Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. jaanuaril 2024. a (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

3-20-1378

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-1378 linn sellele taotlusele ei vastanud. Kaebaja seisukohta 26.08.2020 ettekirjutuse andmise eel ära ei kuulatud. Vaidlustatud ettekirjutus rikub kaebaja omandiõigust ja õigust kodu puutumatusele. Keila Linnavalitsuse 27.08.2020 kirjas avaldati valmisolekut kuulata kaebaja selgitusi. Kaebaja esindaja 28.08.2020 kirjas toodud selgitusi ja küsimusi vastustaja ei arvestanud. Kaebajal ei olnud võimalik nõutavaid dokumente esitada kohe, sest nende koostamine võtab 3 kuni 6 kuud aega. Kaebaja on võtnud ühendust Ehitusload 24 OÜ-ga, et saada vajalikud dokumendid kuni kasutusloa saamiseni. Keila linn ei ole põhjendanud, miks jäeti tähelepanuta tsiviilasjas nr 2-08-9032 tehtud kohtuekspertiis kaebaja poolt 2006. a-l pööningukorrusel tehtud ehitustöödele. Harju Maakohtu 04.06.2012 otsuses nr 2-08-9032 on märgitud järgmist: „Eksperdi arvamusest nähtub, et puidust laetalade kandevõime ja kandvad elemendid on piisava tugevusega ja läbipaine jääb pööninguosa kasutusele võtmisel lubatud piiridesse, tingimusel, et laetalad toetuvad korrektselt kohtkindlalt tubade nr 7, 8 vahel olevale seinale, mis on aga lammutatud ja uude kohta ehitatud. /.../ Kuna uue vaheseina ja laetalade vahelised toetuspinnad (sõlmed) ei ole uue vaheseina ehitamisel tehtud piisava hoolega ega vajalikul määral jäigad, siis pööningu kasutusele võtmine tubade nr 7, 8 peal suurendas mõningal määral laepragusid. Praod olid vaid I korruse tubade nr 7 ja 8 tsoonis, kus oli toetav vahesein lammutatud ja uuesti ehitatud, ja mis kinnitavad omakorda seda, et laetalade läbivajumine oli otseselt seotud tubade nr 7 ja 8 vahel olnud vaheseina lammutamisega ning hilisema mittenõuetekohase kasutamisega/ehitamisega.“

3(6)

3-20-1378 Kaebaja kinnitab ja paikvaatlusel selgus, et kaebuse esitaja on ehitanud välja kaebajale kuuluvale pööningukorrusele eluruumid, sh on paigaldatud kamin, ruumid on soojustatud ja viimistletud. Pööningukorrust kasutatakse eluruumidena. Kaebaja ei ole täitnud EhS § 19 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kaebaja ei ole 21.06.2019 ettekirjutust täitnud. Ruumide kasutamise keelamine oli seetõttu põhjendatud. Omandiõiguse piiramine on lubatud seaduse alusel. Õiguslik alus kasutusloata ruumide kasutamise keelamiseks tuleneb EhS § 130 lg-st 2 koosmõjus KorS § 23 lg-ga 4 ja § 28 lg-ga

4(6)

3-20-1378 Ehitusprojekti koostamiseks on vajalik eemaldada põrandalt, seintelt ja lagedelt kattematerjal. Endine omanik Z lõhkus esimesel korrusel kandva seina. Kandva seina taastamiseks on vajalik ehitusprojekt. Pädeva isiku leidmine ehitusprojekti koostamiseks on aeganõudev. Kaebaja esitas ehitusprojekti ja kasutusloa taotluse apellatsioonimenetluse ajal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1378 kujutada ohtu nii kaebajale kui teistele samas majas elavatele inimestele ja nende varale, ei ole vastustaja vaidlusaluses ettekirjutuses põhjendanud, miks tuli teise korruse ruumide kasutamine lõpetada kohe. Ettekirjutuses on märgitud, et juba 2010. a ekspertiisiaktist nähtuvalt on teisel korrusel välja ehitatud eluruumid. Ettekirjutusest ega ühestki teisest kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et praod oleks esimese korruse seintes ja lagedes tekkinud 2020. aastal vahetult enne ettekirjutuse andmist. Ohukahtluse korral on vastustajal küll võimalik ruumide kasutamine keelata, ent piirangu intensiivsust arvestades tuleb ruumide kasutajale üldjuhul jätta piisav aeg teise eluruumi leidmiseks ja sinna ümber asumiseks. Praegusel juhul tugines vastustaja ettekirjutuse andmisel teadmata ohule, mis ei saanud olla suur, arvestades, et ruume oli juba ca 10 aastat kasutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.