OÜ Premier Kinnisvara hagi Kaie Visnapi ja Virgo-Jürgen Runstüki vastu 10 920,58 euro väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. veebruari 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kaie Visnapi ja Virgo-Jürgen Runstüki määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (kostjad): Kaie Visnap (isikukood: XXXXXXXXXXX) ja Virgo-Jürgen Runstük (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Vastustaja (hageja): OÜ Premier Kinnisvara (registrikood: 11414650), esindaja juhatuse liige Ülar Teppo
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada osaliselt Tartu Maakohtu 22. veebruari 2012 määrus OÜ-lt Premier Kinnisvara väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning mõista välja OÜ-lt Premier Kinnisvara Kaie Visnapi ja Virgo-Jürgen Runstüki kasuks menetluskulud summas 1 906,80 eurot.
3.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 22. veebruari 2012 määrus muutmata.
3.2.Välja mõista OÜ-lt Premier Kinnisvara Kaie Visnapi ja Virgo-Jürgen Runstüki kasuks menetluskulud summas 1 906,80 eurot (üks tuhat üheksasada kuus eurot 80 senti).
3.3.Välja mõista OÜ-lt Premier Kinnisvara Kaie Visnapi ja Virgo-Jürgen Runstüki kasuks menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.4.OÜ-l Premier Kinnisvara tasuda Kaie Visnapi ja VirgoJürgen Runstüki kasuks väljamõistetud menetluskulud Kaie Visnapi pangakontole nr 17000529998 Nordea Pangas.“ Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.OÜ Premier Kinnisvara esitas hagi Kaie Visnapi 10 920,58 euro väljamõistmiseks.
ja Virgo-Jürgen Runstüki vastu
Tartu Maakohus jättis 24. mai 2011 määrusega hagi läbi vaatamata. Maakohtu määrus jõustus 15.06.2011. K. Visnap ja V.-J. Runstük esitasid avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostjad palusid määrata K. Visnapi menetluskulude suuruseks 7 386 eurot ja V.-J. Runstüki menetluskulude suuruseks 1 164 eurot. Kostjad palusid välja mõista viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Avalduses esitatud põhjenduste kohaselt oli K. Visnapile osutatud õigusabi 61,40 t ulatuses ja V.-J. Runstükile 9,70 t ulatuses. Hageja poolt esitatud hagiavaldus ei olnud lihtne võlaõiguslik nõue, vaid oli segunenud erinevate juriidiliselt keeruliste lepingutega. Samuti oli tegemist olukorraga, kus hageja venitas tahtlikult menetlust ning kuritarvitas temale antud menetlusõigust, mistõttu on kostjate poolt esitatud menetluskulude väljamõistmine hagejalt põhjendatud. Tegemist on olnud keskmisest keerulisema vaidlusega, kus hageja on muutnud hagi aluseks olnud asjaolusid mitmel korral, esitatud on mahukaid, juriidiliselt keerulisi tõendeid ja muid menetlusdokumente ning tsiviilasjas on toimunud 3 istungit. Eeltoodu tõendab, et hageja on pahatahtlikult suurendanud kostjate menetluskulusid, mistõttu on tegemist põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega, mis kostjad on kandud hageja pahatahtliku käitumise tagajärjel.
2.OÜ Premier Kinnisvara vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole lepingulise esindaja kulud summas 7 386 euro ja 1 164 eurot põhjendatud ning proportsionaalne asja lahendamiseks kulunud õigusabi ajalise mahuga.
