2-12-8214/10 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kersti Jürmann (kostja I) ja Mati Jürmann (kostja II, koos kostjad) omavad korterit Tartumaal Mäksa vallas XXX ja on seega korteriühistu MÕRA (hageja) liikmed, kellel on kohustus tasuda hageja poolt esitatavad igakuised majandamiskulude arved. Hageja on osutanud kostjatele kommunaalteenuseid ja esitanud vastavad arved, kuid kostjad ei ole oma kohustust korrektselt täitnud vaatamata hageja korduvatele nõudmistele. 08.02.2012 seisuga võlgnevad kostjad ajavahemiku 08.08.2011 kuni 08.02.2012 eest hagejale 682,68 eurot, millest põhivõlg on 533,05 eurot ja viivis 149,63 eurot. Hageja on lähtunud viivise arvutamisel kostjate poolt tasumata kommunaalteenuste koguvõlgnevusest summas 1387,88 eurot, olles põhivõla hulka arvestanud ka 15.12.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1135924 välja mõistetud põhivõla 854,83 eurot (533,05 + 854,83). Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 682,68 eurot, mis tuleb kanda hageja kontole nr 10220005277019. Menetluskulud (hagilt tasutud riigilõivu 191,73 eurot) palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad koondväljavõttest hageja raamatupidamisest 08.02.2012 seisuga (tl 4) ja 15.12.2011 kohtuotsuse resolutsioonist tsiviilasjas nr 2-11-35924 (tl 5). Kostjate vastus hagile (tl 14) Kostjad tunnistasid hageja nõudeid osaliselt, so põhivõlga summas 425,99 eurot ning viivist summas 22,42 eurot. Kostjad leiavad, et hagi on esitatud põhjendamatult 107,06 euro nõudes, sest 08.02.2012 arve nr 41 ei olnud hagi esitamise ajaks (20.02.2012) muutunud veel sissenõutavaks. Samuti on hageja esitanud põhjendamatult viivise nõude arvete kohta, mille osas on olemas jõustunud kohtuotsus. Kuna kohtuotsusega välja mõistetud summad on lõplikud, siis on hagejal võimalik viivist arvestada ainult hagis märgitud arvetelt nr 261, 303, 341, 377, 413 ja 5. Kostjad märgivad, et tänaseks on kogu võlgnevus hagejale tasutud, mistõttu tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda, kuna otsisid võimalusi hageja nõude rahuldamiseks ja hageja oleks pidanud seda hagi esitamisel arvestama. Kostjad lisasid vastusele viivise arvestuse (tl 15) ja maksekorralduste koopiad võlgnevuse tasumise kohta (tl 16-19). Hageja seisukoht kostjate vastuse osas (tl 23) Hageja ei nõustunud kostjate väidete ja viivise arvestusega. Hageja arvates vaidlustavad kostjad viivise nõude vaidlustamisega sisuliselt seadust, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja leiab, et sellest tulenevalt on tal õigus arvestada antud asjas viivist kogu kommunaalteenuste võlalt, sh tsiviilasja nr 2-11-35924 põhivõlalt 854,83 eurolt, kuni kohustuse täitmiseni. Hageja märgib, et viivise arvete nr 314, 355, 396 ja 462 tasumisega on kostjad tunnistanud viivise tasumise kohustust. Kostjate väide, et kogu hageja nõue on rahuldatud, ei vasta tõele, sest kostjad ise on maksekorralduste esitamisega tõendanud, et on tasunud hageja nõude osaliselt, so 610,37 euro ulatuses. Kuna jätkuvalt on tasumata 72,31 eurot (arved nr 533, 564 ja 42), siis palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja 72,31 eurot. Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kuna kostjad on oma kohustust rikkunud. Kostjate seisukoht hageja vastuse osas (tl 30) Kostjad jäid oma kirjaliku seisukoha juurde ja märkisid, et hageja väide, nagu oleksid kostjad oma võlgnevuse tasunud vaid tänu esitatud hagiavaldusele, ei ole õige. Kostjad otsisid võimalusi hageja nõuete rahuldamiseks ning said ühistu juhatuse liikmete ja raamatupidajaga kokkuleppele, et tasuvad kogu võlgnevuse 2012 märtsi lõpuks, mida on ka tehtud. Kuna ühistu juhatuse esimees Lorens Timusk andis hagi kohtusse ilma teiste juhatuse liikmete nõusolekuta ja 2(5)

