXX, Tallinn I korruse tubade nr 7 ja 8 vahelises seinas olid praod ruumi nr 7 laes, II korruse ruumides ehituslikke defekte ei olnud. Ekspert tuvastas, et ajavahemikul 1983-1997 oli tubade nr 7 ja 8 vaheline vana sein ning ahi lammutatud ja ehitatud uuesti, sj mõlemad uues kohas ja seda on ehitustehniliselt tehtud vigadega – vahesein on uue ahju kohal toetatud ahjupealsele osale ja puudub seinaosa toetav sillus, ühendussõlm laega sellel kohal on halva kvaliteediga, sj ei ole arvestatud sellega, et vaheseina nihutamisel on nõrgestatud vana seina kohal olnud laetalade toe ja jätkusõlmi. Eksperdi arvamuse kohaselt on pragude tekkepõhjuseks I korruse tubade nr 7 ja 8 vahelises seinas - otseselt vaheseina toetumine ahjule ehk silluse puudumine. Ahju kütmisel see pikeneb ja lükkab talle toetuva kivist seinaosa ülespoole ja tekitab pragusid. Samal ajal avaldab II korruse kamin-ahjuga ruumi kasutuselevõtmine lisamõju talade nõrgestatud sõlmedele uue vaheseina peal. Pragude põhjus ei ole tingitud kamina paigaldamisest II korrusele korstna kõrvale, sest põhipragu asetseb mitte vaheseinas kamina all vaid ahjust eemal. Seda põhjustab vaheseina ja laeosa ebatihe ühenduskoht, kus ahju deformatsioonide ehk soojusliku pikenemise tõttu vahesein saab nihkuda. Eksperdi arvamusest nähtub, et puidust laetalade kandevõime ja kandvad elemendid on piisava tugevusega ja läbipaine jääb pööninguosa kasutusele võtmisel lubatud piiridesse, tingimusel, et laetalad toetuvad korrektselt kohtkindlalt tubade nr 7, 8 vahel olevale seinale, mis on aga lammutatud ja uude kohta ehitatud. Kuna tubade nr 7, 8 vaheline vahesein on lammutatud, uus ehitatud uude kohta ebakvaliteetselt, siis laetalad on alloleva vaheseina lammutamise tõttu vajunud, sest uue seina toe ja tugisõlmed ei ole piisavalt jäigad ja kohtkindlad ning talad vajusid kandeava muutmise ehk vaheseina nihkumise tõttu. Talade vajumine kutsus esile lage katva pinnakihi ebakvaliteetseks muutmise – praod, pahtli lahtituleku. Kuna uue vaheseina ja laetalade vahelised toetuspinnad (sõlmed) ei ole uue vaheseina ehitamisel tehtud piisava hoolega ega vajalikul määral jäigad, siis pööningu kasutusele võtmine tubade nr 7, 8 peal suurendas mõningal määral laepragusid. Praod olid vaid I korruse tubade nr 7 ja 8 tsoonis, kus oli toetav vahesein lammutatud ja uuesti ehitatud, ja mis kinnitavad omakorda seda, et laetalade läbivajumine oli otseselt seotud tubade nr 7 ja 8 vahel olnud vaheseina lammutamisega ning hilisema mittenõuetekohase kasutamisega/ehitamisega. Võrreldes hageja esitatud I arvmust (lk 19) ja kohtu ekspertiisi käigus tuvastatut, leiab kohus, et eksperdi järeldused on veenvamad, kuna nendest nähtub vaidlusaluse objekti igakülgne uurimine, sj on uuritud ka I korruse vaheseinast tingitud asjaolusid, sj vaheseina ennast, samuti on tehtud arvestused ja antud seeläbi hinnang laetaladele, nende kandevõimele, kamin-ahjule ja II korruse kasutuselevõtu mõjule hageja kasutuses olevate ruumide nr 7 ja 8 pragudele, läbipainele. Hageja esitatud I aktist ei nähtu ega selgu, kui suures osas on uuritud kaminahju, kas on tehtud laetalade mõõdistusi ja nende talade kandevõime arvestusi, kirjeldatud II korrust, ega uuritud I korruse 7 ja 8 ruumi vaheseina ehituslikku külge, tema vastavust normidele ja selle vaheseina enda mõju tekkinud pragudele, läbipainele. Eeltoodud kohtueksperdi uuringut ja arvamust hinnates leiab kohus, et kostja 2 on tõendanud, et hageja kasutuses oleva ehitise osas ehk tubades nr 7, 8 olevad praod laes ja vaheseinas ning lae läbipaine on tingitud vaheseina ehituslikest vigadest ja on otseses seoses sellega. Asjaolu, et II korruse ruumide kasutusele võtmine tubade nr 7 ja 8 kohal võis vaid veidi suurendada painet ja