Kostjate poolt nõutava menetluskulu täies ulatuses väljamõistmist ei õigusta ei vaidluse maht ega keerukus kostjate jaoks. Kõnealune kohtuvaidlus ei tekitanud pooltele mistahes erilisi õiguslikke raskusi ja tegemist ei olnud sisult keerulise vaidlusega. Poolte õiguslik positsioon oli algusest peale üheselt selge ega muutunud ka menetluse kestel. Tegemist oli ainult esimese kohtuastme läbinud vaidlusega. Hageja oli seisukohal, et K. Visnap põhjendatud õigusabikulu oleks mitte suurem kui ca 6-7 tunni ulatuses ja V.-J. Runstük põhjendatud õigusabikulu mitte suurem kui ca 2 töötunni ulatuses.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 22. veebruari 2012 määrusega K. Visnapi ja V.-J. Runstüki avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis OÜ-lt Premier Kinnisvara K. Visnapi ja V.-J. Runstüki kasuks välja menetluskulude katteks kokku 1 549,20 eurot. Samuti mõistis maakohus OÜ-lt Premier Kinnisvara välja viivise menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt ei näita asja keerukust üksnes konkreetse tsiviilasja raames koostatud menetlusdokumentide arv või maht, vaid õigusvaidluse sisu. Kõnealune kohtuvaidlus ei tekitanud pooltele erilisi õiguslikke raskusi. Tegemist ei olnud sisult keerulise vaidlusega. Poolte õiguslik positsioon oli algusest peale üheselt selge ega muutunud ka menetluse kestel. Tegemist oli ainult esimese kohtuastme läbinud vaidlusega. Tsiviilasja hind maakohtus oli 10 920,58 eurot, kostjate esindaja poolt esitatud avalduse menetluskulude hüvitamiseks on summas 8 550 eurot. Seega ületab nõutav õigusabikulude suurus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäära. Esitatud kuluaruandest nähtub, et õigusabi osutamise aja hulgas on ka aeg, mis kulus tõendite hankimisele, suhtlusele kohtuga, kliendiga, info edastamisele kliendile, e-kirjade koostamisele, sõidule Viljandisse ja tagasi, vastuste korrigeerimisele. Eelnimetatud tegevus õigusabi osutamisel ei ole kindlasti tasustatav samas määras, kui menetlusdokumendi koostamiseks kulunud reaalne aeg (vastuse koostamine hagile ja hagi täpsustusele). Kostja esindaja tasu on ebamõistlikult suur ning seda seetõttu, et sõidule kulutatud aeg on tasustatud võrdselt ajaga, mida esindaja kasutas reaalse õigusabi osutamisele. Samuti ei ole alati olnud vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja poolt esitatud arvetel märgitud õigusabi osutamiseks kulutatud tundide arv. Maakohus leidis, et lepingulise esindaja hindamine tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta) sisaldab kõiki esindustegevuseks vajalikke abitegevusi, sh dokumentidega tutvumist, kirjavahetust, suhtlust kohtuga. Kostjate konsulteerimiseks, asja analüüsimiseks ning istungiteks ettevalmistumiseks näidatud esindaja ajakulu on ilmselgelt ülepakutud. See, et kostjate esindaja on mitmel korral pidanud esitama oma seisukohti hageja igakordsete uute väidete ümberlükkamiseks, ei tähenda seda, et tegemist oli mahuka ja keeruka õigusvaidlusega. Kostjatele osutatud õigusabi 71,1 tunni ulatuses kuni esimese astme kohtu lahendini ei ole vastavuses tegeliku õigusteenuse mahuga ja selline ajakulu ei ole põhjendatud kohtule esitatud ja kohtu toimikus olevate õigusdokumentide ettevalmistamiseks ja koostamiseks. Kostjate esindaja poolt on esitatud seisukohad, mis korduvad erinevates menetlusdokumentides. Seetõttu ei saa lugeda kohtuvaidlust eriliselt keerukaks kostjate jaoks, kuna uusi õiguslikke argumente, käsitlusi kohtuasja arenedes ja õigusteenuse osutamise jätkudes ei lisandunud määravas osas juurde. Menetlusosalise ja tema lepingulise esindaja omavahelise suhtlemise tulemus kajastub kohtule
