Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

majanduskava. Majanduskava kohaselt kinnitasid korteriomanikud perioodiks 01.01.2009.a kuni 31.12.2009.a mh järgmised teenuste tariifid: haldusteenused 1,75 kr/m2, remonditööd 9,30 kr/m2, tehnohooldus 0,10 kr/m2, heakord 1,85 kr/m2 ning tugiteenused 0,35 kr/m2. XXX korteriomanike 27.10.2009. a otsusega määrati Aktsiaselts MK elamu valitsejaks tähtajaga kuni 31.12.2010.a ning kinnitati 2010. aasta majanduskava. Majanduskava kohaselt kinnitasid korteriomanikud perioodiks 01.01.2010.a kuni 31.12.2010.a mh järgmised teenuste tariifid: haldusteenused 1,30 kr/m2, remonditööd 7,80 kr/m2, tehnohooldus 0,10 kr/m2, heakord 1,85 kr/m2 ning tugiteenused 0,25 kr/m2. XXX korteriomanike 09.03.2011.a otsusega määrati Aktsiaselts MK elamu valitsejaks tähtajaga kuni 31.12.2011.a ning kinnitati 2011. aasta majanduskava. Majanduskava kohaselt kinnitasid korteriomanikud perioodiks 01.01.2011.a kuni 31.12.2011.a mh järgmised teenuste tariifid: haldusteenused 0,08 eurot/m2, remonditööd 0,50 eurot/m2, tehnohooldus 0,01/0,02 eurot/m2, heakord 0,12 eurot/m2 ning tugiteenused 0,02 eurot/m2. Vastavate tariifide alusel on kostjale ka arveid esitatud. Valitseja funktsioonideks on korteriomandi esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriomanike ühiste huvide esindamine. Korteriomanike üldkoosolekute otsused on valitseja poolt hagi esitamise õiguslikuks aluseks KOS § 21 lg 2 p 5 tähenduses, st nimetatud otsuste alusel on hageja korteriomanike seaduslikuks esindajaks käesoleva hagiavalduse esitamisel. Majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud vastastikku üksteisele kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Kostja jätab järjepidevalt osutatud teenuste eest esitatud arved pahatahtlikult tasumata, sundides seeläbi hagejat pidevalt oma nõuete rahuldamiseks pöörduma kohtusse ja seejärel täituri poole. Vastavalt kostjale osutatud teenuste eest perioodil juuni 2009.a kuni juuli 2011 võlgneb kostja hagejale kokku 2 668,86 eurot, millele lisanduvad viivised 07.10.2011.a seisuga 259,31 eurot. Hagejad paluvad TsMS § 367 alusel mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg-st 1 tulenevas määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta. Vastuväidete kohaselt ei tulene hagi menetlusse võtmine seadusest, kuna ükski hageja esindajate poolt nimetatud hagejatest pole hagi kostja vastu esitanud ega selle esitamisest kuulnudki, isegi mitte majanõukogu liikmed. Kohus pole ka korteriomanikele saatnud dokumente asja menetlusse võtmise kohta ega neid teavitanud, et nad on hagejad. AS MK pole keegi oma esindamiseks volitanud ning advokaatide Annika Jaansoni ja Jaanus Modyga pole keegi enda esindamiseks lepingut sõlminud Hagejate puudumise tõttu tuleb hagi menetlemine lõpetada. AS MK (mitte hagejate) koostatud hagiavaldusel puudub seaduslik alus. Hageja esindaja on meie korteriühisuse valitseja, kuid 24.08.2011 samade poolte vahel samas vaidluses eelmise perioodi kohta leiab Harju Maakohus juhindudes KOS § 20 ja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-146-10 p-s 10, et hageja esindaja õiguste rikkumine ei ole võimalik. See lahend ajendas AS MK korteriomanike teadmata esitama hagi kohtule, sest 2009.a ühisuse üldkoosolekul AS MK juhatuse liikme GV korraldatud hääletuse tulemusena korteriomanikud AS MK kohtusse pöördumiseks antud asjas volitusi ei andnud. Kohtuistungil väitis kostja, et tal on ettemaks AS-ile MK, mistõttu ta on esitanud tasaarvestuse avalduse ja teinud tasaarvelduse AS-iga MK. Kohtuotsuse põhjendused Korteriomandiseaduse (KOS) 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Väljatrükiga kinnistusraamatust on tõendatud, et hagejad on Maardus XXX asuva korterelamu omanikeks ja moodustavad XXX asuva elamu korteriomanike ühisuse. Kostja on