lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-25710/12

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 25.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-25710/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2525
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-25710

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristel Pedassaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2012.a. kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-11-25710

Tsiviilasi

E R hagi Harjuvara OÜ vastu nõude tunnustamiseks (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagihind 21250 eurot.

Menetlusosalised ja nende

Hageja: E R, Hageja esindaja : Priit Altpere, telefon 5014028, e-post [email protected] (tl.42);

esindaja

M R

Kostja: Harjuvara OÜ (registrikood 11276544; asukoht Narva mnt 10111, Tallinn, juhatuse liikme Aivo Tirmaste poolt edastatu e-posti aadress [email protected], e-aadress registrikaardil 13.02.2012.a. seisuga [email protected] , 04.10.2011.a. ja 01.11.2011.a. kirjades on kostja palunud saata kõik menetlusega seotud kirjad-dokumendid OÜ-le Harjuvara e-aadressile [email protected] (tl.60,67);. Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon Rahuldada E R hagi Harjuvara OÜ vastu nõude tunnustamiseks 38011230017 (pankrotis) pankrotimenetluses.

M R, ik

Tunnustada hageja E R nõuet M R (pankrotis) pankrotimenetluses summas 57520, 48 eurot I (esimeses) rahuldamisjärgus ja summas 27641,79 eurot II rahuldamisjärgus. Menetluskulud Seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud kostja kanda .

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

10.01.2011.a kuulutas Pärnu Maakohus välja M Ri pankroti ja määras pankrotihalduriks Raivo Piirla (tsiviilasi nr 2-10-51836). 04.05.2011.a toimus M Ri (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, kus jäi tunnustamata hageja nõue.

01.juunil 2011.a. esitas hageja Harju Maakohtule hagi Harjuvara OÜ vastu nõude tunnustamiseks M R (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagis taotleti ühtlasi hagi tagamiseks pankrotihalduril kuni hageja nõude tunnustamise osas kohtuotsuse jõustumiseni pankrotivara jaotusettepanekute tegemine ja pankrotivarast väljamaksete tegemine. Harju Maakohtu 03.06.2011.a. määrusega jäeti taotlus hagi tagamiseks rahuldamata ja 16.06.2011.a. määrusega keeldus kohus hagi menetlusse võtmast ning suunas hagi lahendamiseks Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumajja (tl.45-46,51-52). Asi saabus Pärnu Maakohtusse 10.08.2011.a. (tl.55). Kohtu 13.09.2011.a. määrusega võeti hagi menetlusse ja alustati eelmenetlust.
25.aprilli 2012.a. määrusega määras kohus asjas kirjaliku menetluse (tl.94-95). Peale kirjaliku menetluse määramist ei ole kohtule avaldusi ega dokumente seoses menetluses oleva tsiviilasjaga esitatud.
1.Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud E R ja M R sõlmisid 03.07.2008.a laenulepingu (Lisa 1, tl.13-15), mille alusel E R andis M Rile laenu summas 650000 krooni. Laenusumma andis hageja M Rile hoiustades raha 03.07.2008.a Kuressaare notari Gerda Pitka hoiukontole. Laenusumma andmist tõendab hageja pangakonto väljavõte, milles on näha 03.07.2008.a kanne „Gerda Pitk Notar 650000,00“ (Lisa 2, tl.16). Notar Gerda Pitk tõestas ka laenu tagatiseks 04.07.2008.a sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu (Lisa 3, tl.17-23). Laenulepingust tulenevate võlgniku kohustuste tagatisena kanti hüpoteek Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa nr XXXXXXXX, katastritunnusega XXXXXXXX:XXX:XXXX, kantud kinnistule summas 57520,48 eurot (900000 krooni) (Lisa 4, tl.24-25). Laenulepingu punkti 1.1 järgi oli M R kohustatud laenu tagastama 03.07.2009.a. Laenulepingu punkti 1.3 järgi oli M R kohustatud tasuma laenult intressi 5% laenusummalt, mis moodustab 32500 krooni. Laenulepingu punkti 1.4 järgi on lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel viivis 0,25% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. M R on tasunud vaid kohtutäituri Mati Kadak vahendusel 19.08.2010.a 9069,05 krooni. Nimetatud summa on arvestatud vastavalt laenulepingu punktile 1.4 viiviste katteks. Rohkem