esitatud menetlusdokumentides ja sellise suhtlemisaja eest tasu ei tule sisse nõuda teiselt menetlusosaliselt. Maakohus leidis, et arvestades asja keerukuse astet ja mahtu, võib lugeda mõistlikuks ja põhjendatud ajaks konsultatsiooniks klientidega kokku 2 tundi. Lähtudes kostjate esindaja poolt hagile koostatud vastuse ja täiendavate vastuste sisust ja mahust, tuleb lugeda põhjendatud ajakuluks selle koostamisele 5 tundi, kohtuistungid olid 4,02 tundi ja sõiduaeg 6x2,10 tundi. Kokku mõistis kohus OÜ-lt Premier Kinnisvara menetluskulude katteks välja tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) 1 102 eurot. Kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda sisse nõuda menetlusosalise esindaja sõiduga seonduvaid kulusid ja sõidule kulutatud aeg on tasustatud võrdselt ajaga, mida esindaja kasutas reaalse õigusabi osutamisele, tuleb 3 istungi sõiduaja kompenseerimiseks välja mõista 3 x 63 eurot, s.o 189 eurot. Kokku 1 549,20 eurot koos käibemaksuga (sh 1 102 eurot õigusabikulude katteks ja 3 x 63eurot sõiduaja kompenseerimiseks + käibemaks 20% summas 258,20 eurot). Maakohus määras kindlaks menetluskulud kokku 1 291 eurot + käibemaks 20% (K. Visnapi menetluskulud 9,2 tundi 902 eurot + sõiduaeg 157,50 eurot ja V.-J. Runstük menetluskulud 231,50 eurot, s.o 2 tundi 200 eurot + sõiduaeg 31,50 eurot).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.K. Visnap ja V.-J. Runstük esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
22.veebruari 2012 määruse tühistamist osaliselt ja tühistatud osas uue määruse tegemist, millega hagejalt mõistetakse kostjate kasuks välja kostjate poolt kantud õigusabikulud vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt määrusega kehtestatud piirmäära ulatuses, s.o summas 4 473,80 eurot. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus arvestanud asja keerukusega. K. Visnap pidi ümber lükkama hagiavalduses väidetu. Seda eelkõige asjaolul, et hageja esitas kohtule ebaõigeid andmeid, mille ümberlükkamiseks pidi esindaja tutvuma lisaks hagiavalduses esitatud dokumentatsioonile veel ka muude juriidiliselt keeruliste lepingutega. Samuti pidi esindaja selguse saamiseks suhtlema asjas puudutatud isikuga, keda hiljem kaasati käesolevasse menetlusse kostjana II ehk V.-J. Runstükiga. Seega ei olnud tegemist lihtsa võlaõigusliku nõudega. Hageja muutis menetluse käigus kaks korda hagi aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu pidid K. Visnap kolmel korral esitama oma seisukoha hageja igakordsete uute väidete ümberlükkamiseks. Seega tulenes hageja käitumisest olukord, kus asjas käsitletud asjaolude ja tõendite maht oli tavapärasest võlaõiguslikust nõudest tuleneva olukorraga võrreldes mitmeid kordi suurem. Käesolevas menetluses toimus kolm kohtuistungit, millest kahele jättis hageja ilmumata, venitades seeläbi menetluse käiku ning suurendades kostjate menetluskulusid tahtlikult. Ühelgi istungi ärajäämise korral ei esinenud hagejal mõislikku põhjendust istungilt puudumiseks. Seega võib väita, et hageja kuritarvitas temale antud menetlusõigusi. Hageja esitas enam kui aastase arutelu järgselt nõude uue kostja kaasamiseks, mistõttu kaasnesid sellega seonduvad uued kulud. Olenemata olukorrast, kus tegemist oli kostja esindaja poolt juba tuttava tsiviilasjaga, pidi esindaja siiski koostama ka V.-J. Runstüki poolsed seisukohad, mistõttu kaasnes sellega ikkagi ajakulu. Hageja poolt esitatud hagiavaldus ei olnud lihtne võlaõiguslik nõue, vaid oli segunenud erinevate juriidiliselt keeruliste lepingutega. Samuti oli tegemist olukorraga, kus hageja venitas tahtlikult menetlust ning kuritarvitas temale antud menetlusõigust, mistõttu on kostjate poolt esitatud menetluskulude väljamõistmine hagejalt igati põhjendatud. Tegemist on olnud keskmisest
