Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal 23.05.2012 Tallinnas 2-10-61855
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 27.10.2011 otsus Swedbank Liising AS apellatsioonkaebus 1683,18 eurot Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), volitatuid esindaja Anneli Arusalu Kostja L T (isikukood XXXXXXX, elukoht
Avalik kohtuistung 08.05.2012
Menetluse liik
Swedbank Liising AS hagi L T i vastu võla väljamõistmiseks
Harju Maakohtu 27.10.2011 otsus tsiviilasjas tühistada 81,73 euro väljamõistmise rahuldamata jätmise osas ja teha selle osas uus otsus selle summa väljamõistmiseks. Maakohtu otsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt: Välja mõista L T Swedbank Liising AS kasuks 1391,11 eurot põhivõlga ja viivis VÕS §-is 113 lg. 1 sätestatud määras alates 23.02.2011 kuni põhinõude 1390,11 täieliku täitmiseni. Poolte antud asjaga seotud menetluskulud jätta nende endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt
Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise
esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud Swedbank Liising AS esitas Pärnu Maakohtule 22.02.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse L T i vastu. 22.02.2011 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.03.2011 võttis kohus hagi menetlusse. Hageja palus kostjalt välja mõista 2991,56 eurot, viivise protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja jätta menetluskulud kostja kanda. L T ja Balti Autoliisingu AS (hilisem ärinimi Swedbank Autopargi Juhtimise AS) sõlmisid 24.10.2005 kasutusrendilepingu nr 1058824, mille esemeks oli sõiduauto Saab 9-3 Aero. Lepingu kohaselt pidi rendileandja rentniku huvides ja ülesandel hankima müüjalt sõiduki ning andma selle lepingu perioodiks rentniku valdusesse. Kostja pidi selle eest maksegraafiku alusel makseid tasuma. Swedbank Liising AS ühines Swedbank Autopargi Juhtimise AS-ga 05.08.2010. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes maksed tasumata. Enne lepingu ülesütlemist muutusid sissenõutavaks arved maksetähtaegadega 15.02.2009, 15.03.2009, 15.04.2009, 15.05.2009, 15.06.2009 ja 15.07.2009. Hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 16.07.2009 ja kostja tagastas liisingueseme 31.07.2009. AS Saksa Auto võõrandas sõiduki hinnaga 2324,79 eurot. Müügihind oli tavapärasest madalam, sest autol esinesid mitmed puudused, mida tõendab AS Saksa Auto tehnoülevaatuse akt. Hageja otsustas enne müüki üksnes pisipuudused kõrvaldada. AS Saksa Auto esitas osutatud teenuste (müügiks ettevalmistamine, pisiremonttööd, realiseerimistasu) eest hagejale arved summas 197,97 eurot, mis on hageja poolt tasutud. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu on 5316,35 eurot (jääkmaksumus 3646,74 eurot, debitoorne võlgnevus 1471,64 eurot, vara realiseerimiskulud 197,97 eurot). Kuivõrd vara õnnestus võõrandada hinnaga 2324,79 eurot, nõudis hageja kostjalt 2991,56 euro tasumist. Kostja tunnistas hagi osaliselt õigeks ja leidis, et menetluskulud peaks jääma hageja kanda. 25.08.2011 istungil teatas kostja, et ta ei vaidle vastu debitoorsele võlgnevusele. Pärast auto tagastamist ei saadetud kostjale poolteist aastat ühtegi dokumenti. Võlgnevusest sai kostja teada alles maksekäsu kiirmenetluses makseettepaneku kättesaamisel 27.12.2010. Seega ei vasta tõele, et hageja püüdis kostjaga kokkuleppele jõuda. Kostjal puudus võimalus kokkuleppe sõlmimiseks võlgnevust täpsustada. Sellest viivitusest tingitud viivised peaks hageja nõudest maha arvama. Swedbank Liising AS müüs 14.12.2009 sõiduki Viking Motors AS-le hinnaga 43 650 krooni (2789,74 eurot, käibemaksuga), 29.04.2010 müüs Viking Motors AS sõiduki edasi hinnaga 73 700 krooni (4710,29 eurot, käibemaksuga). Swedbank Liising AS müüs sõiduki põhjendamatult madala hinnaga. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1308,38 eurot, viivise alates hagi esitamisest kuni nõude 1308,38 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja jättis menetluskulud TsMS § 163 alusel poolte enda kanda.
