Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr 2-11-26534

Asjaolud Harju Maakohtule 07.06.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt diagnoositi hagejal 17.11.2006 tööst põhjustatud kutsehaigus, mille tunnusteks on keskmise raskusega karpaalkanali sündroom paremal käel ja käte müofastsaalsed valud. Tööraamatu kohaselt töötas hageja kostja juures 31.08.2004 kuni 23.08.2007. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel. Hageja oli ekskavaatori juht ja tema tööülesanneteks oli hoonete lammutus, kaeve- ja planeerimistööd, metalli eraldamine betoonist, metalli laadimine konteineritesse ja materjali ladustamine. Töö toimus vahetustega, sh öösel ja nõudis suurt tähelepanu. Esinesid sundasendid ja sundliigutused ning kutsehaigus on põhjustanud hagejal töövõime kaotuse 50% ulatuses. Kostja ei taganud nõutud füsioloogilisi tingimusi, ei teinud riskianalüüsi ning arstlik kontroll oli puudulik. Kostja juures oli samuti puudulik instruktaaž töötervishoiu küsimustes ja puudulik järelevalve töötervishoiu nõuete täitmisel. Kahju olemasolu tõendavad kutsehaiguste kliiniku teatised ja arstliku ekspertiisi akt. Põhjuslik seos on tuvastatud Kutsehaiguste Kliiniku poolt ja kostja ise on kutsehaigestumist oma raportis tunnistanud. Hagiavalduse kohaselt oli hageja keskmine netopalk 18 949 krooni, brutopalk 23 986,17 krooni. Kuna töövõime kaotus on 50%, on brutohüvitise suuruseks 11 984 krooni. Sellest summast tuleb maha arvutada hageja töövõimetuse pension 2331 krooni. Netohüvitiseks jääb 9853 krooni ehk 629,72 eurot, millest kostja peaks maksma 542,18 eurot. Hüvitist tuleb indekseerida tarbijahinna indeksiga. Samuti märkis hageja, et kostja rikkus tööandjana töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 4 lg 2, § 4 lg 41, § 5 lg 3 p 2, § 6 lg 2, § 6 lg 5, § 9 lg 1, § 9 lg 31, § 12. Kostjalt igakuiselt väljamõistetava hüvitise suuruseks peaks olema 706,58 eurot ning ühekordse hüvitise suuruseks 9023 eurot. Kostjat tuleb kohustada hüvitama kutsehaiguse raviga seotud lisakulud 86,64% ulatuses esitatud kuludokumentide alusel VÕS § 130 lg 1 alusel. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja töötas kvaliteetsete masinatega ning puhke- ja lõunapauside pidamiseks oli tal võimalik kasutada kaasajastatud administratiivhoonet ööbimiskohtade, riietumiskoha, sauna ja köögiga. Hagejale olid tagatud esmaabivahendite kättesaadavus, tööriietus, puhastus- ja pesemisvahendid. Isikukaitsevahenditest oli hagejale välja antud kiiver. Kostja oli koostanud sissejuhatava üldise ohutusjuhendi ning spetsiifilisemad ohutusjuhendid, sealhulgas ohutusjuhendi ekskavaatoriga töötamisel. Nimetatud ohutusjuhendis olid välja toodud tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi, nimelt: vibratsioon, müra jne. Kutsehaigus võib töötajal tekkida ka normaalsete töötingimuste korral. Hageja tööraamatust nähtub, et ta töötas ekskavaatorijuhina alates 1972. Seega oli hageja enne kostja juurde tööle asumist töötanud ekskavaatorijuhina 32 aastat. Seega on kostja hinnangul põhjendamatu väita, et hageja kutsehaigus tekkis viimase 3 aasta jooksul. Samuti leidis kostja, et hageja ei ole nõuetekohaselt tõendanud kostja tegevuse mittevastavust töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuetele. 25.05.2005 viidi hageja suhtes läbi tervisekontroll ning tervisekontrolli kaardi kohaselt kaebas hageja jalgade väsimist põlvest allpool. Tervisekontrolli otsuse kohaselt võis hageja töötada edasi ekskavaatorijuhina. 2005 ei teavitanud hageja kostjat valudest käte piirkonnas. Kostjal puudus võimalus kontrollida, kas hageja täitis talle tervisekontrolli poolt antud soovitusi valu vältimiseks. Kostja nõustus hagejaga selles, et tegemata oli töökoha riskianalüüs. Maakohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata, leides, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja käesolevas asjas välja toonud, milliseid kohustusi kostja tööandjana hageja suhtes rikkus ning kuidas on nende kohustuste rikkumine põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga. Hageja on esitanud

