07. mai 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-47109
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi BMVvastu võla saamiseks
Hagihind
141 965,89 eurot (2 221 283,52 krooni) Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), volitatud esindaja Maire S (XXX) Kostja BMV(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Margus Sorga (bnt Bergmann Klauberg Krauklis Advokaadibüroo, Roosikrantsi 11, 10119 Tallinn, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist 22.03.2012 Hageja lepinguline esindaja Mairi P Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Margus Sorga
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista BMV(V ) laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 68 125,71 (kuuskümmend kaheksa tuhat ükssada kakskümmend viis eurot ja 71 senti) eurot ning viivis 8% aastas põhivõlgnevuselt (41 575,27 eurot ) hagi esitamisest, s.o 27.09.2010, kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni AS SEB Pank kasuks.
3.Välja mõista BMV(V ) laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 123 019,46 (ükssada kakskümmend kolm tuhat üheksateist eurot ja 46 senti) eurot ning viivis 8% aastas põhivõlgnevuselt (95 928 eurot) hagi esitamisest, s.o 27.09.2010, kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni AS SEB Pank kasuks.
4.Välja mõista BMV(V ) krediitkaardi lepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 5 803,38 (viis tuhat kaheksasada kolm eurot ja 38 senti) eurot (90 803,20 krooni) ning viivis 8% aastas põhivõlgnevuselt (4 462,60 eurot (69 824,52 krooni)) hagi esitamisest, s.o 27.09.2010, kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni AS SEB Pank kasuks.
2-10-47109
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täielikult 100 % ulatuses BMV(V ) kanda. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist 1% päevas alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku tasumiseni. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.24.10.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX (edaspidi leping 1), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 115 113 eurot (1 801 127 krooni), intressiga määras 6 kuu EURIBOR + 0,8% aastas ja lõpptähtajaga 15.10.2036 (tl 7-12).
2.23.01.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX (edaspidi leping 2), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 95 928 eurot (1 500 947 krooni) intressiga määras 6 kuu EURIBOR + 3% aastas, lõpptähtajaga 15.01.2027 (tl 13-18).
3.25.01.2007 sõlmisid pooled Rahvusvahelise krediitkaardi lepingu nr XXX (edaspidi leping 3), mille alusel hageja avas kostja arvelduskontol AS SEB Pangas krediidilimiidi 40 000 krooni kuus, intressiga 16% aastas (tl 19-21). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse summas 68 125,71 eurot (1 065 935,70 krooni) (sh 41 575,27 eurot (650 511,62 krooni) põhiosa võlgnevus, 3 309,08 eurot (51 775,85 krooni) intressivõlgnevuse, 22 857,60 eurot (357 643,72 krooni) sissenõutavaks muutunud viivis ja 383,76 eurot (6 004,54 krooni) tagatisvara kindlustamiskulud), ning viivise hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras 8% põhivõlgnevuselt aastas; laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse summas 123 019,46 eurot (1 924 836.30 krooni) (sh 95 928 eurot (1 500 947 krooni) põhiosa võlgnevus, 5 878,67 eurot (91 981 krooni) intressivõlgnevus ja 21 212,79 eurot (331 908 krooni) sissenõutavaks muutunud viivis) ning viivise hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras 8% põhivõlgnevuselt aastas; krediitkaardi lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse summas 5 803,38 eurot (90 803,20 krooni) (sh 4 462,60 eurot (69 824,52 krooni), põhiosa võlgnevus ja 1 340,78 eurot (20 978,68 krooni) sissenõutavaks muutunud viivis) ning viivise hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras 8% põhivõlgnevuselt aastas ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113.
