lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-13718/14

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 01.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-13718/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2240
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Eesti Leivatööstus10020297(Vastustaja)Osaühing Laiamäe Talu10854105

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012. a

Tsiviilasja number

2-12-13718

Tsiviilasi

AS Hallik hagi OÜ Laiamäe Talu vastu kaubamärgi võõrandamise kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks ning kaubamärgi võõrandamise kokkuleppe tagasitäitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. aprilli 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Laiamäe Talu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Laiamäe Talu (registrikood: 10854105; asukoht: Lääne-Virumaa Tamsalu vald Tamsalu Metsa 2), esindaja Toivo Hallik Vastustaja (hageja): AS Hallik (registrikood: 10020297; asukoht: Lääne-Virumaa Tamsalu vald Tamsalu O. Müntheri 1), esindaja vandeadvokaat Anton Sigal

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 9. aprilli 2012. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Ringkonnakohtus kantud määruskaebuse esitaja kanda.

menetluskulud

jätta

Edasikaebamise kord

Määrus edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.AS Hallik esitas hagi OÜ Laiamäe Talu vastu kaubamärgi võõrandamise kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks ning kaubamärgi võõrandamise kokkuleppe tagasitäitmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõudeks tuvastada 25.11.2009. a OÜ Laiamäe Talu ning AS Hallik vahel sõlmitud kaubamärgi võõrandamise kokkuleppe tühisus ning kohustada OÜ-d Laiamäe Talu andma AS-ile Hallik üle kaubamärgi „HAGAR + kuju" (registreeritud 01.06.2004. a, registreeringu number 39283, klassides 29, 30, 32 ja 42). Hageja esitas hagiavalduses ka taotluse hagi tagamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt hageja kasutab oma igapäevases äritegevuses „Hagar" nime ning kasutab kaubamärki igal tootel (sh rukkileivad, sepikud, saiad ja paljud muud tooted). Hageja veebilehe aadress on www.hagar.ee. Vastavalt hageja 2010. majandusaasta aruandele moodustas leivatootmine ja säilitusaineteta pagari ja kondiitritoodete müük 2010. a 76 729 002 krooni (4,9 miljonit eurot) ehk 99,75% hageja müügitulust. Aastal 2011 (bilanss ja kasumiaruanne) moodustas oma toodangu müük 5,3 miljonit eurot ehk taas 99,75% müügitulust. Hageja annab tööd ligi 130-le inimesele (2010- 133). Kogu hageja äritegevus on sõltuvuses võimalusest jätkuvalt kasutada kaubamärki „Hagar". Seoses kaubamärgi litsentsilepingu ülesütlemisega kostja poolt (litsentsilepingu ülesütlemise teade) tekib olukord, kus hagi tagamata jätmise korral on hageja sunnitud lõpetama tootmise ning koondama ligi 130 töötajat, kuna uue kaubamärgi väljatöötamine, tootmisseadmete ümberseadistamine, uute pakendite tellimine ja uute lepingute sõlmimine kaubanduskettidega võtaks mitu kvartalit, isegi kui see oleks rahaliselt võimalik. Arvestades, et kostja sai kaubamärgi omandiõiguse näiliku tehingu tulemusena, kasutades ära asjaolu, et hageja juhatuse liige oli tema lähikondne, on tõenäoline, et kostja jätkab hageja huvide teadlikku kahjustamist ning teeb endast oleneva, et raskendada kohtuotsuse täitmist. Hageja taotles hagi tagamise korras esialgselt reguleerida kaubamärgi „HAGAR + kuju" (registreeritud 01.06.2004, registreeringu number 39283, klassides 29, 30, 32 ja 42) kasutusviisi ning lubada AS-il Hallik kasutada nimetatud kaubamärki pagaritoodete ja muude toiduainete tootmiseks ja turustamiseks vajalikus ulatuses kuni lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni ning arestida OÜ Laiamäe Talu kaubamärk „HAGAR + kuju" (registreeritud 01.06.2004, registreeringu number 39283, klassides 29, 30, 32 ja 42) ning teha nimetatud kaubamärgi suhtes käsutamise keelumärge kauba- ja teenindusmärkide registrisse.