XXX asuva korteri nr 43 omanik alates 05.12.2002. XXX korteriomanike otsustega 24.03.2002, 09.12.2008, 27.10.2009 ja 09.03.2011 on tõendatud, et AS MK on määratud elamu kaasomandi eseme igakordseks valitsejaks. XXX korteriomanike 09.12.2008.a otsusega on tõendatud, et kinnitati 2009. aasta majanduskava perioodiks 01.01.2009.a kuni 31.12.2009.a järgmiste teenuste tariifidega: haldusteenused 1,75 kr/m2, remonditööd 9,30 kr/m2, tehnohooldus 0,10 kr/m2, heakord 1,85 kr/m2 ning tugiteenused 0,35 kr/m2. XXX korteriomanike 27.10.2009. a otsusega on tõendatud, et kinnitati 2010. aasta majanduskava perioodiks 01.01.2010. a kuni 31.12.2010.a järgmiste teenuste tariifidega: haldusteenused 1,30 kr/m2, remonditööd 7,80 kr/m2, tehnohooldus 0,10 kr/m2, heakord 1,85 kr/m2 ning tugiteenused 0,25 kr/m2. XXX korteriomanike 09.03.2011. a otsusega on tõendatud, et kinnitati 2011. aasta majanduskava perioodiks 01.01.2011.a kuni 31.12.2011.a järgmiste teenuste tariifidega: haldusteenused 0,08 eurot/m2, remonditööd 0,50 eurot/m2, tehnohooldus 0,01/0,02 eurot/m2, heakord 0,12 eurot/m2 ning tugiteenused 0,02 eurot/m2. Vastavate tariifide alusel on hageja kostjale esitanud arveid. Kostjale osutatud teenuseid kajastavate arvete ja võlgnevuse kohta koostatud tabeliga on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale perioodil juuni 2009.a kuni juuli 2011.a kokku 2 668,86 eurot, millele lisanduvad 23.09.2011. a seisuga viivised 251,11euro väärtuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvete ja viiviste perioodi ega suuruse kohta. Kostja leidis, et tal ei esine võlgnevust, kuna tal on ettemaks AS-ile MK ning ta on teinud tasaarvelduse AS-iga MK. KOS § 21 lõike 1 kohaselt on valitseja õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest ning rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid ning valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid. Valitseja funktsioonideks on korteriomandi esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriomanike ühiste huvide esindamine. Tulenevalt KOS § 21 lg 2 p-dest 1 ja 5 on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Seega on valitseja nimetatud sätete alusel õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike nimel, olles kõigi korteriomanike esindaja. Majanduskavadega on tõendatud, millises ulatuses on korteriomanikud pannud vastastikku üksteisele kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks ning milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Eelnevast tulenevalt on kostja vastuväited, mis ta on suunanud AS-i MK vastu asjakohatud, kuna AS MK ei ole hagejaks, vaid hagejateks olevate korteriomanike ühisuse esindajaks. Kostja saaks vastuväiteid esitada teiste korteriomanike, mitte valitseja vastu. Arvestades, et XXX korteriomanike ühisuse liikmed on määranud AS-i MK elamu valitsejaks ning kinnitanud igaaastased majanduskavad, millest tulenevad lisaks korteriomandiseaduses sätestatule AS-i MK õigused ja kohustused ühisuse nimel tegutsemiseks, siis on tal õigus esitada kostja vastu hagiavaldus korteriomanike nimel ning ta ei vaja hagi esitamiseks iga liikme nõusolekut või volitust. Seega ei oma kostja esitatud tõend korteriomanike seas läbiviidud küsitluse kohta asja lahendamisel tähendust. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Nähtuvalt hageja koostatud tabelist on viivisesummaks 07.10.2011.a seisuga 259,31 eurot, millele

kostja vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotlusel tuleb viidatud sätte alusel mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg-st 1 tulenevas määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et asja lahendamise seisukohast ei oma tähendust hagiavaldusele lisatud varasemad kohtulahendid kostjalt võlgnevuste väljamõistmiseks, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.