pole M R ega keegi kolmas isik M Ri eest midagi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisena tasunud. 10.01.2011.a kuulutas Pärnu Maakohus välja M Ri pankroti ja määras pankrotihalduriks Raivo Piirla (Lisa 5). Hageja esitas M Ri võlausaldajana 25.01.2011.a pankrotihaldurile nõudeavalduse (Lisa 6, tl. 27-29). Esimene M Ri võlausaldajate üldkoosolek toimus 31.01.2011.a Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumajas, mille kohta koostas pankrotihaldur protokolli (Lisa 7, tl.30-32). 04.05.2011.a toimus M Ri pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotihaldur edastas samal päeval hageja esindajale nõuete kaitsmise koosoleku protokolli (Lisa 8, tl.3438). Protokollist nähtub, et nõuete kaitsmise koosolekul oli võlausaldajatest esindatud vaid Berfin Invest OÜ ja kostja. Samuti selgub protokollist, et koosolekul kostjat esindanud A K vaidles vastu hageja nõudele, mille tulemusena jäi koosolekul hageja nõue kogu ulatuses tunnustamata. 06.05.2011.a teatas hageja pankrotihaldurile hageja kavatsusest nõude tunnustamise osas esitada hagi (Lisa 9, tl.39).

2.Hageja nõuded ja nõuete põhjendused. Hageja taotleb M Ri pankrotimenetluses hageja nõude tunnustamist. Hageja kogunõudeks M Ri vastu pankroti välja kuulutamise hetkeks oli 100680,40 eurot (1575305,95 krooni), millest moodustab laenu põhiosa võlgnevus 41542,57 eurot (650 000 krooni), intress 2077,13 eurot (32500 krooni) ja viivis 57060,70 eurot (892805,95 krooni) (Lisa 6). Käesolevas hagis taotleb hageja nõude tunnustamist 15518,13 euro võrra väiksemas ulatuses (v.t. hagiavalduse punkt 2.2), kui 25.01.2011.a esitatud nõudeavalduses.
2.1.Hageja taotleb oma nõude tunnustamist esimese rahuldamisjärgu nõudena summas 57520,48 eurot (900000 krooni). Hageja nõue nimetatud summas tuleneb hageja põhinõudest (laenusummast) 41542,57 eurot (650000 krooni), intressist 2077,13 eurot (32500 krooni) ja viivise osast nõudest 13900,78 eurot (217500 krooni). Hageja nõue on tõendatud laenulepinguga (Lisa 1) ja pangakonto väljavõttega (Lisa 2). Pankrotiseaduse § 153 lg 2 järgi rahuldatakse esimeses järgus pandiga tagatud nõuded. Hageja nõue on tagatud hüpoteegiga summas 57520,48 eurot (900000 krooni), mis on tõendatud hüpoteegi seadmise lepinguga (Lisa 3) ja kinnistusraamatu väljavõttega (Lisa 4).
2.2.Hageja taotleb oma nõude tunnustamist teise rahuldamisjärgu nõudena summas 27641,79 eurot (432500 krooni). Nimetatud summa tuleneb hageja kogunõude ja punktis 2.1 nimetatud nõude vahest ning millest on veel maha arvestatud nõuete kaitsmise koosolekul pankrotihalduri vastuväites esitatud ulatuses, s.t viivise nõuet on vähendatud põhinõude (laenusumma) suuruseni.
2.3.Hageja leiab, et kostja esitas nõuete kaitsmisel hageja nõudele vastuväite pahatahtlikult ja omakasu eesmärgil. Hageja nõue on tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga pankrotivõlglase peamiseks varaks oleval kinnistul. Pankrotimenetluse ajal kostja omandatud nõude tagatiseks on seatud samale kinnistule teise järjekoha hüpoteek. Hageja leiab, et kostja ja Berfin Invest OÜ (kellelt kostja omandas osa nõudest) on huvitatud hageja nõude tunnustamata jätmisest vaid seetõttu, et hageja nõude tagatiseks olev hüpoteek asub eespool kostja ja Berfin Invest OÜ nõuete tagatiseks olevast hüpoteegist. Samuti leiab hageja, et kostjal polnud muud põhjust hageja nõudele vastu vaidlemiseks ning puudus sisuline alus hageja nõudele vastuväite

esitamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel toimida heas usus ning ei ole lubatud õiguste teostamine teisele isikule kahju tekitamise eesmärgil.