keerulisema võlaõigussuhtega, kus hageja on muutnud hagi aluseks olnud asjaolusid mitmel korral, esitatud on mahukaid, juriidiliselt keerulisi tõendeid ja muid menetlusdokumente ning tsiviilasjas on toimunud 3 istungit. Kostjate esindaja poolt arvete spetsifikatsioonis märgitud ajakulu on õige ega ole üleliialdatud; 2) on maakohus ebaõigesti arvestanud kohtu poolt aktsepteeritava ajakulu. Maakohus on leidnud, et arvestades asja keerukuse astet ja mahtu, võib lugeda mõistlikuks ja põhjendatud ajaks konsultatsiooniks klientidega kokku 2 tundi. Lähtudes kostjate esindaja poolt hagile koostatud vastuse ja täiendavate vastuste sisust ja mahust, tuleb lugeda põhjendatud ajakuluks selle koostamisel 5 tundi, kohtuistungid kokku 4,02 tundi ja sõiduaeg 6x2,10 tundi. Kokku tuleb OÜ-lt Premier Kinnisvara menetluskulude katteks välja mõista tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) 1 102 eurot. Seega on kohus ise leidnud, et kostjate esindajal on kulunud aega 2+5+4,02+12,6 = 23,62 tundi. Arvestades tunnihinnaga 100 eurot, oleks selleks summaks kokku 2 362 eurot (ilma käibemaksuta). Tuginedes eeltoodule võib väita, et maakohus on kohtu enda poolt aktsepteeritava ajakulu ebaõigesti arvestanud, saades 23,62 tunni asemel ajakuluks 11,02 tundi.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.OÜ Premier Kinnisvara vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vasta määruskaebus TsMS § 662 lg 1 p-le 1 ja ainuüksi sel põhjusel tuleb jätta see rahuldamata. Määruskaebuse esitaja ei ole viidanud mitte ühelegi maakohtu poolt 20.02.2012 määruse põhjendamisel tehtud väidetavale õigusrikkumisele. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja lihtsalt ei nõustu kohtu seisukohtadega, ei saa olla aluseks määruse osalisele tühistamisele; 2) peaks küsimus, kas tegemist on lihtsa või keerulise kohtuasjaga, olema keskse tähendusega. Kohtupraktika kohaselt peetakse kohtuasja keeruliseks juhul, kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-43-10 väljendanud seisukohta, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat, ning koostama dokumente, mistõttu on kolleegium asunud seisukohale, et isegi, kui esitatud asjaolude alusel saab hinnata töö mahtu, ei kinnita need iseenesest vaidluse keerukust; 3) on maakohus vaidlustatavas määruses põhistanud menetluskulude vajalikkust ning leidnud, et esindustegevuseks vajalikud abitegevused sisalduvad lepingulise esindaja tunnitasus 100 eurot (ilma käibemaksuta), seega on maakohus leidnud, et kostjate konsulteerimiseks, asja analüüsimiseks ning istungiteks ettevalmistumiseks näidatud esindaja ajakulu on ilmselgelt ülepakutud. Hageja on seisukohal, et hagiavaldus on rajatud sisult lihtsale võlaõiguslikule nõudele ning üksnes asjaolu, et kostjad pidid esitama mitmeid omapoolseid vastuväiteid, ei näita kohtuasja keerukust. Samuti ei ole nõude aluseks olevad kokkulepped olnud juriidiliselt keerukad, mis õigustaks 71,1 tunni ulatuses täismääras tasustatava õigusabi osutamist. Kohtuasjas esitatud tõendite ning seisukohtade pinnalt ei saa nõustuda kostjate väitega, et tegemist on keerulise kohtuasjaga, mistõttu põhjendatuks saab pidada üksnes 2 tundi konsultatsioone kliendiga, 5 tundi vastuste ning seisukohtade koostamiseks ning 4,02 tundi kohtuistungiteks kulunud aega. Menetlus käesolevas kohtuasjas ei ole olnud tavapärasest keerulisem ega nõudnud mahukate dokumentide ning tõendite läbitöötamist;
