Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 27.10.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: Swedbank Liising AS-i hagi LTvastu võla nõudes Hagihind: 2 991,56 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 25.08.2011. a Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja: Anneli A (xxx) Kostja: LT(isikukood xxx, elukoht xxx) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.Swedbank Liising AS-i hagis LT vastu rahuldada osaliselt: 1.1 Välja mõista kostjalt LT hageja Swedbank Liising AS-i kasuks 1308,38 eurot. 1.2 TsMS § 367 järgi mõista kostjalt välja viivis alates hagi 23.02.2011 kuni nõude 1308,38 eurot täieliku täitmiseni VÕS§113 lg1 sätestatud määras. 1.3 Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.1.Hageja nõue Swedbank Liising AS esitas kohtusse hagi LT vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista 2 991,56 eurot ning viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid 24.10.2005 sõlmisid kostja LT ja Balti Autoliisingu AS (hilisem ärinimi Swedbank Autopargi Juhtimise AS) kapitalirendilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Saab 9-3 Aero. Lepingu kohaselt pidi rendileandja rentniku huvides ja ülesandel hankima müüjalt sõiduki ning andma selle lepingu perioodiks rentniku valdusesse. Kostja pidi selle eest tasuma maksegraafiku alusel makseid. Swedbank Liising AS ühines Swedbank Autopargi Juhtimise ASiga 05.08.2010. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes maksed tasumata. Enne lepingu ülesütlemist on sissenõutavaks muutunud arved maksetähtaegadega 15.02.2009, 15.03.2009, 15.04.2009, 15.05.2009, 15.06.2009 ja 15.07.2009. Hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 16.07.2009, kostja tagastas liisingueseme 31.07.2009. AS-il SAõnnestus sõiduk võõrandada hinnaga 2 324,79 eurot. Müügihind oli tavapärasest madalam, sest autol esinesid mitmed puudused, mida tõendab AS SA tehnoülevaatuse akt. Hageja otsustas kõrvaldada enne müüki üksnes pisipuudused. Vahe AS SA müügihinna ja kosta esitatud VMAS-i edasimüügihinna vahel tuleneb asjaolust, et vahepealsel ajal on sõiduk remonditud ning kõrvaldatud ka varem esinenud suuremad puudused. Hageja ei nõustu kostjaga, et sõiduki harulduse tõttu on sellele ostjat leida lihtsam. Sõiduk oli küllaltki võimas (151 kW), haruldasele sõidukile saadavad varuosad on samuti kallimad. Majanduslanguse tingimustes eelistavad ostjad ehk turunõudluse kujundajad ökonoomsemaid mitte toreduslikke sõidukeid. Hageja leiab, et vara võõrandamishind vastas eeltoodud põhjendustel selle turuväärtusele. AS SA esitas osutatud teenuste (müügiks ettevalmistamine, pisiremonttööd, realiseerimistasu) eest hagejale arved kokku summas 197,97 eurot, mis on hageja poolt tasutud. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu on 5 316,35 eurot (jääkmaksumus 3 646,74 eurot, debitoorne võlgnevus 1 471,64 eurot, vara realiseerimiskulud 197,97 eurot). Kuivõrd vara õnnestus võõrandada hinnaga 2 324,79 eurot, nõuab hageja kostjalt 2 991,56 (5 316,35 – 2 324,79) euro tasumist. 09.03.2010 saatis hageja kostjale teatise, milles palus võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Väljastusteate kohaselt sai kostja kirja kätte isiklikult 11.03.2010. 09.03.2010 kirjas avaldas hageja enda kontaktandmed ning palus kostjal ühendust võtta. Kostja võlgnevust tasunud ei ole, samuti ei ole kostja võtnud hagejaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud 24.10.2005 rendilepingu nr XXX koos maksegraafiku ja üldtingimustega (lk 29-39), esitatud arved (lk 41-52), nõude arvestuse õiendi (lk 53), 09.03.2010 kirja (lk 54), väljastusteate 09.03.2010 kirja kohta, tehnilise ülevaatuse akti, graafiku jääkmaksumuse kujunemise kohta.