3.Hagihind Riigikohus on asjas nr 3-2-1-120-09 asunud seisukohale, et pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagis on hagihinnaks hüve väärtus, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral ning milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. M Ri ainus pankrotivara, mille realiseerimisest saadava raha arvel eeldatavasti hageja nõuet rahuldatakse, on laenulepingu tagatiseks hüpoteegiga koormatud kinnistut. Seetõttu leiab hageja, et hageja potentsiaalselt saadava hüve väärtuse suuruseks on nimetatud kinnistu müügist saadav summa, millest on maha arvatud 15% pankrotiseaduse § 146 lg 1 ja § 153 lg 2 järgi muudeks makseteks. Kinnistu sundvõõrandamine hinnaga 42183,31 eurot (660000 krooni) ebaõnnestus (Lisa 10). Hageja hinnangul on kinnistu turuväärtuseks ca 25000 eurot. Arvestades nimetatud summast maha 15%, jääb käesoleva hagi hinnaks 21250 eurot. Hageja taotleb hagi lahendamisel: Tunnustada M Ri pankrotimenetluses hageja nõuet esimeses rahuldamisjärgus summas 57520,48 eurot; Tunnustada M Ri pankrotimenetluses hageja nõuet teises rahuldamisjärgus summas 27641,79 eurot; Mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega (vt hagiavaldus ja tl. ) KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl.68-69). Kostja oma kirjalikus vastuses hagile esitas vastuväite hagi menetlusse võtmise kohta, kuna leidis, et hageja on tasunud hagiavalduselt tunduvalt vähem riigilõivu, kui ette nähtud. Kostja leiab, et hageja on riigilõivu tasumisel hinnanud pankrotivaraks oleva kinnisasja väärtuse liiga madalaks. Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostja ei soovi esitada vastuhagi ja on nõus kirjaliku menetlusega. Samas on teinud kostja kompromissettepaneku asja kohtuväliseks lahendamiseks, millega aga hageja ei ole nõustunud. Oma väidete tõendamiseks ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl.73-75,84-87,88,91).

