kostja esindajad Kirill Gavrilov ja advokaat Heikki Ojamaa
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada otsuse jõustumisel käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu poolt 28. juunil 2011.a tehtud kohtumääruse alusel kohaldatud hagi tagamine. 1(8)
2-11-29499 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Aktsiaselts GMP kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 23. mail 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Aktsiaselts GMP (edaspidi hageja) esitas 27. juunil 2011.a Harju Maakohtule hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi (edaspidi kostja) vastu, milles palub tunnistada täies ulatuses lubamatuks Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinman poolt algatatud sundtäitmine täiteasjas nr xxx. Hageja palus hagi tagamiseks peatada esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse täiteasjas nr xxx.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 26. aprillil 2011.a kohtutäitur Kristiina Feinmanile (edaspidi kohtutäitur) avalduse (edaspidi ka täitmisavaldus) hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks summas 200 000 krooni. Täitmisavalduses palus kostja pöörata täitmisele hüpoteegi osahüpoteekideks jagamise avalduse nr xxx. Avaldusele oli lisatud laenulepingu nr xxx koopia, notariaalse lepingu nr xxx koopia, "LL nr xxx ülesütlemisavalduse koopia" ja hüpoteegi osahüpoteekideks jagamise avalduse nr xxx koopia. Hageja ei ole tänaseni, vaatamata kostja kaebusele kohtutäituri tegevuse peale, esitanud kostjale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg-s 41 nimetatud dokumente, st põhi- ja kõrvalnõuete alust ning detailset arvestust. 27. mail 2011.a saatis kohtutäitur hagejale teate, mille kohaselt toimub 29. juunil 2011.a hagejale kuuluvate kinnistute arestimine. Hageja hinnangul on sundtäitmine täiteasjas lubamatu. Kuivõrd kostja on esitanud sundtäitmiseks TMS 2 lg 1 p-s 19 nimetatud dokumendi, siis saab TMS § 221 lg 11 kohaselt hageja esitada käesolevas hagis kõiki vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 221 lg-te 1 ja 11 alusel esitatud hagi rahuldamise aluseks on muuhulgas see, kui sissenõudjal (st kostjal) puudub täidetav nõue. Hageja leiab, et kostjal puudub nõue, mida on võimalik hagejate kinnistute arvelt sundtäita. Kostja on palunud sundtäitmisele pöörata hüpoteegi osahüpoteekideks 2(8)
2-11-29499 jagamise avalduse nr xxx, kuid nimetatud dokumendist ei nähtu, et kostjal oleks õigus nõuda hagejalt mingisuguse nõude sundtäitmist. Nimetatud dokumendiga üksnes jagatakse juba sisse kantud hüpoteek osahüpoteekideks. Dokumendis puudub kokkulepe selle kohta, et kinnistu omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, kuid vastavalt TMS § 2 lg 1 p-ile 19 saab sundtäita üksnes sellist notariaalselt tõestatud kokkulepet, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele. Kuna kostja poolt sundtäitmisele pööratud dokument ei näe ette kinnisasja omaniku kohustust alluda kohesele sundtäitmisele, on selle dokumendi sundtäitmisele pööramine lubamatu ning eeldus käesoleva hagi rahuldamiseks TMS § 221 lg-te 1 ja 11 alusel on täidetud. Teiseks on kostja avalduse alusel algatatud sundtäitmine lubamata ka seetõttu, et kostjal puudub võlaõiguslik nõue, mida hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt rahuldada. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg-le 1 võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud, on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvelt. See tähendab, et kinnisasja koormamine hüpoteegiga annab hüpoteegipidajale õiguse nõuda kinnisasja sundtäitmist juhul, kui on olemas mingi nõue, mida hüpoteegiga on tagatud. TMS § 23 lg 41 sätestab seejuures, et juhul, kui hüpoteegipidaja esitab sundtäitmisele notariaalselt tõestatud kokkuleppe, mis annab hüpoteegipidajale õiguse nõuda kinnisasja sundtäitmist, siis peab sissenõudja ka tõendama, et tal on olemas nõue, mida hüpoteek tagab. Täiteasjas nr xxx ei esitanud kostja ühtegi tõendit selle kohta, et tal selline võlaõiguslik nõue oleks olemas. Puuduvad dokumendid, millest nähtub põhi- ja kõrvalnõuete alus ning detailne arvestus nõuete kohta. Selle kohta pole kostja kohtutäiturile esitanud ühtegi dokumenti. Kostja teatas, et kõik dokumendid, mis on vajalikud täitemenetluse alustamiseks, on kohtutäiturile esitatud. Ka kohtuasjas, mis on algatatud 7.juunil 2011.a (tsiviilasi nr 2-11-26212), ei ole kostja siiani esitanud hagejale ühtegi dokumenti ega tõendit, millest nähtuks nõude olemasolu. Kuna kostjal pole nõuet, mida sundtäita, on sundtäitmise läbiviimine hageja suhtes lubamatu (kostjal puudub hageja vastu nõue) ning eeldused käesoleva hagi rahuldamiseks TMS § 221 lg-te 1 ja 11 alusel on täidetud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja hagi ei tunnista.