pragusid, ei ole aga algseks pragude ja läbipaine põhjuseks. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole kamina ja II korruse elamiseks kasutusevõtmisel seost tekkinud pragudega viidatud tubades nr 7, 8 ja lae läbipainega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väited tema kasutuses olnud ruumides tekkinud seinte ja laepragudest ning laepainest, ei ole põhjuslikku seost kostja 2 poolt II korrusel tehtud töödega ning 115 kg ahju paigaldamisega märgitud ruumidesse. Asjaolu, et kostja on ruume remontinud ilma projektita, mida märkis ka ekspert, ei ole seoses sellega, et hagejal on tekkinud tema kasutuses olnud ruumides nr 7, 8 vastavad praod, laepaine, kuna need on tekkinud sinna eelmise vaheseina ja ahju lammutamisel ja uue ebakorrektsel ehitamisel. Viimase lammutamist ja ehitamist ei ole hageja kostjale 2 ette heitnud. VÕS § 1043 ja § 127 lg 4 alusel peab kahju tekkimine olema otseses põhjuslikus seoses kahju tekitav teoga. Antud juhul on kahju põhjustatud vahelae eemaldamisest I korrusel tubade nr 7 ja 8 vahel, mitte kostja remonttöödest. Juhul kui vahesein oleks korrektselt ehitatud, ei oleks läbipainet, pragusid seintes ja laes tekkinud, sest laetalad vastavad, arvestades II korruse kasutuselevõtmist, laetalade kandevõimele, mis nähtub samuti eksperdi arvamusest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja 2 on tõendanud, et kahju, mis on väidetavalt tekkinud kaasomandi osale (mida otseselt kasutab hageja), ei ole tingitud kostja käitumisest ehk ei ole otseses põhjuslikus seoses kostja poolt II korrusel tehtud remonttööde ja kaminahju kasutusele võtmisega VÕS § 127 lg 3 järgi ning seega ei vastuta kostja 2 hageja ees tekkinud kahjude eest VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi. Kohtul puudub vajadus anda hinnang kostja 2 tunnistaja A. A ütlustele (lk 204), kuna ekspertiisiaktiga leidis tõendamist hagejal tekkinud kahjude põhjus. Hageja esitatud majaplaanidele ja maja kohta tehtud fotodelt ei nähtu tegelikult lae paine ja pragude põhjused, mistõttu puudub vajadus anda nendele täiendavat hinnangut (lk 73-76). Eeltoodu tõttu jääb nõue kostja 2 vastu hageja poolt kahju kindlakstegemisega seotud kulude /ekspertiisi tegemisega seotud kulud/ kui ka kahjunõuete esitamise kulude /kohtuvälised õigusabikulud/ kokku 8310 kr e 531,11 € ning taastamisremondi suuruse tuvastamiseks 4101 € ja selle eest hüvitise väljamõistmiseks 4101 € rahuldamata. Kuna hagi jääb eeltoodud motiividel rahuldamata, puudub kohtul vajadus anda hinnang kahju tekkimise õigusvastasusele, kahju ulatusele, selle kohta esitatud (maksekorraldused, mis seotud õigusabikulude kandmisega ja ekspertiiside tellimisega) tõenditele, kostja süü küsimusele, hageja esitatud pretensioonidele. Kostja 2 ei ole eitanud seda, et kaasomandi parandamise/säilitamise kulud tuleb jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele, küll aga ei ole hageja sellist nõuet esitanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui kaasomandi osa vajab parendamist ning selleks on vaja teha kulutusi, siis on tegemist omanikevahelise kulutuste kandmise kohustusega AÕS § 72 lg 4 järgi ning selliseid nõudeid ei ole hageja esitanud. Märgitud nõue ei ole samastav kahju hüvitamise nõudega, mille hageja on käesolevas asjas esitanud. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud TsMS § 162 alusel hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilasja hind on arvestades hagi esitamise aega ja nõude täpsustamise aega 16.04.2012 TsMS § 122 lg 1, 2, § 123, § 124 lg 1, § 125, § 134 lg 1, 2, 3 järgi kahjunõude ja

tuvastusnõude väärtus /tuvastusnõue esitatud koos kahjunõudega ja arvestatakse vaid kahjunõude väärtust/ kokku 4632,11 €.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.