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-35924 välja mõistetud põhivõla 854,83 eurot (533,05 + 854,83). Kostjad leiavad, et kuna 15.12.2011 kohtuotsusega välja mõistetud summad on lõplikud, siis on hagejal võimalik viivist arvestada ainult hagis märgitud arvetelt nr 261, 303, 341, 377, 413 ja 5. Kostjate arvestuse kohaselt on 08.02.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseks 22,42 eurot (tl 15). Kohtule ei ole teada, et korteriühistu üldkoosolekul oleks kokku lepitud viivise teistsuguses määras, seega on viivise nõude õiguslikuks aluseks korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4, mille kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuivõrd hageja nõudeõigus käesolevas asjas tuleneb seitsmest kostjatele esitatud ja tasumata arvest, siis on põhjendatud kostjate seisukoht, et hageja saab antud juhul viivist arvestada ainult nendelt arvetelt. Kohus selgitab, et kohus menetleb hagi üksnes poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kuid hageja ei ole hagiavalduses sellist nõuet esitanud. Hagist nähtuvalt on hageja ise lõpetanud viivise arvestamise 08.02.2012 ja ei ole taotlenud kostjatelt lisanduva viivise väljamõistmist alates 09.02.2012 (või hagi esitamisest või kohtuotsuse tegemisest) kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. Hageja ei ole õigustatud nõudma käesolevas tsiviilasjas kostjatelt lisanduvat viivist tsiviilasjas nr 2-11-35924 väljamõistetud põhinõudelt. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega, mis välistab uue kohtusse pöördumise väljamõistetud põhinõude täitmisega viivitamisel lisandunud täiendava viivise väljamõistmise nõudega. Hageja saanuks nimetatud tsiviilasjas nõuda kostjatelt lisanduvat viivist juhul, kui hageja oleks kohtult taotlenud põhinõudelt lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Sellisel juhul oleks kohtuotsuse vabatahtliku mittetäitmise korral arvestatud lisanduvat viivist kohtutäituri poolt. 15.12.2011 kohtuotsuse resolutsioonist (tl 5) nähtuvalt on kohus mõistnud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kokku 1121,09 eurot, millest võlg 973,83 eurot ja viivis 147,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud kostjatelt nõudma viivist 08.02.2012 seisuga 22,73 eurot: Arve

7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus on tuvastanud, et kostjad on oma kohustusi hageja ees rikkunud, kusjuures kostjad ise on vastuses hagile tunnistanud hageja nõudeid osaliselt. Seega ei ole hagi esitatud põhjendamatult. Kohus märgib, et kostjad ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist korteriühistu juhatuse liikmete ja raamatupidajaga, mis välistanuks nõude esitamise kostjate vastu enne 2012 märtsikuu lõppu. Samas leidis kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud 555,78 euro ulatuses nõutud 682,68 euro asemel. Kui kostjad ei oleks kohtumenetluse ajal oma võlgnevust tasunud, oleks hageja nõue rahuldatud 81% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulud 81% ulatuses solidaarselt kostjate ja 19% ulatuses hageja enda kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 191,73 eurot. TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Antud tsiviilasja hinnaks on 533,05 eurot (põhinõue), millelt tuli hagi kohtusse esitamise ajal tasuda riigilõivu 115,04 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivuseaduses sätestatud määrast riigilõivu rohkem 76,69 eurot (191,73 – 115,04). Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda kohtult enam tasutud riigilõivu tagastamist, näidates ära konto omaniku ja numbri, millele riigilõivu tagastamist taotletakse. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 115,04 eurot, millest tuleb arvestades menetluskulude jaotust kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 81%, so 93,18 eurot.