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus rahuldas 09.04.2012. a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja reguleeris hagi tagamise korras esialgselt kaubamärgi „HAGAR + kuju" (registreeritud 01.06.2004. a, registreeringu number 39283, klassides 29, 303 32 ja 42) kasutusviisi ning lubas AS-il Hallik (registrikood 10020297) kasutada nimetatud kaubamärki pagaritoodete ja muude toiduainete tootmiseks ja turustamiseks vajalikus ulatuses kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus arestis OÜ Laiamäe Talu (registrikood 10854105) kaubamärgi „HAGAR + kuju" (registreeritud 01.06.2004. a, registreeringu number 39283, klassides 29, 30, 32 ja 42) ning tegi nimetatud kaubamärgi suhtes käsutamise keelumärge kauba- ja teenindusmärkide registrisse. Kohus, leidis, et hageja taotlus on põhjendatud.

TsMS 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 377 lg 3 sätestab, et tagada võib ka hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti tuvastushagi. Kohus nõustus hagejaga selles osas, et käesoleval juhul on eelkõige vajalik hinnata, kas asja (antud juhul kaubamärgi) kasutusviisi esialgne reguleerimine hagi tagamise korras on vajalik hagejal olulise kahju vältimiseks. Kohus oli seisukohal, et hageja on piisavalt põhistanud, et kaubamärk on hagejale hädavajalik ja et hagi tagamata jätmine käesolevas olukorras tekitaks hagejale olulist kahju. Hageja annab tööd ligi 130-le inimesele. Kogu hageja äritegevus on sõltuvuses võimalusest jätkuvalt kasutada kaubamärki „Hagar". Seoses kaubamärgi litsentsilepingu ülesütlemisega kostja poolt (lisa- litsentsilepingu ülesütlemise teade) tekib olukord, kus hagi tagamata jätmise korral on hageja sunnitud lõpetama tootmise ning koondama ligi 130 töötajat, kuna uue kaubamärgi väljatöötamine, tootmisseadmete ümberseadistamine, uute pakendite tellimine ja uute lepingute sõlmimine kaubanduskettidega võtaks eeldatavalt aega mitu kvartalit, isegi kui see oleks rahaliselt võimalik. Hagejal on kohustusi krediidiasutuste ees enam kui 922 tuhande euro eest (lisa- hageja bilanss ja kasumiarunne, read „lühiajalised laenud kred.asutustelt, „pikaajaliste pangalaenude t.m.järg.per", „faktooring", „pangalaenud“, „muud laenud kred.asut.lt, kap.renf). Hageja tootmise lõpetamine või pikaajaline peatamine põhjustaks lisaks töötajate koondamisele ka pankadega sõlmitud lepingute rikkumise, mis tooks kaasa kahju hagejale, selle aktsionäridele ja lepingupartneritele. Kaubamärgi kasutusõiguse kaotamine võib kaasa tuua isegi hageja pankrotistumise. TsMS § 377 lg 1 sätestatud eeldus on samuti täidetud, kuna hetkel on kostjal õigus ja võimalus kaubamärki võõrandada ning teha see hagejale kättesaamatuks. Nimetatu aga võib muuta hilisema kohtuotsuse täitmise võimatuks. TsMS § 378 lg 5 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu. Seega olulise kahju ärahoidmiseks tuleb rakendada eelkõige vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist, s.t reguleerida kaubamärgi kasutusviisi. TsMS § 378 lg 1 p 10 kohaselt on üheks võimalikuks hagi tagamise abinõuks kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu, millena tuleb käsitleda ka vaidlusaluse õigussuhte reguleerimist TsMS § 377 lg 2 mõttes. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on lisaks üheks võimalikuks hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Kaubamärgiseaduse § 22 kohaselt võib hagi tagamiseks hageja nõudel teha kaubamärgi suhtes käsutamise keelumärke kauba- ja teenindusmärkide registrisse. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus oli seisukohal, et taotletavad hagi tagamise abinõud ei ole kostjat liialt koormavad. Kaubamärk on olnud hageja kasutuses alates selle registreerimisest 01.06.2004. a. Hoolimata kaubamärgi võõrandamisest kostjale, andis kostja selle kasutusõiguse kohe hagejale tagasi 01.09.2009. a litsentsilepinguga. Seega säilib olemasolev olukord. Ka kaubamärgi arestimine ja keelumärke kandmine kauba- ja teenindusmärkide registrisse ei koorma kostjat, ei piira tema olemasolevat majandustegevust ega vähenda kaubamärgi väärtust. Keelumärge takistab üksnes kaubamärgi võõrandamist.