3) on ekslik kostjate seisukoht, et maakohus on ebaõigesti arvestanud enda poolt aktsepteeritava ajakulu. Maakohus on pidanud põhjendatuks ja mõistlikuks 2 tunni ulatuses konsultatsioone kliendiga, 4,02 tunni ulatuses kohtuistungeid ning 5 tunni ulatuses õigusabi seoses hagiavaldusele vastuse ning täiendavate vastuste koostamiseks. Seega on maakohus pidanud vajalikuks ja mõistlikuks 11,02 tunni ulatuses õigusabi osutamist tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Määruskaebuse esitaja luges määrusest välja, et ka sõiduaja 6 x 2,10 tundi on maakohus arvestanud põhjendatuks ja see aeg peaks olema liidetud maakohtu poolt märgitud ajale 11,02 tundi. Tegelikkuses on maakohus määruses eraldi kirjeldanud sõiduaja kohta käivat ja leidnud, et sõiduaega ei kompenseerita õigusabi osutamisega võrdse tunnihinna alusel. Maakohus on pidanud sõiduaja mõistlikuks kompensatsiooniks 189 eurot, s.o 63 eurot kohtuistungi kohta. Maakohtu seisukoht on täiesti põhjendatud, sest mitte kuidagi ei oleks õigustatud sõidukulu hüvitamine õigusabile vastava tunnihinna alusel. Seega on ekslik määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on aktsepteerinud kulusid 2 362 euro ulatuses. Maakohus on selgelt määruses pidanud mõistlikuks mõista välja õigusabikulude katteks 1 102 eurot (11,02 tunni eest) ja sõiduaja kompenseerimiseks 189 eurot (63 eurot istungi kohta), mis kokku on 1 549,20 eurot koos käibemaksuga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu vaidlustatud määruse OÜ-lt Premier Kinnisvara väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning mõistab välja OÜ-lt Premier Kinnisvara K. Visnapi ja V.-J. Runstüki menetlusekulud summas 1 906,80 eurot.
7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 4 alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. OÜ Premier Kinnisvara esitas hagi 11.03.2010, mil kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmäärad. Määruse nr 137 kohaselt oli kuni 200 000-kroonise (12 782,33 eurot) hagihinna korral lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmääraks 70 000 krooni, s.o 4 473,82 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind oli 170 870 krooni ehk 10 920,58 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on K. Visnapi menetluskulude suuruseks 7 386 eurot ja V.-J. Runstük menetluskulude suuruseks 1 164 eurot, seega kokku summas 8 550 eurot. Märgitud summa ületab Vabariigi Valitsuse nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäära.
8.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on mitmetes oma lahendites (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruse nr 3-2-1-143-11 p 14 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruse nr 3-2-1-154-09 p 12) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Ringkonnakohus leiab, et käesolev vaidlus ei olnud keskmisest keerulisem ega mahukam. Menetlus on toimunud vaid esimeses kohtuastmes, menetluse käigus ei olnud esitatud määruskaebusi ja menetlus lõppes kohtuotsust tegemata. Menetlusosalised on kogu menetluse käigus esitanud vaid kaks taotlust (tl 112-114 hageja taotlus V.-J. Runstüki menetlusse kaasamiseks ja tl 150-153 K. Visapi taotlus kohtu seisukoha võtmiseks). Asjaolu, et K. Visnap pidi ümber lükkama hagiavalduses väidetu, et anna alust pidada vaidlust keeruliseks, pigem hagis väidetu ümberlükkamine kostja poolt on tavapärane kohtumenetluses. Ringkonnakohus ei
nõustu kostjate esindaja seisukohaga, et hagiavalduses ei esitatud lihtne võlaõiguslik nõue, vaid nõue oli segunenud erinevate keeruliste lepingutega. Hagiavaldus oli esitatud kahel leheküljel ja ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi. Tunnistust vaidluse keerukuse kohta ei anna ka K. Visnapi esindaja poolt menetluses esitatud seisukohad, kus pigem kirjeldatakse faktilisi asjaolusid, mis on hagi aluseks, mitte aga ei esitata keerulist õiguslikku analüüsi. Samuti K. Visnapi esindaja vastustes/avaldustes esitatud seisukohad korduvad erinevates menetlusdokumentides. Tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte, asjas esitatud tõendeid, suhtlema menetlusosalistega ja koostama dokumente. Märgitud toimingud ei kinnita vaidluse keerukust.