4.Hageja väidab, et kostja on palunud sundtäitmisele pöörata hüpoteegi osahüpoteekideks jagamise avalduse nr xxx. Tegelikult on täitmisavalduses selgelt kirjutatud, et kostja palub pöörata täitmisele hüpoteek. Hüpoteek tuleneb notariaalsest ühishüpoteegi seadmise lepingust nr xxx (millest lähtub ka igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks) ja hüpoteegi osahüpoteekideks jagamise avaldusest nr xxx (mille järgi mõlemad tekkivad hüpoteegid on koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks). Hageja väidab, et kostja ei ole tänaseni esitanud hagejale põhi- ja kõrvalnõuete alust ning detailset arvestust. Tegelikult oli nõuete aluseks olev laenuleping ja võlgnevuse arvestus esitatud kohtutäiturile enne täitemenetluse alustamist. Võlgnikul (st hagejal) on alati õigus tutvuda täitetoimikuga. Kostja andmetel on kohtutäitur edastanud 17. mail 2011.a hagejale laenulepingu nr xxx ja lisad, laenulepingu ülesütlemisavalduse, laenulepingujärgse võla arvestuse, hüpoteegi osahüpoteekideks jagamise avalduse nr xxx. Hageja ei ole kunagi pöördunud selle küsimusega otse kostja poole.
3(8)
2-11-29499 Kostja lisab, et 2. juunil 2011.a on hageja pöördunud Harju Maakohtusse samasisulise kaebusega kohtutäituri tegevuse peale (tsiviilasja nr 2-11-26212). Kostja andmetel tsiviilasjas nr 2-11-26212 menetlus hetkel lõppenud ei ole.
MENETLUSE KÄIK
5.28. juuni 2011.a määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja taotluse hagi tagamiseks ning peatas esialgse õiguskaitse korras kohtutäituri Kristiina Feinman poolt läbiviidava täitemenetluse täiteasjas nr xxx kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (vt toimik, lk 33-34).
6.Vastavalt 27. veebruaril 2012.a toimunud kohtuistungil tehtud protokollilisele määrusele on kohus kohustanud hageja taotlusel Swedbank AS-i, AS-i SEB Pank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali, Danske Bank A/S Eesti filiaali ja Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank esitama kohtule andmed, kas OÜ O omab või on omanud kontosid vastavates krediidiasutustes, kas kontodelt on tehtud perioodil 08.06.200613.02.2012 rahaülekandeid kostjale ning kui on, siis millal, millistes summades ja millise makseselgitusega (vt toimik, lk 156 ja 160-161). Loetletud krediitiasutuste poolt nõutud andmeid sisaldavad dokumendid on kohus võtnud asja materjalide juurde.
