Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-12-10052
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Määruse avalikult teatavaks- 8. mai 2012. a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-10052
Tsiviilasi
AS BIGBANK hagi Andrei Grintšuki vastu 2 148.52 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
-
hageja AS BIGBANK (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu); - hageja lepinguline esindaja Janika Simmul e-post [email protected] ); - kostja Andrei Grintšuk Kirjalik menetlus
Jätta ASi BIGBANK ja Andrei Grintšuki vahel 16. aprillil kompromissilepingus nimetamata menetluskulud Andrei Grintški kanda.
2012. a
sõlmitud
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Tartu Maakohtu menetluses on AS BIGBANK hagi Andrei Grintšuki vastu 2 148.52 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagi on esitatud 24.09.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0701737/15st mittekohasest täitmisest tekkinud võlgnevuse nõudes.
Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on avaldanud kohtule, et ta soovib menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel 7. märtsil 2012.a riigilõivu 255.64 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivust pool, so. 127.82 eurot, tuleb hagejale tagastada seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja palub riigilõivu tagastada AS BIGBANK arveldusarvele nr 10102032581003 ASis SEB Pank, märkides selgitusse „lep nr 0701737/15st, tsiviilasi nr 2-12-10052, riigilõivu osaline tagastamine“. Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Arvestades eeltoodut lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani TsMS § 661 lõike 4 alusel.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromissist nähtub, et pooled on kokku leppinud, et kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus jätab TsMS §168 lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.