Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. jaanuaril 2024. a (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
3-20-1378
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keila Linnavalitsuse 21.06.2019 ettekirjutusega nr 4.1-1.3/887 kohustati Keilas Paldiski mnt 37 asuva elamu kaasomanikku X tellima pädevalt spetsialistilt nõuetele vastav ehitusprojekt hoone pööningu ümberehitamise kohta (p 5.1) ja esitama ehitusteatise, milles oleks näidatud hoone teise korruse ümberehituse maht, paigaldatud soojusallikad ja ehitamise aeg (p 5.3). Ettekirjutus tuli täita 01.10.2019 ja 01.11.2019.
2.Keila Linnavalitsuse 23.10.2019 täitekorraldusega määrati Xle sunniraha 1000 eurot 21.06.2019 ettekirjutuse täitmata jätmise eest.
3.X esitas 03.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Linnavalitsuse 21.06.2019 ettekirjutuse nr 4.1-1.3/887 tühistamise ja 23.10.2019 täitekorralduse nr 4.1-1.3/887-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ning edaspidi täitekorralduste andmise keelamiseks. Tallinna Halduskohtu 04.11.2019 määrusega asjas nr 3-19-2047 peatati esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse kehtivus kuni 11.11.2019. Tallinna Halduskohtu 30.04.2020 otsusega rahuldati kaebus osaliselt, kuid jäeti ettekirjutuse p-de 5.1 ja 5.3 tühistamise nõudes rahuldamata.
4.Xle määrati sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu ka 18.06.2020.
5.Keila Linnavalitsuse 26.08.2020 ettekirjutusega nr 4.1-1.3/845 kohustati X ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg 4 alusel lõpetama kohe Paldiski mnt 37 teisel korrusel olevate eluruumide kasutamine, täitma 21.06.2019 ettekirjutus ja taotlema ehitisele kasutusluba (kasutusteatist). Harju Maakohtu 04.06.2012 otsusega on tuvastatud, et hoone teisele korrusele on välja ehitatud kaks tuba ja eesruum ning kaasomanikud on kokku leppinud katusekorruse ümberehitamise. Hoone teise korruse ruumid on võetud kasutusse eluruumidena. OÜ Hamarte Ekspert 2010. a jaanuari eksperthinnangust selgub, et elamu teisel korrusel on tehtud viimistlus- ja sisustustööd (sise- ja välisseinte ning lae soojustamine ja vooderdamine kipskartongplaatidega). Teise korruse tubadesse on paigaldatud küttekeha (kamin) ja pööningukorrus on renoveeritud (rekonstrueeritud). Seega on ehitis ümber ehitatud. Kaasomanike kokkuleppe alusel kasutab teise korruse ruume X. Omanik on jätnud täitmata EhS § 19 lg-st 1 tulenevad omaniku kohustused. Ehitise ümberehitamisel tuleb esitada ehitusprojekt ja ehitusteatis. X kutsuti 25.08.2020 kl 10 Keila Linnavalitsusse, kuid ta ei ilmunud kohale. Keila Linnavalitsuse 21.06.2019 ettekirjutust ei ole täidetud. Teisele korrusele ilma õigusliku aluseta ja projektita välja ehitatud eluruumide kasutamine võib tuua kaasa ohu ehitist kasutavatele isikutele ja eriti esimesel korrusel elavatele isikutele, kuna elamu esimese korruse lagedesse on tekkinud praod ja on võimalik, et ehitis on kaotanud püsivuse.