TsMS § 387 lg 1 kohaselt kohus saadab hagi tagamise määruse viivitamata hagejale ja toimetab kätte kostjale. TsMS § 387 lg 2 kohaselt kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole. Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile. Kohus saadab käesoleva määruse Kauba- ja teenindusmärkide registrile, kuid märgib, et kui nimetatud asutus vajab peale kohtumääruse täiendavaid dokumente keelumärke sissekandmiseks, siis tuleb see korraldada hagejal.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Laiamäe Talu OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata või selle võimatuse korral teha Viru Maakohtu hagi tagamist puudutava 09.04.2012. a määrusega kohaldatud hagi tagamise jätkumine sõltuvaks AS-i Hallik poolt Laiamäe Talu OÜ-le tagatise andmisest Laiamäe Talu OÜ-le tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks arvestusega 24 925.54 eurot kuus. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) on määrus põhjendamata ja määruskaebuse esitaja õigusi ülemäära koormav; 2) ei ole käesoleval juhul piisavalt alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, mistõttu ei ole hagi tagamine tegelikult üldse vajalik. Maakohus on jätnud täielikult kaalumata, kas ja missuguses ulatuses võib kaubamärgi kasutusviisi esialgne reguleerimine hagi tagamise korras tekitada kahju määruskaebuse esitajale; 3) tähendab hagi tagamise korras kaubamärgi kasutamise lubamine hagejale määruskaebuse esitajale väga olulist majanduslikku kahju, mis võib viia pankrotini. Tõepoolest ei ole hetkel vaidlust selles, et kaubamärk on olnud hageja kasutuses, kuid määruskaebuse esitaja on õigustatud saama selle eest kokkulepitud tasu; 4) juhul, kui kohus määruse tühistamist põhjendatuks ei pea, siis palub määruskaebuse esitaja TsMS 383 lg 1 alusel teha hagi tagamise jätkumine sõltuvaks hageja poolt määruskaebuse esitajale tagatise andmisest määruskaebuse esitajale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks mahus 24 925.54 eurot kuus.
4.AS Hallik vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub mõista välja OÜ-lt Laiamäe Talu AS Hallik menetluskulud, mis on tingitud määruskaebuse esitamisest ning jätta OÜ Laiamäe Talu menetluskulud tema enda kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagi tagamise määrus piisavalt põhjendatud; 2) on kohaldatud hagi tagamise abinõud proportsionaalsed. Kostjal ei saa tekkida mingit kahju. Kostja püüab väita, et hagi tagamise tõttu jääb ta ilma kokkulepitud litsentsitasust summas 24 925.54 eurot kuus. See väide on ilmselgelt väär, kuna asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja ütles litsentsilepingu oma 02.04.2012. a avaldusega üles. Seega on kostja õigus saada litsentsitasu, igal juhul lõppenud. Kostja ei saa vaidlusalust kaubamärki ka ise kasutada, kuna kostja ei tegutse tegevusalal, millel kaubamärk annab õiguskaitset (s.t toiduainete