Tsiviilasi nr 2-11-26534 kostja vastu lepingu rikkumisel põhineva kahju nõude. Leping rikkumisest tuleneva kahju nõude esitamisel peab hageja tõendama kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumise ning põhjusliku seose esinemise kohustuste rikkumise ja kahju vahel. Kostja omakorda saab tõendada VÕS § 103 alusel rikkumise vabandatavust. Käesolevas asjas on hageja teinud kostjale valdavalt üldist laadi etteheiteid. Hageja etteheited vibratsiooni puudutavate normide eiramise kohta on osutunud asjakohatuteks ning hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, milliste kohaselt oleks hageja kutsehaigus olnud tingitud ülemäärasest vibratsioonist. Milliseid õigusaktidest tulenevaid nõudeid eiras kostja hagejat tegelikult ohustanud ja temal kutsehaiguse põhjustanud ohutegurite puhul (sundasendid, korduvad liigutused), hageja välja toonud ei ole. Kohus selgitas hagejale põhjalikult kohtu 08.11.2011 pöördumises, et hagejal tuleb välja tuua, milliseid kohustusi kostja rikkus ning kuidas tõid kostja rikkumised kaasa hageja kutsehaigestumise. Kohus selgitas hagejale, et mõne õigusakti rikkumisele viitamisel tuleb hagejal põhjendada, kuidas antud õigusakt tema hinnangul käesolevas vaidluses kohaldatav on. Vastuseks kohtu selgitustele hageja üksnes kordas oma viiteid ENSV Ministrite Nõukogu 1973 määrustiku rikkumise kohta ega toonud välja ühegi teise õigusakti rikkumist kostja poolt. Seega on hageja väited kostja poolt tööohutuse nõuete rikkumise kohta jäänud põhistamata. Apellatsioonkaebus Hageja jääb oma kaebuses kõikide menetluses eelnevalt esitatud seisukohtade juurde, lisades vaid, et riskide õiglasemaks jagamiseks tuleb kergendada kannatanu tõendamiskoormust teo õigusvastasuse tuvastamisel. Senise praktika jätkumise korral on oht, et kannatanud jäävad hüvitiseta ainuüksi põhjusel, et nad ei suuda tõendada, et tööandja rikkus tööohutusnorme. Kostja heidab hagejale ette, et ta ei ole esitanud tõendeid, et enne kostja juurde tööle asumist oli tema tervislik seisund teistsugune. Töötervishoiu arst on tuvastanud, et kutseahaigus tekkis alates aastast 2004. Järelikult ei olnud hagejal kutsehaigust enne kostja juurde tööle asumist. Samuti ei ole hageja arsti ega kostja eest varjanud valusid kätes. Kui hageja käis jalgade pärast arsti juures, siis käed veel ei valutanud. Kostja toodud väide, et hagejat on teavitatud terviseriskidest, on paljasõnaline. Kostja ei ole selle kohta esitanud ühtegi dokumenti. Hagejat teavitati ainult ohutustehnikast ja sedagi pealiskaudselt. Vastustaja seisukoht Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kuna maakohus ei ole täitnud olulises ulatuses selgitamiskohustust ja nimetatu on kaasa toonud ebaõige lahendi. Ringkonnakohus ei saa asjas ise lahendada ja asi tuleb saata tagasi esimesele astme kohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostja vastu lepingust tuleneva nõude. Töölepingu alusel hagi esitamisel peab hageja tõendama kahju tekkimise ja põhjusliku seose kostja teo ning hagejale tekkinud tagajärgede vahel. Kostja peab vastutuseks vabanemiseks tõendama, et ta täitis õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja tugines eelkõige asjaolule, et kostja ei teostanud riskianalüüsi ja selle tulemusena ei olnud hageja teadlik tööst tulenevatest ohuteguritest, samuti pidi hageja tegema seadusevastaselt ületunnitööd.

