Vihuri 1 Korteriühistu hagi Vladimir Viyunenko vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1166,17 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2011 täiendava ja põhjendava osata otsus ja 23.11.2011 täiendatud otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vihuri 1 Korteriühistu apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Vihuri 1 Korteriühistu (registrikood 80131986, asukoht Vihuri 1, Tallinn), esindaja Dmitri Griškun; Kostja Vladimir Viyonenko (isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxx), esindaja Natalja Perova.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.10.2010 otsus Vihuri 1 Korteriühistu hagis Vladimir Viyunenko vastu võlgnevuse väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Vihuri 1 Korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.09.03.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1649,27 eurot, viivise 806,97 eurot ning viivise 0,07% põhinõudelt päevas alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni väljamõistmiseks. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kostja on korteriomandi aadressil Vihuri 1-21, Tallinn omanik. Vastavalt hageja põhikirjale on ühistu tegevuse eesmärgiks elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine, hooldamine ja remont ning seoses sellega ühistu huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele eluruumi kasutamisega seotud teenuste osutamine. Igakuiselt väljastab hageja kõikide korterite eest korteriarveid. Hagi esitamise seisuga oli kostjal võlgnevus majandamiskulude osas 1649,27 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust kuni hagi esitamiseni tasunud. Hageja on täitnud oma kohustused ning esitanud kostjale arved, kuid kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja rikub tahtlikult hageja varalist õigust.
3.Seisuga 03.03.2011 oli korteriarvete osaliselt tasumata jätmisel tekkinud hagejal õigus sissenõuda kostjalt viivis 0,07% iga tasumata päeva eest, mis oli hagi esitamise seisuga 806,97 eurot. Võlgnevuse väljamõistmiseks on hageja pöördunud Ehituse Inkasso OÜ poole, kes proovis lahendada tekkinud olukorda kohtuväliselt, pakkudes kostjale laenu võlgnevuse kustutamiseks või maksegraafiku koostamist. Kostja ei reageerinud inkassofirma pretensioonidele.
4.Kohus tegi 10.10.2011 asjas resolutsioonotsuse. Hageja esindaja esitas 01.11.2011 kohtule taotluse kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kostja seisukoht
5.Kostja tunnistas hagi osaliselt.
6.Kostja ei nõustunud hageja poolt esitatud arvestusega. Hageja arvestus hõlmab perioodi 01.01.2008-01.01.2011, kus põhivõlgnevus moodustab 1649,27 eurot. Hageja on ebaseaduslikult lisanud arvele 12/21 11.12.2010 menetluskulud summas 3240 krooni (207 eurot) ning arvestas viivist. Põhivõlg seisuga 01.01.2011 oli seega 1442,27 eurot. Perioodil jaanuar 2011.a kuni hagiavalduse saamiseni on kostja tasunud põhivõla kustutamiseks umbes 446 eurot. Seega on ka põhivõlgnevuse summa vähenenud.
7.Arvele 2/21 11.02.2011 on hageja ebaseaduslikult lisanud inkassoteenuse summas 320 eurot ning arvestas summalt viivist. Samal ajal on hageja esitanud ka nõude menetluskulude ning inkassokulude väljamõistmiseks.
8.Kostja ei vaielnud vastu sellele, et ta ei ole alates 2008.a tasunud kommunaalmakseid täies ulatuses. Seoses töömahu vähenemisega on vähenenud ka kostja sissetulekud. Perioodil 09.01.-12.10.2009 oli kostja abikaasa J T võetud töötuna arvele ning perekonnas kasvab kaks alaealist last.
9.Alates 2008.a. püüdis kostja lahendada võlgnevuse kustutamise küsimused rahumeelselt, seletades juhatuse esimehele, et tema pere majanduslik seisund ei võimalda maksta hageja poolt väljastatud arveid täies ulatuses ning palus mitte arvestada viivist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue viivise väljamõistmiseks hea usu põhimõtte ning mõistlikkuse printsiibi vastu. Kostja palus jätta hageja nõude viivise osas rahuldamata.
Maakohtu otsus
10.10.10.2011 põhjendava ja kirjeldava osata otsusega ning 23.11.2011 täiendatud otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 996,27 eurot, viivise 316 eurot ja alates 10.10.2011 põhivõlgnevuse 996,27 euro tasumata osalt 0,07% päevas. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
11.Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga Vihuri 1-21 Tallinnas. Vastavalt hageja põhikirjale ühistu tegevuse eesmärgiks on elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine, hooldamine ja remont ning seoses sellega ühistu huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele eluruumi kasutamsiega seotud teenuste osutamine.
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses väiteid, millele ta tugineb. Kohus andis pooltele tähtaja tõendite esitamiseks kuni 26.09.2011. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid vaidlustatud majandamiskulude kohta ega viivise arvestuse kohta vastavalt Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-53-10 selgitatud tõendamiskoormusele. Koos otsuse täiendamise taotlusega esitatud tõendid jättis kohus TsMS § 66 alusel tähelepanuta, kuivõrd need on esitatud pärast tõendite esitamise tähtaja möödumist.
13.Kostja on tunnistanud nõuet summas 996,27 eurot, märkides, et põhivõlast 1442,27 seisuga 30.11.2010 on ta tasunud hilisemalt 446 eurot. Maksekorraldustelt ei nähtu, et kostja oleks tasunud nimetatud 446 eurot mõne muu kohustuse katteks, seega on kohus lugenud, et kostja on 446 eurot tasunud 30.11.2010 esinenud võlgnevuse tasumiseks. Viivise suuruseks alates 30.10.2010-10.10.2011 on 316 eurot.
14.Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
15.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse ja palub mõista kostjalt välja kulutused, mis hageja on teinud võlgnevuse sissenõudmiseks (menetluskulud summas 527,07 eurot, riigilõiv maakohtus 383,46 eurot ja ringkonnakohtus 255,64 eurot). Otsusest ei ole arusaadav, miks peab hageja kandma kulusid, kui ta esitab võlgniku vastu hagi ja maksab riigilõivu ning juriidilise abi eest, ning võlgnik tunnistab oma võlgnevust, kuid samas ei ole nõus maksma hagejale inkasso ettevõttele tasutud teenuste eest. Pealegi viis ka hageja esindaja ebaprofessionaalse töö tulemus ebaõiglase otsuseni. Hageja otsustas kasutada 10.10.2011 otsusega jäetud võimalust, kus on märgitud, et pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja esitas taotluse kohtuotsuse täiendamiseks, mille maakohus jättis, vaatamata avalduses sisalduva informatsiooni usaldusväärsusele, otsuse tegemisel arvestamata. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas ja seetõttu ei pea kolleegiumi TsMS § 651 lg 1 kohaselt vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust muus osas kontrollida.
19.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Hagi osalise rahuldamise alusel on maakohus kasutanud TsMS § 163 lg-s 1 kohtule sätestatud võimalust ja jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Tegemist on seaduse järgi kohtule antud diskretsiooniõigusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui otsuse langetanud kohus on diskretsiooni piire ületanud. Asjaolusid, mis selliseks väiteks alust annaks toimikust ei nähtu, samuti ei ole selliseid asjaolusid esitatud apellatsioonkaebuses.
20.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonkaebuse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.