7.Asja sisulisel arutamisel 23. aprillil 2011.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Vastavalt TMS § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg-st 11 tulenevalt saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
10.Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. - OÜ O (registrikood xxx) ja kostja vahel on sõlmitud 7. juunil 2006.a ühishüpoteegi seadmise leping (tõestanud Tallinna notar Kaata Kartau; notari ametitoimingute raamatu registri nr xxx), mille punkti 2.1 alusel seadis OÜ O kostja kasuks ühishüpoteegi Kärdla linnas xxx asuvale kinnistule (kinnistusraamatu registriosa nr xxx) ja Kärdla linnas xxx asuvale kinnistule (registriosa nr xxx) hüpoteegisummaga 3 200 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (mõlema kinnisasja puhul seati hüpoteek esimesele järjekohale). Sama lepingu punkti 2.2 järgi olid ühishüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja (st kostja) nõuded kinnistute omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja OÜ O vahel 5. juunil 2006.a sõlmitud lepingust nr 68111 ja selle võimalikest lisadest ning kõik kostja nõuded OÜ O vastu, mis tulenevad nimetatud isikute vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest (vt ka toimik, lk 16-20). - Alates 17. märtsist 2009.a on hageja eelnimetatud Kärdla linnas (aadressidel xxx ja xxx) asuvate kinnisasjade omanik. - 7. juunil 2006.a ühishüpoteegi seadmise lepingu alusel seatud ühishüpoteek on vastavalt kostja 18. aprillil 2011.a koostatud kinnistamisavaldusele (avalduse 4(8)
2-11-29499
-
-
koostaja EK allkirja õiguse kinnitanud Tallinna notar Annika Kuimet; notari ametitoimingute raamatu registri nr xxx) jagatud osahüpoteekideks – hüpoteegiks summas 3 000 000 krooni ja hüpoteegiks summas 200 000 krooni koos kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Seejuures asub hüpoteek summas 3 000 000 krooni eespool 200 000 krooni suurusest hüpoteegist (vt ka toimik, lk 22-23). OÜ O ja kostja vahel on 5. juunil 2006.a sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel kostja laenas OÜ-le O 2 000 000 krooni (edaspidi laenusumma) intressiga 1,67 kuus. OÜ O pidi laenu tagasi maksma osamaksetena ajavahemikul 15.07.2006-15.06.2007.
26.aprillil 2011.a esitas kostja kohtutäitur Kristiina Feinmanile avalduse, milles palub pöörata täitmisele hüpoteegi osahüpoteekideks jagamise avalduses nimetatud hüpoteegi summas 200 000 krooni (12 782,33 eurot). Kostja täitmisavalduse alusel alustas kohtutäitur täitemenetluse (täiteasja nr xxx) ning saatis hagejale täitmisteate.
11.Pooltel on õiguslik vaidlus selles, kas kostja poolt täitmisavaldusele lisatud dokumentide puhul on tegemist TMS § 2 lg 1 p 19 kohaste täitedokumentidega (st notariaalselt tõestatud kokkuleppega, mis näevad ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele). Samuti vaidlevad pooled sundtäidetava nõude olemasolu ja suuruse tõendatuse üle.
12.Kohus käsitleb esmalt vaidlusküsimust täitedokumendi olemasolust. TMS § 2 lg-st 1 tulenevalt saab täitemenetluse läbi viia üksnes samas lõikes loetletud täitedokumentide alusel. Kohus märgib siinkohal esmalt, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Samas on senises kohtupraktikas leitud, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitatakse lisaks materiaalõiguslikele väidetele ka väide, et dokument ei vasta täitedokumendi nõuetele ja seda ei oleks tohtinud täitmisele võtta, tuleb ka see väide lahendada hagimenetluses (vt nt: Riigikohtu 2. juuni 2008.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16). Hagiavalduses toodud väidetele täitedokumendi puudumise kohta on hageja tuginenud ka 13. mail 2011.a esitatud kaebuses kohtutäituri tegevuse peale, mille kohtutäitur jättis 25. mai 2011.a otsusega rahuldamata (vt toimik, lk 56-60). Hageja on esitanud kohtutäituri 25. mai 2011.a otsuse peale kohtule TMS § 218 lg 1 kohase kaebuse, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-11-26212 (vt toimik, lk 142-147). Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-11-26212 menetletava kaebuse kohta puudub (kohtute infosüsteemist nähtuva teabe põhjal) hetkel jõustunud kohtulahend, peab kohus võimalikuks hinnata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemisel väiteid, et sundtäitmiseks esitatud dokument ei vasta täitedokumendi nõuetele ja seda ei oleks tohtinud täitmisele võtta.