5.Kostja kohustus lepingu 1 järgi tagastama laenu ja intresse alates 15.11.2007 igakuiste annuiteetmaksetena. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning seisuga 23.09.2010 oli kostjal tasumata laenu põhiosa 41 575,27 eurot (650 511,62 krooni) ja intress 3 309,08 eurot (51 7765,85 krooni). Lisaks on hageja arvestanud viivist tulenevalt lepingu 1 punktidest 4.1 ja 15.5
2-10-47109 seisuga 23.09.2010 summas 22 857,60 eurot (357 643,72 krooni) (tl 22). Lepingu 1 täitmise tagatiseks oli seatud hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn. Kostja kohustus kindlustama lepingu täitmise tagamiseks panditud vara ja esitama hagejale varakindlustuslepingu ärakirja või poliisi hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates kindlustuslepingu sõlmimisest. Kui kostja ei ole sõlminud või pikendanud kindlustuslepingut lepingus 1 või hageja vastavas nõudes toodud tähtpäevaks, siis on hagejal õigus sõlmida või pikendada kindlustusleping laenusaaja eest ja arvel ning laenusaajal on kohustus hüvitada hagejale hageja selleks tehtud kulutused. Hageja on tagatisvara kindlustamiseks teinud kulutusi summas 383,76 eurot (6 004,54 krooni).
6.Lepingu 2 kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenu ja intresse alates 15.08.2007 igakuiste annuiteetmaksetena. Kostja on kohustust täitnud ei ole, mistõttu on kostjal seisuga 23.09.2010 hageja ees põhivõlgnevus 95 928 eurot (1 500 947 krooni) ja intressivõlgnevus 5 878,67 eurot (91 981,20 krooni). Lisaks on hageja arvestanud viivist tulenevalt lepingu 2 punktidest 4.1 ja 15.5 seisuga 23.09.2010 summas 21 212,79 eurot (331 908,04 krooni) (tl 23).
7.Lepingu 3 punkti kohaselt oli kostja kohustatud tagama, et kostja arvelduskontol AS SEB Pangas on kogu maksepäeva (20. kuupäev) jooksul piisavalt rahalisi vahendeid lepingust 3 tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostja ei ole seda kohustust täitnud alates 21.08.2007 ja seisuga 23.09.2010 on kostja poolt tasumata krediidisummaks 4 462,60 eurot (69 824,52 krooni). Hageja on arvestanud ka lepingu 3 punkti 9.4.3 alusel viivist seisuga 23.09.2010 summas 1 340,78 eurot (20 978,68 krooni) (tl 24).
8.16.04.2008 teavitas hageja kostjat lepingute 1 ja 2 rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjaliku teatega (tl 30-31) ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 06.05.2008 on hagejal õigus lepingud 1 ja 2 erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist. 22.10.2007 teavitas hageja kostjat lepingu 3 rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjaliku teatega (tl 32) ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 05.11.2007 on hagejal õigus leping 3 erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist. Kostja, vaatamata hageja hoiatustele lepingud erakorraliselt üles öelda, lepingute tingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles lepingud erakorraliselt üles.
9.Hageja selgitab, et vastavalt notariaalsele hüpoteegiseadmislepingule olid hageja nõuded tulenevalt lepingutest tagatud kinnisasjale asukohaga XXX, Viimsi (tl 123-146) ning XXX, Tallinn seatud hüpoteekidega. Nimetatud hüpoteegiga oli tagatud ka täiendavalt HVOÜ-ga sõlmitud ja tulevikus sõlmitavad võlaõiguslikud lepingud (tl 147-152). Kostja oli nimetatud äriühingu juhatuse liige ja osanik (tl 153-154). 