1.Kostja on esitanud vastuväite hagiavalduse menetlusse võtmise kohta.
1.1.Hageja leiab, et kostja etteheide nõutust vähem makstud riigilõivu osas pole asjakohane. Kui asja väärtusest tulenevalt olekski hagihind suurem ja maksmisele kuuluv riigilõiv suurem, siis sellest hoolimata riigilõivu maksmine väiksemas summas ei riiva kuidagi kostja õigusi. Vähem makstud riigilõiv võib osutuda kostjale hoopiski kasulikuks.
1.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 135 järgi nimetab tsiviilasja hinna hageja, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest. Hageja on tsiviilasja hinna nimetamisel hinna kujunemist põhjendanud. TsMS § 136 lg 1 järgi võib kohus määrata tsiviilasja hinna, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi on kohtul õigus tsiviilasja hinda muuta kuni asja lahendamiseni selles astmes, s.h kohtulahendis. Seega pole hageja ega kohus rikkunud TsMS sätteid ning kostja vastuväide hagiavalduse menetlusse võtmise kohta on alusetud.
1.3.Kostja on kinnistu turuväärtuseks nimetanud 38000 eurot. Samas pole kostja seda millegagi tõendanud. Kostja pole seejuures arvestanud hagiesemeks oleva hüve (nõue pankrotimenetluses) väärtusega, mis on antud juhul ilmselt väiksem, kui kinnistu väärtus. Pankrotivõlglase vara realiseerimisel tuleb arvestada ka pankrotimenetluse kuludega kuni 15% laekuvast rahast.
2.Hageja on valmis sõlmima kompromissi, mille tingimused vastaksid mõlema poole huvidele. Kostja pakutud kompromissiga hageja ei saa nõustuda, kuna kostja pole kompromissi pakkumises arvestanud pankrotimenetluses kostja poolt hageja nõudele pahatahtliku vastuväite esitamisega tekitatud kahjuga. Hageja pidi kostja vastuväite tõttu nõude tunnustamiseks pöörduma hagiavaldusega kohtusse ning selleks tasuma riigilõivu ja kandma õigusabi kulusid. Lisaks on vahepeal toimunud kinnisvaraturul mõõdukas hinnatõus. Hageja on nõus kompromissiga järgmistel tingimustel: Hageja loovutab oma nõude kostjale ja kostja tasub hagejale nõude loovutamise eest 30000 eurot; kostja hüvitab hagejale tagastamisele mitte kuuluva riigilõivu; kostja hüvitab hagejale õigusabikulud summas 504 eurot; kostja poolt tasumisele ettenähtud summad peavad enne kohtu poolt kompromissi kinnitamist olema kantud kas hageja pangakontole või kohtu poolt määratud deposiitkontole. Käesolev kompromissi pakkumine on kehtiv ainult Pärnu Maakohtu kohtumenetluses ja mitte kauem kui kuni 31.12.2011.a.
3.Hageja on nõus, et antud nõude tagatiseks oleva kinnisasja turuväärtus võib olla kas suurem või väiksem kui hagiavalduses nimetatud 25000 eurot. Ka pankrotimenetluses tekkivate kulutuste suurus võib olla väiksem või suurem kui 15% realiseeritava vara väärtusest. Seega antud tsiviilasja hind võib olla suurem või väiksem, kui hagiavalduses nimetatud 21250 eurot. Samas pole võimalik tsiviilasja hinda täpselt määrata, kuni pole nõude tagatiseks olev kinnisasi realiseeritud ja pole pankrotimenetluse kulusid kinnitatud. Seetõttu on hageja nõus, et kohus muudab tsiviilasja hinda kohtulahendis.
4.Kohus andis 13.09.2011.a kohtumäärusega kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostja on vastuse punktis 2 piirdunud lakooniliselt väitega, et vaidleb hagile vastu. Kostja pole seejuures esitanud ühtegi sisulist vastuväidet. Vastuväidete esitamata jätmine kinnitab hageja seisukohta, et kostja esitas pankrotimenetluses hageja nõudele vastuväite pahatahtlikult ilma sisulise aluseta.
5.Hageja leiab, et kompromissi mitte sõlmimise korral saab kohus antud asjas teha sisulise otsuse, kuna hagis esitatud nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kostja pole nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. PankrS § 107 kohaselt saab nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille võlausaldaja oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus leiab, et hagi oma nõude tunnustamiseks M. Ri pankrotimenetluses on hageja poolt esitatud võrreldes nõuete kaitsmise koosolekul esitatuga samal alusel ja mitte suuremas ulatuses. Käesoleval juhul on hageja E R ja võlgniku M R (pankrotis) vahel sõlmitud 03.07.2008.a. laenuleping ( tl.13-15), mille alusel E R andis M Rile (pankrotis) laenu summas 650000 krooni. Laenusumma andis hageja M Rile hoiustades raha 03.07.2008.a Kuressaare notari Gerda Pitka hoiukontole. Laenusumma andmist tõendab hageja pangakonto väljavõte, milles on näha 03.07.2008.a kanne „GERDA PITK NOTAR 650000,00“ (tl.16). Notar Gerda Pitk tõestas laenu tagatiseks 04.07.2008.a sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu (tl.17-23). Laenulepingust tulenevate võlgniku kohustuste tagatisena kanti hüpoteek Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa nr XXXXXXXX, katastritunnusega XXXXXXXX:XXX:XXXX, kantud kinnistule summas 57520,48 eurot (900000 krooni) ( tl.24-25). Laenulepingu p.1.1. järgi oli M R kohustatud laenu tagastama 03.07.2009.a. ja lepingu p1.3 järgi oli võlgnik M R kohustatud tasuma laenult intressi 5% laenusummalt, mis moodustab 32500 krooni ja lepingu p.1,4 järgi lepingujärgsete maksetega tasumisel viivitamisel viivist 0,25 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et M R on tasunud kohtutäituri vahendusel 19.08.2010.a. 9069.05 krooni, milline summa on lepingu p1.4 alusel arvestatud viiviste katteks. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooles kohustuvad midagi tegema. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Õiguslikult olemuselt tuleneb hageja poolt tunnustamiseks esitatud nõue laenulepingust, millele kohalduvad VÕS 22. peatüki sätted. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda leping üles. M Ri (pankrotis) pankrotimenetluses on hageja E R võlausaldajana esitanud nõudeavalduse laenulepingust tuleneva ja hüpoteegiga tagatud nõude põhivõla ja kõrvalnõuete tunnustamiseks summas kokku 100680,40 eurot ehk 1 575 305 krooni. Nõue koosneb laenu põhiosast summas 41542,57 eurot (650000 krooni), intressist 2077,13, eurot ja viivisest 57060 eurot (892805,95 krooni). Esitatud on ka viivise arvestus. Märgitud on ka, et esitatud nõude tagatiseks on seatud hüpoteek Pärnu maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa nr XXXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXX:XXX:XXXX, kantud kinnistusle summas 57520,48 eurot, ehk 900000 krooni (tl.27-28). Hageja poolt nõude summas 100680,40 eurot esitamine M R (pankrotis) pankrotimenetluses nähtub ka võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist (tl.30-33). Kuna nõue vaidlustati kostja OÜ Harjuvara poolt t täies ulatuses, on see tinginud hageja poolt käesoleva hagiavalduse esitamise kohtule (tl.34-39). M R (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokollist (tl.34-39) nähtub, et hageja E R on esitanud pankrotimenetluses oma nõude tähtaegselt. Enn Roosilehe nõue on olnud summas 100680,40 eurot, sellest I rahuldamisjärgus 57520,48 eurot ja II rahuldamisjärgus 43159,92 eurot.