6.X esitas 21.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse 26.08.2020 ettekirjutuse tühistamise nõudes. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kaebaja vaidlustas 21.06.2019 ettekirjutuse ja selle täitmiseks antud täitekorralduse 03.11.2019 Tallinna Halduskohtus. Halduskohus rahuldas 30.04.2020 otsusega kaebuse osaliselt, kuid jättis ettekirjutuse p-de 5.1 ja 5.3 osas kaebuse rahuldamata. Keila Linnavalitsus andis täitekorralduse nr 4-1-1.3/887-10, andmata kaebajale aega ettekirjutuse täitmiseks ja kuulamata kaebaja seisukohta eelnevalt ära. Kaebaja sai kutse kätte 25.07.2020 ja andis teada, et tema esindaja ei saa 25.08.2020 selgituste andmiseks linnavalitsusse ilmuda ning palus määrata uus aeg. Keila 2(6)
3-20-1378 linn sellele taotlusele ei vastanud. Kaebaja seisukohta 26.08.2020 ettekirjutuse andmise eel ära ei kuulatud. Vaidlustatud ettekirjutus rikub kaebaja omandiõigust ja õigust kodu puutumatusele. Keila Linnavalitsuse 27.08.2020 kirjas avaldati valmisolekut kuulata kaebaja selgitusi. Kaebaja esindaja 28.08.2020 kirjas toodud selgitusi ja küsimusi vastustaja ei arvestanud. Kaebajal ei olnud võimalik nõutavaid dokumente esitada kohe, sest nende koostamine võtab 3 kuni 6 kuud aega. Kaebaja on võtnud ühendust Ehitusload 24 OÜ-ga, et saada vajalikud dokumendid kuni kasutusloa saamiseni. Keila linn ei ole põhjendanud, miks jäeti tähelepanuta tsiviilasjas nr 2-08-9032 tehtud kohtuekspertiis kaebaja poolt 2006. a-l pööningukorrusel tehtud ehitustöödele. Harju Maakohtu 04.06.2012 otsuses nr 2-08-9032 on märgitud järgmist: „Eksperdi arvamusest nähtub, et puidust laetalade kandevõime ja kandvad elemendid on piisava tugevusega ja läbipaine jääb pööninguosa kasutusele võtmisel lubatud piiridesse, tingimusel, et laetalad toetuvad korrektselt kohtkindlalt tubade nr 7, 8 vahel olevale seinale, mis on aga lammutatud ja uude kohta ehitatud. /.../ Kuna uue vaheseina ja laetalade vahelised toetuspinnad (sõlmed) ei ole uue vaheseina ehitamisel tehtud piisava hoolega ega vajalikul määral jäigad, siis pööningu kasutusele võtmine tubade nr 7, 8 peal suurendas mõningal määral laepragusid. Praod olid vaid I korruse tubade nr 7 ja 8 tsoonis, kus oli toetav vahesein lammutatud ja uuesti ehitatud, ja mis kinnitavad omakorda seda, et laetalade läbivajumine oli otseselt seotud tubade nr 7 ja 8 vahel olnud vaheseina lammutamisega ning hilisema mittenõuetekohase kasutamisega/ehitamisega.“
7.Keila linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Paldiski mnt 37 teisele korrusele on välja ehitatud eluruumid koos küttekoldega. Ainult soojustamise tulemusel ei teki ühekordse ehitise teisele korrusele eluruumid. Kuna ei ole teada, kuidas need eluruumid ehitati, ei ole teada nende püsivus, ohutus, tuleohutus, elektripaigaldise nõuetekohasus jne. Tsiviilasjas nr 2-08-9032 ei tuvastatud ehitamise seaduslikkust ega eluruumide nõuetele vastavust. Järelevalvemenetlus nende ruumide ehitamise seaduslikkuse üle algas juba 2006. a-l ja kaebaja on järjekindlalt keeldunud lubamast ametnikke Paldiski mnt 37 ehitisse paikvaatluse korraldamiseks ja ehitustegevuse kontrollimiseks. Ettekirjutusega on peatatud ehitustegevus Paldiski mnt 37, mis ometi ei ole seganud kaebajat eluruumide lõpuni ehitamisel. Järelevalvemenetlus uuendati 2019. a-l kaasomaniku taotlusel, sest alumise korruse seintesse ja lagedesse olid tekkinud praod. Sunniraha määramine 21.06.2019 ettekirjutuse täitmiseks ei aidanud ettekirjutust täita. Et saada infot, kas kaebaja on midagi ette võtnud ettekirjutuse nõude täitmiseks, kutsuti kaebaja Keila Linnavalitsusse selgitusi andma 15.06.2020 ja 25.08.2020 ning kuna kaebaja kohale ei ilmunud ja teist aega ei pakkunud, siis ei jäänud vastustajal muud üle, kui keelata kasutusloata pööningukorruse ruumide kasutamine. Keila Linnavalitsus ei paikne vaidlusalusest eluruumist kuigi kaugel, nii et ilmumine linnavalitsusse ei saanud olla keeruline ega aeganõudev. Kaebaja on paikvaatlusest keeldunud. Kaebaja ei vastanud menetleja telefonikõnedele ja oli nõus suhtlema üksnes esindaja vahendusel. Piirang ei ole ülemäärane.
8.Tallinna Halduskohtu 08.07.2022 otsusega jäeti „AF kaebus“ rahuldamata, vastustaja poolt kohtule esitatud võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta ja poolte menetluskulud nende endi kanda.