20.05.2008 algatas AS SEB Pank täitemenetluse (tl 155-157), mille käigus võõrandati kinnisasjad. Nõuded täitemenetluse esitamise kuupäeva seisuga oli järgmised: lepingust 1 tulenev nõue: 116 691,05 eurot, lepingust 2 tulenev nõue 102 225,78 eurot, lepingust 3 tulenev nõue 75 667,37 krooni ehk 4 836,03 eurot, HVOÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev nõue 6 139 224,67 krooni ehk 392 367,97 eurot. XXX, Tallinn müügist (tl 158-171) saadud rahast tagastati osaliselt HVOÜ laenulepingust nr XXX tulenevat nõuet (tl 172-173). Kinnisasi asukohaga XXX, Tallinn müüdi 1 214 400 krooniga, millest rahuldamisele kuulus pärast täitekulude mahaarvamist 1 117 349,34 krooni (tl 174-175), mis kanti kostjaga sõlmitud lepingust 1 tulenevate nõuete täitmiseks (tl 176-177). 16.06.2010 lõpetas kohtutäitur HVOÜ-ga ja kostjaga seoses olnud täitemenetlused (tl 182-183). Täitemenetluses saadu ei katnud lepingutest tulenevaid kõiki kohustusi. Seega jäi kostjal veel kohustusi järgnevalt: leping 1 (XXX): põhiosa võlgnevus 41 575,27 eurot, intressivõlg 3 309,08 eurot, põhiosa viiviste võlgnevus 28 122,61 eurot, teenustasud 383,76 eurot; leping 2 (XXX): põhiosa võlgnevus 95 928 eurot, intressivõlg 5 878,67 eurot, põhiosa viiviste võlgnevus 33 359,37 eurot, teenustasud 7 349,84 eurot, leping 3 (XXX): põhiosa võlgnevus 4 462,60 eurot, põhiosa viiviste võlgnevus 1 904,88 eurot
10.Kostja ei ole tõendanud, et on hagejale teatanud, millises järjekorras kostja soovib kohustusi täita. Hageja juhib ka tähelepanu, et VÕS § 88 lg 2 ja 3 kohaselt, kui võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik määrata, et võlgnik täidab paremini tagatud kohustuse. Juhatuse liikme ja
2-10-47109 osanikuna teadis või pidi kostja teadma milliseid riske viimane tagatise andmisel ettevõtte laenule kannab ning aru saama selle võimalikest tagajärgedest. Kostja vastuväited
11.Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 10 637,71 euro ulatuses. Kostja on seisukohal, et ülejäänud osas on hagi ja selles esitatud nõue põhjendamatu, sest hageja ei ole hagi esitamisel arvesse võtnud täitemenetluse käigus laekunud summasid. Samuti ei ole selge hagis esitatud nõude suurus, s.t põhivõla ja viivise suurus ja arvutus. Kostja palub jätta hagi osaliselt rahuldamata.
12.Tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest tagasid kostjale kuuluvad kinnisasjad XXX, Tallinn ja XXX, Viimsi vald lepingute täitmist. 20.05.2008 esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse lepingute täitmise tagatiseks olevate kinnisasjade sundrealiseerimiseks täitemenetluses ning hagi esitamise hetkeks on lepingute täitmise tagatiseks olnud kinnisasjad täitemenetluses sundrealiseeritud. Hagist ei nähtu aga asjaolusid ega tõendeid, kui palju laekus hagejale kinnisasjade sundmüügist raha.
13.Hageja on esitanud nõude 196 948,62 euro (3 081 576,20 krooni) väljamõistmiseks, kuid nõue kostja vastu ei saa esialgsetele andmetele tuginedes olla suurem kui 70 000 – 75 000 eurot. Kostja on saanud lepingu 1 alusel laenu 115 113 eurot, mille tagatiseks oli korteriomand XXX, Tallinn; lepingu 2 alusel 95 928 eurot, mille tagatiseks oli kinnistu XXX, Viimsi vald; lepingu 3 laenujääk (põhiosa) lepingu lõpetamise hetkel oli 69 824,52 krooni. Seega kokku sai kostja lepingute alusel laenu 215 503,60 eurot. Kostja tasus lepingute alusel: lepingu 1 alusel laenu põhiosa kokku 2 225,90 eurot (viimane makse enne laenulepingu ülesütlemist 21.12.2007), samuti tasus kostja sama kuupäevani intressi kokku 5 523,08 eurot, lepingu 2 alusel intressi kokku 3 105,70 eurot (viimane makse enne laenulepingu ülesütlemist 15.08.2007) ning laenu põhiosa ei tasunud kostja üldse. Tuginedes laenu tagasimaksmise andmetele ja hageja teadetele laenulepingute erakorralise ülesütlemise kohta oli lepingute 1, 2 ja 3 ülesütlemise ajal kostja väidetav täitmata kohustus kokku 222 010,63 eurot. Vastavalt täitemenetluse lõpetamise 16.06.2010 otsusele (tl 112-113) laekus lepingute tagatiseks