13.Hageja väidete kohaselt on kostja sissenõudjana palunud täitmisele pöörata ülalviidatud hüpoteegi osahüpoteekideks jagamise avalduse (notari ametitoimingute raamatu registri nr xxx), mis ei ole aga TMS § 2 lg 1 p 19 ja 191 tähenduses täitedokumendiks. Isegi kui kostja oleks palunud täitmisele pöörata 7. juunil 2006.a sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu (notari ametitoimingute raamatu registri nr xxx), ei oleks kohtutäitur tohtinud hageja arvates täitemenetlust alustada, kuna TMS § 23 lg-st 41 tulenevat detailset arvestust põhi- ja kõrvalnõuete kohta võlgnikule esitatud ei ole. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. TMS § 23 lg-st 41 tulenevalt tuleb sama seadustiku § 2 lg 1 p-s 19 5(8)
2-11-29499 nimetatud täitedokumenti puhul täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Iseenesest õige on hageja seisukoht, et hüpoteegi osahüpoteekideks jagamise avaldus ei ole iseseisvalt täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 19 (või p 191) tähenduses. Samas ei saa asja materjalide põhjal nõustuda väitega, et kostja on palunud täitmisele pöörata hüpoteegi osahüpoteekideks jagamise avalduse. Esitatud tõenditest nähtub, et täitmisavaldusele oli lisatud 7. juuni 2006.a ühishüpoteegi seadmise lepingu koopia, 5. juunil 2006.a sõlmitud laenulepingu nr xxx koopia, sama laenulepingu ülesütlemisavalduse koopia ja hüpoteegi osahüpoteekideks jagamise avalduse koopia (vt toimik, lk 8-9 ja 10-23). Seega oli täitmisavaldusele lisatud TMS § 2 lg 1 p 19 kohane täitedokument, milleks tuleb lugeda 7. juunil 2006.a sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingut koos hiljem koostatud hüpoteegi osahüpoteekideks jagamise avaldusega. Ühishüpoteegi seadmise leping on notariaalselt tõestatud ja selle punktis 2.1 sisaldub kokkulepe kinnisasjade igakordse omaniku kohustuse kohta alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hagiavalduses esitatud väidetest lähtuvalt on hageja täitmisavaldusele lisatud dokumendid ka kätte saanud. Asjaolule, et sissenõudja on täitmisavalduses palunud pöörata täitmisele hüpoteegi osahüpoteekideks jagamise avalduse punktis 2 nimetatud hüpoteegi summas 200 000 krooni (s.o 12 782, 33 eurot), ei saa omistada praegusel juhul õiguslikult määravat tähtsust. Täitmisavalduse ja selle lisade põhjal oli nii täituril kui võlgnikul võimalik mõistlikult aru saada, millise täitedokumendi alusel ja millise nõude täitmiseks soovis kostja sundtäitmist läbi viia. Täitmisteates sisalduv viide ühishüpoteegi osahüpoteekideks jagamise avalduse kohta üksnes täpsustab, millise osahüpoteegi realiseerimiseks sissenõudja täitemenetluse algatamist taotleb.
14.Hageja on tuginenud ka sellele, et kostja ei ole lisanud täitmisavaldusele TMS § 23 lgst 41 kohaseid põhi- ja kõrvalnõuete arvestusi ega ole neid ka hiljem esitanud. TMS § 23 lg-s 41 nimetatud dokumentide esitamise nõude eesmärgiks on, et täitemenetluse võlgnik saaks üheselt aru, millist nõuet ja millises suuruses sundtäidetakse. Selle põhjal saab võlgnik omakorda otsustada oma õiguste kaitsmise vajaduse ja võimaluste üle, eeskätt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise üle. Käesoleva tsiviilasja materjalide põhjal jääb iseenesest ebaselgeks, kas TMS § 23 lg 41 kohased arvestused olid täitmisavaldusele lisatud ning milline oli nende sisu. Samas ei ole kõnesolevate arvestuste võimalik puudumine praegusel juhul siiski aluseks täitemenetluse lõpetamisele. Täitmisavalduse kohaselt on kostja pöördunud kohtutäituri poole laenulepingu järgse põhivõlgnevuse osaliseks sissenõudmiseks (vt toimik, lk 8-9). Vaidlustamata asjaolude kohaselt oli täitmisavaldusele lisatud laenulepingu nr xxx koopia, millest nähtuvalt on kostja laenanud OÜ-le O 2 000 000 krooni. Eeltoodu põhjal oli hagejal võimalik aru saada, et kostja soovib täitemenetluses laenulepingust nr xxx tuleneva tagastamata laenusumma nõude sundtäitmist, ning otsustada, kas ja milliseid TMS § 221 lg-te 1 ja 11koshaseid vastuväiteid on võimalik sellele nõudele esitada. Kuivõrd sissenõuet hageja kinnistutele on soovitud pöörata põhinõude täitmiseks, puudus kostjal ka otsene vajadus kõrvalnõuete detailse arvestuse esitamiseks. Lisaks ei tulene täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest kohtutäiturile kohtu arvates kohustust jätta täitemenetlus algatamata või algatatud täitemenetlus lõpetada, kui sissenõudja poolt esitatud täitmisavalduses või selle lisades ilmneb ebatäpsusi, mida on võimalik täitemenetluse käigus kõrvaldada.