3(6)
3-20-1378 Kaebaja kinnitab ja paikvaatlusel selgus, et kaebuse esitaja on ehitanud välja kaebajale kuuluvale pööningukorrusele eluruumid, sh on paigaldatud kamin, ruumid on soojustatud ja viimistletud. Pööningukorrust kasutatakse eluruumidena. Kaebaja ei ole täitnud EhS § 19 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kaebaja ei ole 21.06.2019 ettekirjutust täitnud. Ruumide kasutamise keelamine oli seetõttu põhjendatud. Omandiõiguse piiramine on lubatud seaduse alusel. Õiguslik alus kasutusloata ruumide kasutamise keelamiseks tuleneb EhS § 130 lg-st 2 koosmõjus KorS § 23 lg-ga 4 ja § 28 lg-ga
1.Ettekirjutus ei piira kodu puutumatuse põhiõigust. See, kui kaua kaebaja ei saa ruume kasutada, sõltub üksnes temast endast. Kaebaja väitel on ettekirjutuse tühistamise aluseks ärakuulamisõiguse kasutamise mittevõimaldamine. Keila Linnavalitsus saatis kaebajale 12.06.2020 kutse, milles palus tulla 18.06.2020 kell 9 selgitusi andma. Kutses on märgitud, et kaebaja ilmumine on HMS § 42 lg 1 järgi kohustuslik. Kaebaja küll selgitas, et ta ei saa sel ajal ilmuda, kuid ei näidanud mitteilmumise põhjuseid. Seetõttu on vastustaja õiguspäraselt rakendanud HMS § 42 lg-t 3, mis sätestab, et kui menetlusosaline jääb menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata, lahendab haldusorgan asja tema kohalolekuta. Vastustaja ei reageerinud küll kaebaja 08.08.2020 kirjale, mille kaebaja saatis pärast teist kutset, kuid kaebajale on antud piisavalt võimalusi oma seisukoht esitada. Kaebaja ei soovinud oma seisukohta esitada. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses toonud välja selliseid asjaolusid, mis ei olnud vastustajale 26.08.2020 ettekirjutuse tegemise ajal teada. Harju Maakohtu 04.06.2012 otsus nr 2-08-9032 ei puuduta küsimust, kas ehitustegevus on olnud õiguspärane või mitte, ega ka asjaolu, kas pööningukorruse kasutamine on ohutu. Tegemist on tsiviilasjaga, mille esemeks oli Paldiski mnt 37 hoone teise kaasomaniku Q kahjunõue seoses kaebaja omandis oleva hoone II korrusel toimunud ehitustöödega. Vastustaja ei pidanud kohtuotsusega seetõttu arvestama. Ehitise ohutust saab hinnata nõuetekohase ehitusprojekti ja ehitusteatise esitamisel. Neid dokumente ei olnud kaebaja ettekirjutuse tegemise ajaks vastustajale esitanud. Kaebaja ei ole ära näidanud, mida oleks vastustaja pidanud veel kaaluma olukorras, kus kaebaja 21.06.2019 ettekirjutust nr 4.1-1.3/887 ei täida. Alates 25.01.2022 on kaebaja kinnistu ainuomanik. Sellega on ära langenud kõik takistused hoone teise korruse ehitustööde seadustamiseks. Ettekirjutust ei ole aga jätkuvalt täidetud ja see on seega jätkuvalt kohane. Pragude tekkimine ehitise esimesel korrusel kinnitab, et vaidlustatud ettekirjutus anti ohukahtluse tõttu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.X palus 08.08.2022 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.07.2022 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kaebaja palus dokumendid ja kutse saata oma esindajale ja selgitas, et ta ei saanud vastustaja juurde ilmuda väikese lapse kasvatamise tõttu. Kaebaja tõendas ehitise ohutust 21.10.2021 Keila linnale saadetud ekspertiisiaktiga. Riigikohus selgitas otsuses asjas nr 3-15-443 (p 15), et ettekirjutust ei tule teha iga õigusrikkumise korral. Kaebaja küsis vastustajalt 28.08.2020 kirjas selgitust, mida tal tuleb ehitise seadustamiseks teha, ent vastustaja ei vastanud sellele kirjale.
4(6)
3-20-1378 Ehitusprojekti koostamiseks on vajalik eemaldada põrandalt, seintelt ja lagedelt kattematerjal. Endine omanik Z lõhkus esimesel korrusel kandva seina. Kandva seina taastamiseks on vajalik ehitusprojekt. Pädeva isiku leidmine ehitusprojekti koostamiseks on aeganõudev. Kaebaja esitas ehitusprojekti ja kasutusloa taotluse apellatsioonimenetluse ajal.
10.Keila linn palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jäi varasemate seisukohtade juurde. Paldiski mnt 37 teisel korrusel toimunud ehitustööde aeg ja ohutus ei ole teada. Puudub elektriaudit. Kaebaja ei ole võtnud vallaga ühendust. Hoone teisel korrusel paikneb ehitisregistri andmete järgi pööning. 21.06.2019 ettekirjutuses (p-d 5.1 ja 5.3) on selgitatud, kuidas ruume saab seadustada: esitada tuleb nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusteatis (EhS § 35). Pööninguruumide ilma kasutusloata kasutamise keelamine ei piira kaebaja õigusi ülemäära. Ruumide kasutamine on võimalik kasutusteatise alusel või kasutusloa andmise järel (EhS § 47 või § 50). Kaebaja ei soovinud menetluse kestel oma arvamust esitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtu otsuse resolutsiooni järgi on jäetud rahuldamata AF kaebus. Praeguses asjas esitas kaebuse X, mistõttu on halduskohtu otsuse resolutsioon ekslik.
