Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
1. juuni 2012. a
Tsiviilasja number
2-12-13718
Tsiviilasi
AS Hallik hagi OÜ Laiamäe Talu vastu kaubamärgi võõrandamise kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks ning kaubamärgi võõrandamise kokkuleppe tagasitäitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. aprilli 2012. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Laiamäe Talu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Laiamäe Talu (registrikood: 10854105; asukoht: Lääne-Virumaa Tamsalu vald Tamsalu Metsa 2), esindaja Toivo Hallik Vastustaja (hageja): AS Hallik (registrikood: 10020297; asukoht: Lääne-Virumaa Tamsalu vald Tamsalu O. Müntheri 1), esindaja vandeadvokaat Anton Sigal
esindajad
Menetluskulude jaotus
Ringkonnakohtus kantud määruskaebuse esitaja kanda.
menetluskulud
jätta
Edasikaebamise kord
Määrus edasikaebamisele ei kuulu.
TsMS 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 377 lg 3 sätestab, et tagada võib ka hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti tuvastushagi. Kohus nõustus hagejaga selles osas, et käesoleval juhul on eelkõige vajalik hinnata, kas asja (antud juhul kaubamärgi) kasutusviisi esialgne reguleerimine hagi tagamise korras on vajalik hagejal olulise kahju vältimiseks. Kohus oli seisukohal, et hageja on piisavalt põhistanud, et kaubamärk on hagejale hädavajalik ja et hagi tagamata jätmine käesolevas olukorras tekitaks hagejale olulist kahju. Hageja annab tööd ligi 130-le inimesele. Kogu hageja äritegevus on sõltuvuses võimalusest jätkuvalt kasutada kaubamärki „Hagar". Seoses kaubamärgi litsentsilepingu ülesütlemisega kostja poolt (lisa- litsentsilepingu ülesütlemise teade) tekib olukord, kus hagi tagamata jätmise korral on hageja sunnitud lõpetama tootmise ning koondama ligi 130 töötajat, kuna uue kaubamärgi väljatöötamine, tootmisseadmete ümberseadistamine, uute pakendite tellimine ja uute lepingute sõlmimine kaubanduskettidega võtaks eeldatavalt aega mitu kvartalit, isegi kui see oleks rahaliselt võimalik. Hagejal on kohustusi krediidiasutuste ees enam kui 922 tuhande euro eest (lisa- hageja bilanss ja kasumiarunne, read „lühiajalised laenud kred.asutustelt, „pikaajaliste pangalaenude t.m.järg.per", „faktooring", „pangalaenud“, „muud laenud kred.asut.lt, kap.renf). Hageja tootmise lõpetamine või pikaajaline peatamine põhjustaks lisaks töötajate koondamisele ka pankadega sõlmitud lepingute rikkumise, mis tooks kaasa kahju hagejale, selle aktsionäridele ja lepingupartneritele. Kaubamärgi kasutusõiguse kaotamine võib kaasa tuua isegi hageja pankrotistumise. TsMS § 377 lg 1 sätestatud eeldus on samuti täidetud, kuna hetkel on kostjal õigus ja võimalus kaubamärki võõrandada ning teha see hagejale kättesaamatuks. Nimetatu aga võib muuta hilisema kohtuotsuse täitmise võimatuks. TsMS § 378 lg 5 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu. Seega olulise kahju ärahoidmiseks tuleb rakendada eelkõige vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist, s.t reguleerida kaubamärgi kasutusviisi. TsMS § 378 lg 1 p 10 kohaselt on üheks võimalikuks hagi tagamise abinõuks kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu, millena tuleb käsitleda ka vaidlusaluse õigussuhte reguleerimist TsMS § 377 lg 2 mõttes. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on lisaks üheks võimalikuks hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Kaubamärgiseaduse § 22 kohaselt võib hagi tagamiseks hageja nõudel teha kaubamärgi suhtes käsutamise keelumärke kauba- ja teenindusmärkide registrisse. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus oli seisukohal, et taotletavad hagi tagamise abinõud ei ole kostjat liialt koormavad. Kaubamärk on olnud hageja kasutuses alates selle registreerimisest 01.06.2004. a. Hoolimata kaubamärgi võõrandamisest kostjale, andis kostja selle kasutusõiguse kohe hagejale tagasi 01.09.2009. a litsentsilepinguga. Seega säilib olemasolev olukord. Ka kaubamärgi arestimine ja keelumärke kandmine kauba- ja teenindusmärkide registrisse ei koorma kostjat, ei piira tema olemasolevat majandustegevust ega vähenda kaubamärgi väärtust. Keelumärge takistab üksnes kaubamärgi võõrandamist.