15.Edasiselt käsitleb kohus vaidlusküsimust sundtäidetava nõude olemasolu ja suuruse tõendatusest. AÕS § 325 lg 1 kohaselt koormab hüpoteek kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Sama paragrahvi neljanda lõike 6(8)
2-11-29499 kohaselt ei eelda hüpoteek iseenesest tagatava nõude olemasolu. Samas ei ole hüpoteegi realiseerimine esimese lõike mõtte kohaselt tagatava nõude olemasoluta võimalik. Nagu kohus on eelpool märkinud, on kostja täitmisavaldusest nähtuvalt pöördunud kohtutäituri poole laenulepingu (nr xxx) järgse põhivõlgnevuse osaliseks sissenõudmiseks ning seda nõuet täiteasjas nr xxx ka täidetakse. Mainitud nõude tekkimine ja sissenõutavus on kohtumenetluses esitatud tõendite põhjal piisavalt kinnitust leidnud. Seda tõendavad kostja ja OÜ O vahel sõlmitud laenuleping (vt toimik, lk 10-15) ning 8. ja 9. juuni 2006.a maksekorraldused kokku 2 000 000 krooni väljamaksmise kohta kostja poolt OÜ-le O (vt toimik, lk 112-114). Mainitud laenulepingu järgi tuli OÜ-l O laenusumma koos intressidega kostjale tagastada ajavahemikul 15.07.2006-15.06.2007. Lisaks on kostja 20. jaanuaril 2011.a teinud avalduse ka laenulepingu nr xxx ülesütlemiseks seoses laenuvõtja poolt lepingust tulenevate kohustuse rikkumisega (vt toimik, lk 21). Samuti on kostja poolt esitatud OÜ O esindaja 23. jaanuari 2012.a kinnitus, milles tunnistatakse laenulepingust nr xxx tuleneva põhiosa võlgnevuse olemasolu nimetatud kuupäeva seisuga summas 133 415,54 eurot (vt toimik, lk 137-138). Samas ei ole tõendamist leidnud hageja väited, mille kohaselt on OÜ O laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused kostja ees täitnud. Kohtu poolt ülalmärgitud krediidiasutustelt välja nõutud andmete põhjal on OÜ O tasunud kostjale laenulepingujärgseid intresse ja tagastanud osaliselt ka laenusumma (vt toimik, lk 171-174, 178-179, 180-182). Samas ei nähtu krediidiasutuste esitatud andmetest, et OÜ O poolt kostjale tagastamata laenusumma oleks 200 000 kroonist väiksem.
16.Seega ei ole hageja väited sundtäidetava nõude puudumise kohta asja menetluse käigus kinnitust leidnud ning ei esine õiguslikke aluseid sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus jätab hagi rahuldamata.
17.Kohus lisab, et senisest kohtupraktikast lähtuvalt ei ole põhimõtteliselt välistatud TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamine ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus eeldada. Selliselt on võimalik täitemenetluse alustamist takistada ja hagi rahuldamata jätmise korral ei kaasneks viivitust täitemenetluses (vt nt: Riigikohtu
28.aprillil 2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 19). Praegusel juhul võib hageja väidetest järeldada soovi vältida muu hulgas kostja laenulepingust tulenevate intressija viivisenõuete sundtäitmist. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul siiski eeldada hageja suhtes täitemenetluse alustamist ka nende nõuete rahuldamiseks. Tuleb silmas pidada, et hageja vastutab OÜ O kohustuste eest üksnes hüpoteekidega koormatud kinnistute arvel. Hetkel ei ole selge, milliseks kujuneb kinnistute müügihind täitemenetluses ning kas müügist saadu arvelt üldse oleks võimalik rahuldada ka kostja muid nõudeid OÜ O vastu.
18.Vastavalt TsMS § 442 lg 5 esimesele lausele lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka menetlusosaliste seni lahendamata taotlused ning rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Lähtudes TsMS § 386 lg-s 4 sätestatust, tühistab kohus käesoleva otsusega 28. juuni 2011.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise.
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
7(8)
2-11-29499 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud asjas hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.