12.Praeguse vaidluse esemeks ei ole 21.06.2019 ettekirjutus. Ringkonnakohus ei saa seetõttu anda hinnangut sellele, kas kohustused, mis kaebajal tuleb selle ettekirjutuse alusel täita, on põhjendatud. Kaebaja ei väida, et 26.08.2020 ettekirjutuse tegemise ajaks oli vastustajale esitatud ehitusprojekt ja ehitusteatis. Kohus hindab vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Seetõttu ei ole praeguse vaidluse lahendamisel oluline, kas ja milliseid dokumente on kaebaja vastustajale esitanud pärast 26.08.2020, kas vastustaja on kaebaja pöördumistele seejärel piisava põhjalikkusega vastanud ja kas kaebajale tuli tema soovil anda võimalus esitada selgitusi elamu teise korruse väljaehitamise kohta ka pärast vaidlustatud ettekirjutuse andmist. Seetõttu ei ole asjakohane ka halduskohtu selgitus, et 21.06.2019 ettekirjutust ei ole täidetud ka kohtumenetluse ajal ning vastustajal on seetõttu põhjendatud nõuda selle jätkuvat täitmist.
13.Vastustaja saatis kaebajale 12.06.2020 kutse, milles palus tulla 18.06.2020 kell 9 selgitusi andma. Kutses on märgitud, et kaebaja ilmumine on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 42 lg 1 järgi kohustuslik. HMS § 42 lg-t 1 ei saa mõista nii, et ilmumiskohustus oli kaebajal isiklikult ja kutse peale ei olnud lubatud kaebajal saata linnavalitsusse esindajat. HMS § 13 lg 1 ls 2 näeb ette, et esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. HMS § 42 lg 1 ei viita isiklikult ilmumise kohustusele. 12.06.2020 kutses ei ole nõutud isiklikult kohale tulemist. Seetõttu on ekslik halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei näidanud ära mitteilmumise mõjuvat põhjust. Kuna kaebaja volitas ennast haldusmenetluses esindama esindajat, on esindaja mitteilmumist takistav mõjuv põhjus – viibimine töövaidluskomisjoni istungil – piisav selleks, et haldusorganil tuleks määrata kohale tulemiseks uus aeg või võimaldada seisukohtade ja vastuväidete esitamist kirjalikult. Ka kirjalike seisukohtade esitamiseks ei määranud vastustaja tähtaega. Kaebaja jäeti seega ekslikult enne ettekirjutuse tegemist ära kuulamata.
14.Ettekirjutusega kohustati kaebajat lõpetama vaidlusaluste ruumide kasutamine kohe ettekirjutuse jõustumisest (st kättetoimetamisest). Tegemist on väga intensiivse piiranguga, mis ei võimalda eluruumide kasutajal teha ettevalmistusi teise eluruumi leidmiseks, vaid nõuab talt kohe teise eluruumi elama asumist. Kuigi eluruumide ebaseaduslik ümberehitamine võib 5(6)
3-20-1378 kujutada ohtu nii kaebajale kui teistele samas majas elavatele inimestele ja nende varale, ei ole vastustaja vaidlusaluses ettekirjutuses põhjendanud, miks tuli teise korruse ruumide kasutamine lõpetada kohe. Ettekirjutuses on märgitud, et juba 2010. a ekspertiisiaktist nähtuvalt on teisel korrusel välja ehitatud eluruumid. Ettekirjutusest ega ühestki teisest kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et praod oleks esimese korruse seintes ja lagedes tekkinud 2020. aastal vahetult enne ettekirjutuse andmist. Ohukahtluse korral on vastustajal küll võimalik ruumide kasutamine keelata, ent piirangu intensiivsust arvestades tuleb ruumide kasutajale üldjuhul jätta piisav aeg teise eluruumi leidmiseks ja sinna ümber asumiseks. Praegusel juhul tugines vastustaja ettekirjutuse andmisel teadmata ohule, mis ei saanud olla suur, arvestades, et ruume oli juba ca 10 aastat kasutatud.
15.Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.
16.HKMS § 108 lg 1 järgi jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja taotles halduskohtus ja apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist. Apellatsioonimenetluses taotletud esindajatasu maksmise kohustust ei ole ühegi kuludokumendiga tõendatud. HKMS § 109 lg 1 ls 4 järgi ei mõista ringkonnakohus esindajatasu vastustajalt välja. Menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid on esitatud kahes kohtuastmes riigilõivu 50 eurot tasumise kohta. See summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.