Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 07.10.2011 esitasid Maardu XXXXX X korteriomandite omanikud hagi M. L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. AS Maket Kinnisvara on Maardus XXXXX X asuva elamu korteriomanike ühisuse, mille liikmeteks on hagejad, poolt määratud elamu kaasomandi eseme valitsejaks alates 24.03.2002. Kostja on alates 05.12.2002 XXXXX X asuva korteri nr XX omanik. Kostja võlgneb hagejatele hagiavalduse esitamise seisuga temale osutatud teenuste eest perioodil juuni 2009 kuni juuli 2011 kokku 2 668,86 eurot, millele lisandub hagi esitamise ajaks viivis 259,31 eurot. Hagejad paluvad TsMS § 367 alusel mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg-st 1 tulenevas määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud vastastikku üksteisele kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Kostja jätab järjepidevalt osutatud teenuste eest esitatud arved pahatahtlikult tasumata, sundides seeläbi hagejat pidevalt oma nõuete rahuldamiseks pöörduma kohtusse ja seejärel täituri poole. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta. Hagi menetlusse võtmine ei tulene seadusest, kuna ükski hageja esindajate poolt nimetatud hagejatest pole hagi kostja vastu esitanud ega selle esitamisest kuulnudki. Kohus ei ole korteriomanikele saatnud dokumente asja menetlusse võtmise kohta ega neid teavitanud, et nad on hagejad. AS-i Maket Kinnisvara pole keegi oma esindamiseks volitanud ning advokaatide A. J ja J. M-ga pole keegi enda esindamiseks lepingut sõlminud. Hagejate puudumise tõttu tuleb hagi menetlemine lõpetada. AS Maket Kinnisvara (mitte hagejate) koostatud hagiavaldusel puudub seaduslik alus. Kostjal on ettemaks AS-ile Maket Kinnisvara, mistõttu ta on esitanud tasaarvestuse avalduse ja teinud tasaarvelduse AS-iga Maket Kinnisvara. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas XXXXX X korteriomanike ühisuse hagi M. L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus mõistis M. L-lt välja võlgnevuse 2928,17 eurot ja viivise põhivõlalt 2668,86 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni XXXXX X korteriomanike ühisuse kasuks. Kohus jättis menetluskulud M. L kanda.

Väljatrükiga kinnistusraamatust on tõendatud, et hagejad on Maardus XXXXX X asuva korterelamu omanikeks ja moodustavad Maardus XXXXX X asuva elamu korteriomanike ühisuse. Kostja on XXXXX X asuva korteri nr XX omanik alates 05.12.2002. XXXXX X korteriomanike otsustega 24.03.2002, 09.12.2008, 27.10.2009 ja 09.03.2011 on tõendatud, et AS Maket Kinnisvara on määratud elamu kaasomandi eseme igakordseks valitsejaks. Valitseja on KOS § 21 lg 1 ja KOS § 21 lg 2 p-de 1 ja 5 alusel õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike nimel, olles kõigi korteriomanike esindaja. Kostjale osutatud teenuseid kajastavate arvete ja võlgnevuse kohta koostatud tabeliga on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale perioodil juuni 2009 kuni juuli 2011 kokku 2 668,86 eurot, millele lisanduvad 23.09.2011 seisuga viivised 251,11eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvete ja viiviste perioodi ega suuruse kohta. Majanduskavadega on tõendatud, millises ulatuses on korteriomanikud pannud vastastikku üksteisele kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud kulude tasumiseks ning milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Arvestades, et XXXXX X korteriomanike ühisuse liikmed on määranud AS-i Maket Kinnisvara elamu valitsejaks ning kinnitanud igaaastased majanduskavad, millest tulenevad lisaks korteriomandiseaduses sätestatule AS-i Maket Kinnisvara õigused ja kohustused ühisuse nimel tegutsemiseks, siis on tal õigus esitada kostja vastu hagiavaldus korteriomanike nimel ning ta ei vaja hagi esitamiseks iga liikme nõusolekut või volitust. Seega ei oma kostja esitatud tõend korteriomanike seas läbiviidud küsitluse kohta asja lahendamisel tähendust. Nähtuvalt hageja koostatud tabelist on viivise summaks 07.10.2011.a seisuga 259,31 eurot, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg-st 1 tulenevas määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ning jätta kohtukulud AS Maket Kinnisvara ja tema esindajate J. M ja A. J kanda solidaarselt. Hagejateks on AS Maket Kinnisvara esindaja märkinud kõik maja korteriomanikud, kes ise pole teadlikud, et nad on esitanud hagi. Neil puudub kostja vastu nõue. Kohus ei ole hagejaid teavitanud sellest, et nad on hagejad. Sunniviisiliselt hagejaks nimetamist tõendab toimikusse lisatud leht, millele on kogutud maja nõukogu liikmete ja osade korteriomanike allkirjad selle kohta, et nad ei ole kostja vastu kohtusse hagi esitanud ega palganud selleks kahte advokaati. Korteriomanikud on nördinud, et kohus jagab lahkesti nende isikuandmeid (nimed, isikukoodid ) võlgnikele, rikkudes jämedalt andmekaitseseadust. AS Maket Kinnisvara esindajad A. J ja J. M on ennast nimetanud V. B-i, M. U-i, T. A, A. P, V. B-i ja V. U lepingulisteks esindajateks, kuid teinud seda nimetatud korteriomanikke