Arvestades VÕS §-s 361 ja § 76 lg-s 1 sätestatut, siis kostja ei täitnud lepingut korrektselt ja hageja ütles lepingu 16.07.2009 üles. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu lõpetamise asjaolude üle. Kostja ei vaidle vastu ka debitoorsele võlgnevusele summas 1471,64 eurot. Liisinglepingu maksegraafiku kohaselt oli liisingueseme jääkmaksumus 15.08.2009 seisuga 3646,74 eurot. Hageja tasus müügiteenuse eest 118,24 eurot ning remondi ja materjalide eest 81,73 eurot (käibemaksuta). Seega ei ole hageja esitatud nö remondiarve põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt tuvastati sõiduki tagastamisel puudustena, et esistange oli katki ja auto kerel olid roosteplekid. Seega ei ole remondiarvel näidatud positsioonid asjakohased ja muude puuduste esinemine ei ole tõendatud. Puuduste esinemist ei tõenda ka 17.08.2009 ülevaatusakt, kuivõrd see tehti mitukümmend päeva peale sõiduki tagastamist. Milline on Saksa Auto AS tööjärjekord, ei ole siinjuures oluline. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu on 5236, 62 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt võõrandati liisinguese AS Saksa Auto poolt 2324,79 euroga (käibemaksuta). Viking Motors asus sõidukit võõrandama 4255,83 euroga (66589,32 krooni). Sõiduk võõrandati 29.04.2010 hinnaga 3925,24 eurot (käibemaksuta). Seega ei ole liisingueseme müügihind 2324,79 eurot põhjendatud. Lähtuda tuleb hinnast, millega Viking Motors AS sõiduki võõrandas, kuivõrd sõiduki hind on ajas vähenev, mitte kasvav. Isegi kui asuda seisukohale et algselt müüdi autot, millel olid puudused, ei saa pidada hageja saadud hinda põhjendatuks. Puuduste likvideerimisele tehtud kulutused ei suurenda auto hinda samas suurusjärgus tehtud kulutustega nagu hageja püüab väita. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele 1308,38 euro ulatuses ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis alates hagi 23.02.2011 esitamisest kuni nõude 1308,38 eurot täieliku täitmiseni Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palub rahuldada Swedbank Liising AS põhinõude maakohtu poolt välja mõistmata jäänud osas ehk 1683,18 euro ulatuses, mõista hageja kasuks välja viivis ka protsendina maakohtu poolt väljamõistmata jäänud põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, ja jätta nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Kuivõrd sõiduki tagastamise perioodil oli Saksa Auto AS tööde ootejärjekord väga pikk, ei olnud võimalik sõidukile koheselt põhjalikku tehnilist ülevaatust teostada ning seda tehti esimesel võimalusel (17.08.2009). Asjaolu, et tehniline ülevaatus teostati sõidukile 17 päeva pärast sõiduki tagastamist, ei anna alust arvata, et vahepeal tekkis sellele puuduseid juurde või et sõiduki väärtus selle perioodi jooksul vähenes. Sõiduki tehniline seisukord selle perioodi jooksul ei muutunud ehk puudusi juurde ei tekkinud, mida tõendab asjaolu, et hagiavalduse lisaks nr 4 oleval üleandmise-vastuvõtu aktil märgiti sõiduki spidomeetri näiduks 189 049 km. Kostja esitatud sõiduki hilisemal müügikuulutusel on odomeetri näiduks märgitud endiselt 189 000 km. Esmasel vaatlusel ei ole võimalik sõiduki seisukorda täielikult kontrollida ning selle jaoks ongi põhjalik tehniline ülevaatus ette nähtud. Antud juhul tuvastas Saksa Auto AS tehnokontrolli käigus, et sõidukil tuleb vahetada 5 pirni ja lisada mootoriõli. Ei ole alust arvata, et need puudused tekkisid sõiduki tagastamise järgselt. Kuivõrd tegemist on minimaalse hooldusega, kuid mis siiski mõjutab võimalikke ostjaid, on nimetatud tööde tegemine põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele.