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Kostja tunnistab hagi osaliselt õigeks. Menetluskulud peaks kostja arvates jääma hageja kanda.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid 25.08.2011 istungil teatas kostja, et debitoorsele võlgnevusele vastu ei vaidle. Hageja 09.03.2010 teatist ei ole kostja kätte saanud. Pärast auto tagastamist ei saadetud kostjale poolteist aastat ühtegi dokumenti. Teatisest ja võlgnevusest sai kostja teada alles maksekäsu kiirmenetluses makseettepaneku kättesaamisel 27.12.2010. Seega ei vasta tõele, et hageja on püüdnud kostjaga kokkuleppele jõuda. Kostjal puudus võimalus kokkuleppe sõlmimiseks võlgnevust täpsustada. Sellest viivitusest tingitud viivised peaks hageja nõudest maha arvama. Swedbank Liising AS müüs 14.12.2009 sõiduki VMAS-ile hinnaga 43 650 krooni (2 789,74 eurot, käibemaksuga), 29.04.2010 müüs VMAS sõiduki edasi hinnaga 73 700 krooni (4 710,29 eurot, käibemaksuga). Swedbank Liising AS on sõiduki müünud põhjendamatult madala hinnaga. Oma väidete kinnitamiseks on kostja esitanud 09.03.2010 kirja, Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 27.12.2010 määruse, VM 29.04.2010 müügiarve nr 100647,
internetikuulutuse sõiduki müügi kohta, Swedbank Liising AS-i 14.12.2009 vara müügiakti nr XXX.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 22.02.2011 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.03.2011 võttis kohus hagi menetlusse. Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung. Kohus määras poolte taotlusel asjas kirjaliku menetluse. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Asja materjalidest nähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine..
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja lepingut korrektselt ei täitnud ja hageja ütles lepingu 16.07.2009 üles. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu lõpetamise asjaolude üle. Kostja ei vaidle vastu ka debitoorsele võlgnevusele summas 1471,64 eurot. VÕS §367 lg1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Sama paragrahvi 3.lõike kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisinglepingu maksegraafiku kohaselt oli liisingueseme jääkmaksumus 15.08.2009 seisuga 3646,74 eurot (57 059,08 krooni). Hageja on tasunud müügiteenuse eest 118,24 eurot ning remondi ja materjalide eest 81,73 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et põhjendatud pole hageja esitatud nö remondiarve (tl 51). Asja materjalidest nähtuvalt on sõiduki tagastamisel puudustena tuvastatud kaks puudust : esistange katki ja kerel roosteplekid (tl 47).Seega pole remondiarvel näidatud positsioonid asjakohased. Tõendatud pole muude puuduste esinemine, Kohus on seisukohal, et puuduste esinemist ei tõenda ka 17.08.2009 ülevaatusakt, kuivõrd see on tehtud mitukümmend päeva peale sõiduki tagastamist. Milline on SAAS tööjärjekord, pole siinjuures oluline. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on 5236, 62 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on liisinguese -sõiduk - võõrandatud VMAS 2324,79 euro eest (käibemaksuta; tl 48). VM on asunud sõidukit võõrandama 4255,83 euroga (66589,32 krooni). Sõiduk on võõrandatud 29.aprill 2010 hinnaga 3925,24 eurot.(61 416,67 krooni; käibemaksuta). Kohus ei pea põhjendatuks liisingueseme müügihinda 2324,79 eurot. Kohus on seisukohal, et lähtuda tuleb hinnast, millega võõrandas sõiduki VMAS, kuivõrd sõiduki hind on ajas vähenev, mitte kasvav. Isegi kui asuda seisukohale et algselt müüdi autot, millel olid puudused, ei saa pidada hageja saadud hinda põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et puuduste likvideerimisele tehtud kulutused ei suurenda auto hinda samas suurusjärgus tehtud kulutustega, nagu püüab väita hageja. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele 1308,38 euro (5236, 62-3925,24) suuruses summas.
Hageja on esitanud ka nõude TsMS § 367 järg. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates hagi 23.02.2011 kuni nõude 1308,38 eurot täieliku täitmiseni 3.4 Menetluskulud Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt jäävad menetluskulud TsMs§163 kohaselt poolte enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.