9.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt oli K. Visnapile osutatud õigusabi kokku 61,4 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et märgitud õigusabile kulunud aeg on ülepaisutatud ja seda tuleb vähendada. K. Visnapile esitatud arve nr 20110514 (tl 178) spetsifikatsiooni p-des 1-3 märgitud toimingute eest tuleb määrata kokku 3 tundi. Spetsifikatsiooni p-s 4 märgitud toimingute eest tuleb määrata kokku 1 tund. Spetsifikatsiooni p-des 5-6 märgitud toimingute eest tuleb määrata kokku 1 tund, mis hõlmab endas ka K. Visnapi esindamist 27.10.2010 kohtuistungil. Kuigi istung kestis kohtuistungi protokolli (tl 80-81) kohaselt 1 tund ja 18 minutit, ei ole istungil asja sisulist arutamist toimunud, sest hageja ei ole istungile ilmunud. Spetsifikatsiooni p-des 8-12 märgitud toimingute eest tuleb määrata kokku 0,5 tundi. Spetsifikatsiooni p-des 13-15 märgitud toimingute eest tuleb määrata kokku 1,5 tundi. Spetsifikatsiooni p-s 16 märgitud toimingute eest tuleb määrata kokku 1 tund. Nimetatud punktis märgitud toimingud seisnesid K. Visnapi kohtuistungil esindamises. Ringkonnakohus leiab, et on põhjendatud K. Visnapi kohtuistungil esindamisele kulunud ajaks määrata 1 tund, sest sisulist vaidlust ega asja arutamist ei ole toimunud. Menetlusosalised arutasid vaid kompromissi sõlmimise võimalust. Spetsifikatsiooni p-s 17 märgitud toimingute eest tuleb määrata kokku 1,5 tundi. Spetsifikatsiooni p-s 18 märgitud toimingute eest tuleb määrata kokku 1,5 tundi. Spetsifikatsiooni p-des 19-22 märgitud toimingute eest tuleb määrata kokku 1,5 tundi. Seega oli K. Visnapile osutatud õigusabi kokku 12,5 tunni ulatuses.
10.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt oli V.-J. Runstükile osutatud õigusabi 9,7 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et õigusabi osutamisele kulunud tundide arvu tuleb vähendada. V.-J. Runstükile esitatud arve nr 20110515 (tl 179) spetsifikatsiooni p-s 1 märgitud toimingute eest tuleb määrata 0,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et võib eeldada, et esindaja suhtles V.-J. Runstükiga seoses käesoleva kohtuvaidlusega. Toimikus aga puudub V.-J. Runstüki vastus hagile, mille V.-J. Runstüki esindaja spetsifikatsiooni p 1 alusel väidetavalt koostas. Samas V.-J. Runstük on 24.05.2011 kohtuistungil (tl 170 – 171) teatanud, et ühineb K. Visnapi positsiooniga ja ei soovi eraldi kirjalikult kohtule vastata. Seega spetsifikatsioonist ei selgu, millise vastuse koostamisele on esindajal aega kulunud. Spetsifikatsiooni p-s 2 märgitud toimingute eest tuleb määrata 1 tund. Seega oli V.-J. Runstükile osutatud õigusabi kokku 1,5 tunni ulatuses.
11.Ringkonnakohus leiab, et K. Visnapile ja V.-J. Runstükile õigusabi osutamisele kulunud ajaks tuleb määrata kokku 14 tundi (12,5 tundi + 1,5 tundi = 14 tundi). K. Visnapi ja V.-J. Runstüki õigusabile kulunud menetluskulude suuruseks tuleb määrata 1 400 eurot ilma käibemaksuta (14 tundi x 100 eurot / tund).
12.Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kolm kohtuistungit. Ringkonnakohus leiab, et kohtuistungile sõidule kulunud aeg ei ole tasustatav samas määras, kui tegelikule õigusabile kulunud aeg. Maakohus määras sõiduajale kulunud kompensatsiooniks 63 eurot iga sõidu kohta, st kokku 189 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendsutega ja määrab istungitele sõiduaja kompensatsiooniks 189 eurot.
K. Visnapi ja V.-J. Runstüki menetluskulude suuruseks tuleb määrata kokku 1 589 eurot ilma käibemaksuta (1 400 eurot + 189 eurot). Nimetatud summale lisandub käibemaks summas 317,80 eurot. Kostjate menetluskulude suuruseks on seega kokku 1 906,80 eurot (koos 20%-lise käibemaksuga).
13.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad esitasid avalduse välja mõista kostjalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
14.Kuna kaebuse hind ületab 200 eurot, on määrus TsMS § 178 lg 2 alusel edasikaevatav Riigikohtule.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.