Tsiviilasi nr 2-11-26534

Hageja hinnangu kohaselt kujunes kutsehaigus hagejal välja töötamise ajal OÜ-s Mobilar ja AS-s Flaccosa, seejuures kostja juures on hageja töötanud ajavahemikus 31.08.2004 – 23.08.2007. Kutsehaiguse kujunemise aja suhtes on hageja esitanud tõendina töötervishoiuarsti teatise kutsehaiguse diagnoosimisest. Maakohus märkis õigesti, et teatis ei ole usaldusväärne tõend kutsehaiguse väljakujunemise aja kohta, kuna sellest ei nähtu andmeid, mille alusel on sellise järelduseni jõutud. Tööinspektsioon teostab kutsehaigestumise uurimisi, selline uurimiskokkuvõte on ka hageja suhtes tehtud (tl 82-84), kuid ka nimetatu ei ole usaldusväärne tõend kutsehaiguse tekkimise aja ja põhjuste väljaselgitamisel, sest põhineb samuti töötaja poolt esitatud andmetel ja uurimist pole läbi viinud meditsiiniliste eriteadmistega isik. Samas ei selgitanud maakohus hagejale, millised on kohased tõendid kahju ja põhjusliku seose tõendamiseks. On võimalik, et hageja on ise pidanud viimaste tööandjate juures töötamist kutsehaiguse kujunemise perioodiks. Kutsehaigusega seonduvad vaidlused on meditsiiniliselt ja õiguslikult keerukad ning kannatanud ei suuda sageli ise selgitada, millised võisid olla kutsehaigust põhjustanud ohutegurid. Hageja on oma väidetes jäänud üldsõnaliseks, väites, et kutsehaiguse põhjustasid sundliigutused, täpsustamata aga, milliseid sundliigutusi hageja tegi, nt kas need olid korduvad roteeruvad liigutused, millisele kehaosale sundasendid ja sundliigutused olid suunatud jne. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale, millised tõendid on kohased selles osas hageja väidete tõendamiseks. Eelkõige on kohaseks tõendiks ekspertarvamus ja kohtul on hageja taotlusel õigus korraldada kutsehaiguse väljakujunemise aega ja põhjuseid, aga ka konkreetse tööandja vastutuse ulatust selgitav kutsehaiguse ekspertiis. Vaidlust ei ole selles, et kostja juures riskianalüüsi ei teostatud. Ringkonnakohtu hinnangul peab tööandja riskianalüüsi tegemisel arvestama iga töötaja konkreetseid töötingimusi ja andma vastavaid tööhügieeni- ja ergonoomiaalaseid soovitusi, et töötaja oskaks seetõttu arvestada ohuteguritega ja oma tervist hoida. Asjas esitatud tõendite alusel tuleb maakohtul tuvastada, kas kostja poolt koostatud sisekontrolli tabelid ja töökeskkonna riskide hindamine täitsid selles mõttes oma eesmärki. Kahju tekitaja peab kahju hüvitama juhul, kui sündmus, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et kahju võib kahju ja vastutuse liiki arvestades pidada sündmuse tagajärjeks (põhjuslik seos). Ekspertiisi käigus on võimalik välja selgitada, kas hageja kutsehaiguse väljakujunemise põhjuseks olid sundasendid ja sundliigutused ning ületunnitöö tegemine. Maakohtul tuleb võtta seisukoht, kas kui kostja oleks taganud hagejale vajaliku töökaitsealase juhendamise ja tervisekontrolli, oleks hageja osanud ohtusid märgata ja ka tööandja tähelepanu juhtida oma töös vastavatele asjaoludele, arstid oleksid aga avastanud haigusnähud juba varem, oleks töövõime kaotus hagejal kas olemata jäänud või väiksem. Nimetatu tõendaks vastutust tekitavat põhjuslikku seost. Kui kohus tuvastab, et hageja töövõime on vähenenud ning ta on kandnud tervisekahjustuse tõttu kulutusi, on sellega tõendatud vastutust täitev põhjuslik seos. Tähele tuleb panna, et hageja on töötanud enne kostja juurde tööle asumist 32 aastat ekskavaatorijuhina. Kutsehaigus on reeglina hiilivalt kulgev ja hiljem avalduv haiguse liik. Kostja on õigesti märkinud, et samal erialal töötades ja sama tööd tehes pidi hageja ka teiste tööandjate juures olema sundasendites või tegema sundliigutusi. Seega tuleks vaidluse õigeks lahendamiseks kaaluda hagejal ka eelnevate tööandjate kostjatena kaasamist menetlusse. Vähemalt tuleb ekspertiisi tegemisel hageja pikaajalist töötamist eelnevate tööandjate juures ekskavaatorijuhina arvestada. Ringkonnakohus leiab, et hagejat on menetluses esindanud ilmselgelt ebaprofessionaalne esindaja, kes on näidanud ennast asjatundmatuna ja tulnuks menetlusest kõrvaldada (TsMS §

Tsiviilasi nr 2-11-26534 45 lg 2). Hagejale tulnuks anda võimalus uue esindaja võtmiseks (TsMS § 45 lg 5) ja selgitada vajaduse korral riigi õigusabi saamise võimalusi, sest vastasel korral jäävad tema olulised huvid kaitseta. Ka apellatsioonkaebusena on hageja esindaja esitanud ühe maakohtu menetluse käigus esitatud vastuse kostja vastusele, milles puudub käsitlus, mis osas rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi või kohaldas valesti materiaalõigust. Kuivõrd ringkonnakohtul puudub hageja vastava taotluse korral võimalus kaasata täiendavalt kostjaid, saadab ringkonnakohus asja uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja edasise menetluse käigus.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.