Protokollist nähtub, et kostja Harjuvara nõue loeti kaitsuks summas 4200 eurot I rahuldamisjärgus ja kaitsmata nõudeks loeti võlausaldaja E R nõue täies ulatuses kuna sellele nõudele vaidles vastu võlausaldaja OÜ Harjuvara esindaja. Hageja I järgu nõude suurus on põhjendatud ja Pankrotiseaduse § 153 lg2 alusel kuulub rahuldamisele hüpoteegiga tagatud nõudena I järgus. Hageja on oma nõuet teises rahuldamisjärgus vähendanud summale 27641, 79 eurot ja selle suurust põhjendanud. Nõue tuleneb hageja kogunõude ja hagiavalduse punktis 2.1. nimetatud nõude vahest millest on veel maha arvestatud nõuete kaitsmise koosolekul pankrotihalduri vastuväites esitatud ulatuses, st. viivise nõuet on vähendatud põhinõude (laenusumma) suuruseni. Kohus tuginedes uuritud hagimaterjalidele on seisukohal, et hageja Enn Roosilehe poolt M R (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud nõue on seaduslik ja tugineb hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingule. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi objektiivset sisulist vastuväited ega tõendit nõude mittetunnustamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub esitatud hagi rahuldamisele täielikult. Kohus võttis hagi menetlusse ja seega nõustus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivuga summas 2236.90 eurot (tl.43). TsMS § 135 kohaselt nimetab tsiviilasja hagihinna hageja, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest. Hageja on tsiviilasjas hagihinna nimetamisel hinna kujunemist põhjendanud ja uue hinna määramist ei ole kohus pidanud vajalikuks ega põhjendatuks. Kohus nõustub siin kostjaga, et antud juhul ei ole hagi hinna määramisega rikutud kostja õigusi.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja