Tsiviilasi nr.2-12-5430
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2012. a, Tallinn Tsiviilasja number
2-12-5430
Tsiviilasi
OÜ P hagi VL vastu võlgnevuse 127,82 euro ja viivise 447,37 euro väljamõistmiseks
Hagihind
447,37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ P (reg kood XXX; asukoht XXX) Hageja volitatud esindaja Sven Soeson (OÜ Rigolet, Estonia pst 1/3-311, Tallinn 10132; e-post: [email protected]) Kostja VL(isikukood XXX elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 AS-is Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab hagejale, et hagi on jäetud rahuldamata osas, milles hageja soovib kostjalt välja mõista viivised üle haginõude so summas 319,55 eurot, sest üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Hageja on taotlenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1741 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on põhinõudest tulenevalt 57 %, tuleb jätta rahuldatud osas hageja menetluskulud kostja kanda ja 43 % ulatuses hageja enda kanda. Lisaks selgitab kohus, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu 35 euro ulatuses, mistõttu tuleb kostjalt hageja õigusabikulud välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses, lisaks arvestada 57 % menetluskulude kandmise määra, seega summas 19,95 eurot. Hageja kantud kohtueelsetest kuludest tuleb summa 62,70 eurot (57 % 110 eurost) jätta kostja kanda ning hageja tasutud riigilõivust (89,47 eurost) on 57 % 51 eurot, mis tuleb jätta samuti kostja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.