teavitamata ja nendega lepingut esindamiseks sõlmimata. Seega on A. J ja J. M teadlikult petnud kohut oma esindusõiguste kinnitamisega. Kuna korteriomanikud ei ole hagi esitanud, ei ole neil ka viivisenõuet. Maja teised korteriomanikud ei ole kostja eest kommunaalkulusid kandnud. Tasaarvestusega on lõppenud võlasuhe AS Maket Kinnisvaraga. AS Maket Kinnisvara ei taha oma võlga kostjale tasuda ning proovib kohtu abiga ja maja korteriomanike teadmata kostjalt raha saada. Kohtunik rikkus TsMS § 2XX lg 6 ja ei teavitanud kostjat kinnistule tehtud keelumärkest hagi tagamiseks.

tema teadmata

Paemurru

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus, kuid otsuse resolutsiooni tuleb muuta. Maakohus on otsuse resolutsiooni p-des 2 ja 3 välja mõistnud kostjalt võla ja viivised XXXXX X korteriomanike ühisuse kasuks. Käesolevas tsiviilasjas on hagejateks XXXXX X korteriomandite omanikud ning nõue tuleb rahuldada hagejate suhtes solidaarselt. Korteriomanike ühisus ei ole isikuks tsiviilseadustiku üldosa seadustiku mõttes. Maakohus tuvastas, et AS Maket Kinnisvara on korteriomandite valitseja: KOS § 21 lg 2 p 2 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-146-10 asunud seisukohale, et valitseja on õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel. Seega on apellandi väide ekslik, et AS Maket Kinnisvara ei olnud õigustatud hagi esitama. Ka ei leidnud tõendamist, et hagejate esindajatel puudusid volitused hagejate esindamiseks. Apellandi väidetel on ta nõude tasa arvestanud. Samas on apellatsioonkaebuses olev väide paljasõnaline, milles ei ole märgitud ei tasaarvestatuse aluseks olevat summat ega selle õiguslikku alust. Maakohus tuvastas, et kostja on võlgnevuses summas 2668,86 eurot ning sellele lisanduvad viivised. Hagejate arvestuse kohaselt on hagi esitamise ajaks viivise suuruseks 259,31 eurot ning eeltoodust tulenevalt taotlesid hagejad kostjalt 2 928,17 euro väljamõistmist. Otsuses ei ole maakohus märkinud, mis ajast taotleb hageja viivise välja mõista pärast hagi esitamist, kuid seda puudust on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Hagivalduse kohaselt taotlesid hagejad välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise. Hagi esitati 07.10.2011. Seega alates 07.10.2011 tuleb VÕS § 113 lg 1 järgi välja mõista viivis põhinõudelt 2668,86 eurot. Vastustaja juhib põhjendatult apellandi tähelepanu asjaolule, et maakohtus ei ole esitanud võla ega viivise perioodi ega selle suuruse kohta vastuväiteid. Seda ei ole apellant teinud ka apellatsioonimenetluses. Ekslik on apellandi väide, et kostjat tulnuks hagi tagamise abinõu kohaldamisest teavitada. TsMS § 384 lg 1 sellist nõuet ei sätesta.

Arvestades eeltoodut, on kolleegium seisukohal, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Menetluskulu jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1 ). Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 kolleegium märgib, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.