TsMS § 387 lg 1 kohaselt kohus saadab hagi tagamise määruse viivitamata hagejale ja toimetab kätte kostjale. TsMS § 387 lg 2 kohaselt kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole. Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile. Kohus saadab käesoleva määruse Kauba- ja teenindusmärkide registrile, kuid märgib, et kui nimetatud asutus vajab peale kohtumääruse täiendavaid dokumente keelumärke sissekandmiseks, siis tuleb see korraldada hagejal.
tootmine, klassid 29, 30, 23 ning tööstuslikud analüüsid, klass 42). Kaubamärk omab väärtust ainult hageja jaoks, kes töötas välja, toodab ja turustab kaubamärgiga tähistatud pagaritooteid. Kostja ei selgita oma määruskaebuses, milles tema kahju seisneb ja kuidas see on seotud hagi tagamisega; 3) kaaluvad hageja huvid antud juhul üles kostja huvid. Kuigi tegelikkuses ei saa kostjal kahju tekkida, on hageja seisukohal, et isegi vastupidisel juhul saaksid hageja huvid hagi tagamata jätmisel oluliselt rohkem kahjustada, kui kostja huvid hagi tagamise tõttu. TsMS § 378 lg 4 kohaselt on selge, et hagi tagamise abinõud on kostjale alati teatud ulatuses koormavad, kuid see on hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades teatud juhul põhjendatud ja lubatud; 4) ei pea hageja andma tagatist. Tagatise andmine on vajalik ja nõutav üksnes rahaliste nõuete puhul. Seega ei ole hagi tagamise jätkumise tagatise andmisest sõltuvaks tegemine antud juhul asjakohane. Tagatise andmine ei ole antud juhul vajalik. Isegi juhul, kui tagatise nõudmine oleks võimalik ka mitterahaliste nõuete puhul, siis TsMS § 383 lg 1 kohaselt ei ole tagatise nõudmine mingil juhul kohtu kohustus, vaid üksnes õigus, juhul kui kohus seda vajalikuks peaks pidama. Antud vaidlus ei puuduta litsentsilepingut ja selle lõppemist, vaid kaubamärgi võõrandamise kokkulepet ja seega ka kaubamärgi omandiõigust, mistõttu kostja ei saa eeldada, et tal on lõppenud litsentsilepingu alusel endiselt õigus nõuda litsentsitasu. Samuti soovib hageja märkida, et Viru Maakohtu menetluses olnud pankrotiasi nr 2-12-14542 on lõppenud kompromissiga (lisa 2 – Viru Maakohtu 30.04.2012 määrus) ning hageja majanduslik olukord on endiselt jätkusuutlik.
Määruskaebuses on kostja ise kinnitanud, et hageja ei ole nimetatud kohustust kunagi täitnud. Vaatamata sellele on hageja alates litsentsilepingu sõlmimisest 01.09.2009. a kuni käesoleva ajani kaubamärki kasutanud ilma takistusteta. Järelikult ei ole käesoleval juhul määruskaebuse esitaja väide kahju tekkimisest, kui hageja kaubamärki edasi kasutab, põhjendatud.
Üllar Roostoja
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.