olnud kinnisasjade müügist hagejale kokku 2 915 132,19 krooni ehk 186 310,90 eurot, millega on tõendatud kohustuse osaline täitmine 186 310,90 euro ulatuses. Kostja teavitas hagejat ka kinnistute realiseerimise eelselt, millises järjekorras millise kohustuse katteks tuleb arvestada laekunud raha: esmaselt selle kinnistu, mille omandamiseks kostja laenu võttis ja mis sundrealiseeriti ning seejärel vastavalt, kas lepingu 1 või lepingu 2 katteks ja seejärel lepingu 3 katteks. Hageja esitas hagis nõude 3 081 576,20 krooni ehk 196 948,62 euro väljamõistmiseks. Seega võib põhjendatuks lugeda hageja 10 637,71 euro suuruse nõude, sealhulgas tagatisvara kindlustamiskulude hüvitamise nõue 6 005 krooni ehk 383,79 eurot. Hageja on hagi märkinud, et hageja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse lepingute täitmise tagatiseks olevate kinnisasjade sundrealiseerimiseks täitemenetluses ja et need kinnisasjad on hagi esitamise hetkeks sundrealiseeritud, kuid hagist ei nähtu, milline summa millise kohustuse katteks laekus. Hagist peavad nähtuma selge numbriline põhistus kohustuse täitmise kohta, kuid seda pole.
14.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et hageja ei ole varasemalt toonud esile hageja nõuet HVOÜ osas, mistõttu on hageja muutnud hagi alust, milleks kostja ei anna nõusolekut. Kohtuotsuse põhjendus
15.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses poolte nõusolekul peale kohtuistungi toimumist. Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet
2-10-47109 selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Poolte vahel puudub vaidlus, et 24.10.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX (edaspidi leping 1), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 115 113 eurot (1 801 127 krooni), intressiga määras 6 kuu EURIBOR + 0,8% aastas ja lõpptähtajaga 15.10.2036 (tl 7-12). 23.01.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX (edaspidi leping 2), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 95 928 eurot (1 500 947 krooni) intressiga määras 6 kuu EURIBOR + 3% aastas, lõpptähtajaga 15.01.2027 (tl 13-18). 25.01.2007 sõlmisid pooled Rahvusvahelise krediitkaardi lepingu nr XXX (edaspidi leping 3), mille alusel hageja avas kostja arvelduskontol AS SEB Pangas krediidilimiidi 40 000 krooni kuus, intressiga 16% aastas (tl 19-21). 16.04.2008 teavitas hageja kostjat lepingute 1 ja 2 rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjaliku teatega (tl 30-31) ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 06.05.2008 on hagejal õigus lepingud 1 ja 2 erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist. 22.10.2007 teavitas hageja kostjat lepingu 3 rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjaliku teatega (tl 32) ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 05.11.2007 on hagejal õigus leping 3 erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist. Kuna kostja kohustusi ei täitnud ütles hageja lepingud erakorraliselt üles. Samuti puudub vaidlus, et lepingu 1 tagamiseks oli seatud kostjale kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn I jrk hüpoteek summas 2 340 000 krooni hageja kasuks (tl 8), millise osas sõlmiti ka 24.10.2006 notariaalne korteriomandi müügi- ja hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping (tl 123-130) ning lepingu 2 tagamiseks oli seatud kostjale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX, XXXI jrk hüpoteek summas 3 500 000 krooni hageja kasuks (tl 14), mille osas sõlmiti 26.01.2007 notariaalne kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud (tl 132-141).
18.Poolte vahel on vaidlus võlgnevuse suuruse üle.
19.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu 1 alusel võlgnevus summas 68 125,71 eurot (1 065 937 krooni) (sh põhiosa võlgnevuse 41 575,27 eurot, intressivõla 3 309,08 eurot, põhiosa viiviste võlgnevuse 22 857,60 eurot ja teenustasud 383,76 eurot); lepingu 2 alusel võlgnevuse summas 123 019,46 eurot (1 924 836 krooni) (sh põhiosa võlgnevuse 95 928 eurot, intressivõla 5 878,67 eurot, põhiosa viiviste võlgnevuse 21 212,79 eurot); leping 3 alusel võlgnevuse summas 5 803,38 eurot (90 803,20 krooni) (sh põhiosa võlgnevuse 4 462,60 eurot, põhiosa viiviste võlgnevuse 1 340,78 eurot). Kostja on seisukohal, et kostja võlgnevus hageja ees on kõige rohkem 10 637,71 eurot, kuna ülejäänud võlgnevus on kaetud täitemenetluse käigus korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn ja kinnistu asukohaga XXX, XXXmüügist saaduga. Kohtule esitatud 20.02.2007 poolte vahel sõlmitud notariaalse kokkuleppe hüpoteegiga tagavate nõuete muutmiseks (tl 142-152) punktist 4.1 nähtub, et pooled on kokku leppinud muuta nende vahel 26.01.2007 sõlmitud kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute alusel lepingu esemele kinnistusraamatusse esimesele järjekohale seatud hüpoteegiga tagatavaid nõudeid selliselt, et alates lepingu sõlmimisest on hüpoteegiga tagatud nõuded järgnevad: 4.1.1 kõik hüpoteegipidaja nõuded kostja vastu, ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad poolte vahel 23.01.2007 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest, 4.1.2 kõik hüpoteegipidaja nõuded kostja vastu, ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad
2-10-47109 poolte vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest kirjalikest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest; 4.1.3 kõik hüpoteegipidaja nõuded laenusaaja HVOÜ vastu ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad hageja ja HVOÜ vahel 19.02.2007 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest; 4.1.4 kõik hageja nõuded HVOÜ vastu, mis tulenevad hageja ja HVOÜ vahel tulevikus sõlmitavatest kirjalikest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest (tl 144, 149). Kostja oli HVOÜ osanik ja juhatuse liige (tl 153). 20.05.2008 esitas hageja kohtutäitur Kaire Põlts’ile avalduse täitemenetluse algatamiseks kostja ja HVOÜ osas (tl 156-157). Täitemenetluse raames müüdi 17.07.2008 notariaalse lepinguga kinnistu asukohaga XXX, XXXhinnaga 1 900 000 krooni (tl 158-171). XXX, Tallinn müügist saadud rahast tagastati osaliselt HVOÜ laenulepingust nr XXX tulenevat nõuet (tl 172-173). HVOÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev nõue enne täitemenetluse algust oli 6 139 224,67 krooni ehk 392 367,97 eurot. Korteriomand asukohaga XXX, Tallinn müüdi 1 214 400 krooniga, millest rahuldamisele kuulus pärast täitekulude mahaarvamist 1 117 349,34 krooni (tl 174-175), mis kanti kostjaga sõlmitud lepingust 1 tulenevate nõuete täitmiseks (tl 176-177). 16.06.2010 lõpetas kohtutäitur HVOÜ-ga ja kostjaga seoses olnud täitemenetlused (tl 182-183). Seega eeltoodu ja laenumaksete aruannetega (tl 176-181) on tõendatud hageja võlgnevus. Kostja väited, et hageja on esitanud uued väited ja nõuded HVOÜ vastu, on alusetud. Hageja on esitanud lihtsalt tõendid, kuidas on täitemenetlusest saadu jagatud, hageja ei ole esitanud nõuet HVOÜ vastu. Tõendamata on ka kostja väited, et kostja on teavitanud hagejat, millises järjekorras kostja soovib, et täitemenetluses saaduga nõuded rahuldatakse. Lisaks vastavalt VÕS § 88 lg 2, kui võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse. Sama § lg 3 alusel võlgnik ei või määrata, et ta täidab kohustuse, mille täitmist ei või võlausaldaja veel nõuda ja mille ennetähtaegse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks on võlausaldajal õigustatud huvi. Seega ei ole kostjal õigust määrata, millise kohustuse kostja täidab.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele lepingu 1 alusel võlgnevus summas 68 125,71 eurot, lepingu 2 alusel võlgnevuse summas 123 019,46 eurot ja leping 3 alusel võlgnevuse summas 5 803,38 eurot.
21.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lepingute alusel viivise hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras 8% põhivõlgnevuselt aastas. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
22.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.