Maakohus leidis ekslikult, et hageja võõrandas sõiduki ebamõistlikult madala hinnaga ehk alla turuväärtuse. Hageja võõrandas sõiduki hinnaga 2324,79 eurot (käibemaksuta), sest sõidukil esinesid järgmised puudused: esistange katki, kerel roosteplekid, tagumised piduriklotsid vajasid vahetust, elektriline antenn murtud, aku vajas vahetust ja oli vaja panna tungrauakatted. Hageja tõendas nimetatud puuduste olemasolu aktiga, Saksa Auto AS töötellimusega nr 272293 ja sellele vastava pakkumisega nr 272293. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et Saksa Auto AS koostatud töötellimust ja pakkumist ei saa arvestada, kuivõrd need koostati vastavalt 17 ja 19 päeva pärast sõiduki hagejale tagastamist. Seega jättis maakohus täies ulatuses hageja esitatud tõendid sõiduki tehnilise seisukorra ja sellest tulenevalt sõiduki väärtuse kohta arvestamata. Hageja selgitas juba eespool, miks ei olnud sõidukile võimalik koheselt põhjalikku tehnilist ülevaatust teostada. Vastavalt hageja poolt esitatud Saksa Auto AS remondipakkumisele oleks nimetatud remont koos vastavate varuosadega maksnud 1043,90 eurot (käibemaksuta). Nimetatud puuduste kõrvaldamisel oleks sõiduki tegelik müügihind olnud vähemalt 1043,90 eurot kõrgem. Nimetatud hinnale võiks lisanduda ka emotsionaalne väärtus, kuivõrd ostjad eelistavad kindlasti töökorras autot puudustega autole, sest puudustega auto puhul kaasneks lisaks remonttöödele ja aja-ja närvikulu. Hageja esitas lisaks puuduseid kirjeldavatele tõenditele ka sõiduki müügiakti, millelt nähtub sõiduki müügihind 2324,79 eurot (ilma käibemaksuta) kuupäeval 14.12.2009. Eeltoodust lähtuvalt tõendas hageja nii vara tegelikku müügihinda kui selle vastavust turuväärtusele. Puudub alus arvata, et müügiprotsessi käigus sõiduki väärtus langes. Seega saab käsitleda sõiduki väärtust selle tagastamise hetkel ja müügihetkel samana. Hageja tõendas sõiduki kohaliku konkreetse müügihinna ja seda tingiva sõiduki seisukorra. Arvestades TsÜS §-s 65 ja eeltoodut, on sõiduki reaalne müügihind selle tagastamisaegseks väärtuseks. Kostja esitas kohtule omapoolse tõendi sõiduki tegeliku väärtuse kohta ehk Viking Motors AS arve nr 100647 dateeringuga 29.04.2010, millest nähtuvalt võõrandati vaidlusalune sõiduk hinnaga 3925,24 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lisas ka vastava müügikuulutuse. Kostja soovis tõendada, et kuivõrd sõiduk realiseeriti viis ja pool kuud hiljem tunduvalt kõrgema hinna eest, oli sõiduki tegelik turuväärtus selle hagejale tagastamise hetkel kõrgem. Kohus lähtus otsuse tegemisel ekslikult kostja esitatud tõendist ja jättis hageja esitatud tõendid kõrvale. Maakohus leidis, et sõiduki väärtus on ajas langev, mitte tõusev. Maakohus jättis kõrvale hageja tõendid sõiduki tehnilise seisukorra kohta. Sõiduki hagejapoolsel müümisel ja Viking Motors AS poolsel müümisel on sõiduki tehniline seisukord erinev. Hagejapoolsel müümisel olid sõiduki eelpool nimetatud puudused, kuid kostja esitatud müügikuulutusest nähtuvalt ei ole sõidukil ühtegi puudust. Veelgi enam, sektsioonis „sound ja tehnika“ märgiti sõiduki ühe lisana (toimiv) elektriline antenn. Sellest saab järeldada, et viie ja poole kuulise perioodi jooksul kõrvaldati sõidukil hageja poolt osundatud puudused, mis tõstsid sõiduki väärtust. Müügiaktist nähtuvalt oli sõiduk müügis peaaegu neli kuud, mida ei saa käsitleda kiirmüügina. Asjaolu, et sõidukile leidus pakutud hinnaga ostja alles kolme kuu ja kolme nädala möödudes näitab, et sõiduki hind ei saanud olla ebamõistlikult soodne, kuivõrd sellisel juhul oleks sõidukile oluliselt kiiremini ostja leitud. Kahe müügi vahepeal sõidukiga ei sõidetud. Seega ei saa olla maakohtu järeldus, et sõiduki väärtus ajas langeb, mitte ei tõuse, olla nii lühikese perioodi ja paranduste valguses korrektne.
Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja nõude tema sõiduki pisiremondi (5 pirni vahetus ja 1 liitri mootoriõli lisamine ning sõiduki müügieelse tehnilise ülevaatuse kulu, kokku 81,73 eurot) väljamõistmiseks. Nimetatud tööde tegemine on käsitatav liisingulepingu ülesütlemisest liisinguandjale tekkinud lisakuluna, mis VÕS § 367 lg. 4 kohaselt kuulub liisinguvõtja poolt liisinguandjale hüvitamisele, kui ülesütlemise ei põhjustanud liisinguandjast tulenevad asjaolud. See, et tehnilist ülevaatust ei teostatud ja nimetatud tööde vajadust ei fikseeritud kohe sõiduki tagastamisel, et tõenda veel nende teostamise vajaduse põhjendamatust, ja hageja on nimetatud tööd AS-le Saksa Auto hüvitanud ehk kulutused kandnud. Seega ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsust, lisades väljamõistatud põhivõlgnevusele 81,73 eurot. Ülejäänud osas kaebuse rahuldamiseks puudub alus. VÕS § 367 lg. 1, 2 ja 3 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel hüvitama kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles nad ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kulude kindlaksmääramisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud summast, millest arvestatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omanadisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega juhul, kui sõiduki väärtus tagastamise hetkel oli võrdne või suurem sõiduki nn. jääkväärtusest, puudub liisinguandjal õiguslik alus nõuda sõiduki omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Sõiduki (turu)väärtust selle tagastamise hetkel, s.o. 31.07.2009 liisinguandja kindalaks ei teinud, samuti ei teostanud sõiduki tehnilist ülevaatust. Hageja oma nõudes tugineb sõiduki müügihinnale, mis 14.12.2009 oli 2324,79 eurot (käibemaksuta), kuid nimetatud asjaolu ei tõenda sõiduki väärtust selle tagastamise hetkel, mida kinnitab asjaolu, et sõiduki ostja AS Viking Motors müüs selle 3925,24 euroga (käibemaksuta) 29.04.2010 edasi. Maakohtu seisukohast, et lähtuda tuleb hinnast, millega võõrandas sõiduki AS Viking Motors, järeldub, et kohus hindas sõiduki väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel vähemalt võrdseks sõiduki jääkväärtusega. Arvestades asjaolu, et hageja ei esitanud tõendeid ega tõendanud, et AS Viking Motors teostas sõidukile enne müüki sellises ulatuses remonttöid, et see oluliselt suurendas sõiduki müügiväärtust, siis ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga nõude alusetuse kohta ning jätab selles nõude osas maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Kuna ka apellatsiooniastmes rahuldatud osaga kokku moodustab hageja nõude rahuldamise protsent alla poole (48.87%), nõudest, jätab ringkonnakohus poolte antud asjaga seotud menetluskulud poolte endi kanda.
Tiit Kollom
Kaupo Paal
Reet Allikvere
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.