tootmine, klassid 29, 30, 23 ning tööstuslikud analüüsid, klass 42). Kaubamärk omab väärtust ainult hageja jaoks, kes töötas välja, toodab ja turustab kaubamärgiga tähistatud pagaritooteid. Kostja ei selgita oma määruskaebuses, milles tema kahju seisneb ja kuidas see on seotud hagi tagamisega; 3) kaaluvad hageja huvid antud juhul üles kostja huvid. Kuigi tegelikkuses ei saa kostjal kahju tekkida, on hageja seisukohal, et isegi vastupidisel juhul saaksid hageja huvid hagi tagamata jätmisel oluliselt rohkem kahjustada, kui kostja huvid hagi tagamise tõttu. TsMS § 378 lg 4 kohaselt on selge, et hagi tagamise abinõud on kostjale alati teatud ulatuses koormavad, kuid see on hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades teatud juhul põhjendatud ja lubatud; 4) ei pea hageja andma tagatist. Tagatise andmine on vajalik ja nõutav üksnes rahaliste nõuete puhul. Seega ei ole hagi tagamise jätkumise tagatise andmisest sõltuvaks tegemine antud juhul asjakohane. Tagatise andmine ei ole antud juhul vajalik. Isegi juhul, kui tagatise nõudmine oleks võimalik ka mitterahaliste nõuete puhul, siis TsMS § 383 lg 1 kohaselt ei ole tagatise nõudmine mingil juhul kohtu kohustus, vaid üksnes õigus, juhul kui kohus seda vajalikuks peaks pidama. Antud vaidlus ei puuduta litsentsilepingut ja selle lõppemist, vaid kaubamärgi võõrandamise kokkulepet ja seega ka kaubamärgi omandiõigust, mistõttu kostja ei saa eeldada, et tal on lõppenud litsentsilepingu alusel endiselt õigus nõuda litsentsitasu. Samuti soovib hageja märkida, et Viru Maakohtu menetluses olnud pankrotiasi nr 2-12-14542 on lõppenud kompromissiga (lisa 2 – Viru Maakohtu 30.04.2012 määrus) ning hageja majanduslik olukord on endiselt jätkusuutlik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 9. aprilli 2012. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele.
6.TsMS § 377 lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel TsMS § 377 lg 2 järgi on kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus. Seetõttu võib kohus otsustada hageja taotlusel hagi tagada selleks, et tagada AS Hallik võimalus tegutseda efektiivselt kuni vaidluse lõpuni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole esialgse õiguskaitse korras vaidlusalust õigussuhet reguleerides ületanud diskretsiooni piire, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsustusse sekkuda. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamine on põhjendatud, sest tagamata jätmine võib halvata AS Hallik majandustegevuse.
7.Käesoleval juhul ei koorma kohaldatud abinõu määruskaebuse esitajat ebamõistlikult. AS Hallik on kasutanud kaubamärki „HAGAR + kuju“ alates 01.06.2004. a kuni käesoleva ajani. Kostja ei ole kaubamärki majandustegevuse eesmärgil kunagi kasutanud. Määruskaebuse esitaja väide, et kaubamärgi kasutamise lubamine hagejal tähendab määruskaebuse esitajale olulist majanduslikku kahju, sest hageja ei ole täitnud litsentsilepingu alusel kohustust tasuda kaubamärgi kasutamise eest 24 925.54 eurot kuus, ei ole põhjendatud.

Määruskaebuses on kostja ise kinnitanud, et hageja ei ole nimetatud kohustust kunagi täitnud. Vaatamata sellele on hageja alates litsentsilepingu sõlmimisest 01.09.2009. a kuni käesoleva ajani kaubamärki kasutanud ilma takistusteta. Järelikult ei ole käesoleval juhul määruskaebuse esitaja väide kahju tekkimisest, kui hageja kaubamärki edasi kasutab, põhjendatud.

8.Käesolevas asjas ei ole põhjendatud ka määruskaebuse esitaja esitas taotluse teha kohaldatud hagi tagamine sõltuvaks AS Hallik poolt Laiamäe Talu OÜ-le tagatise andmisest Laiamäe Talu OÜ-le tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks 24 925.54 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 383 lg 1, mis sätestab kohtule õiguse teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks, hõlmab ka hagi, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud määrata tagatis kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks summas 24 925.54 eurot kuus. Kostja on litsentsilepingu, mis oli tasu saamise aluseks, üles öelnud, ülesütlemist ei ole lepingu pooled vaidlustanud, seetõttu puudub käesoleval ajal kostjal õigus saada hagejalt litsentsitasu. Hageja on põhistanud väidet, et kostja ise ei saa vaidlusalust hüve ise kasutada ja kostja ei ole esitanud põhjendusi, milles seisneb talle tekkida võiv kahju.
9.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Menetluskulude lõplik jaotus määratakse kindlaks hagimenetluses tehtava lahendiga. TsMS § 390 lg 1 kohaselt ei kuulu määrus edasikaebamisele.

Üllar Roostoja

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja