Hageja: TBOÜ(registrikood XXX; asukoht XXX); Hageja esindaja: JP (XXX); Kostja: ASI(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja esindaja: RV (XXX).
Viimane kohtuistung
20. märts 2012.a Tallinnas, Tartu mnt kohtumajas
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt AS-lt I hageja TB OÜ kasuks võlgnevus 805.30 eurot (kaheksasada viis eurot ja 30 senti).
3.Välja mõista kostjalt AS-lt I hageja TB OÜ kasuks kuni 07.05.2012 sissenõutavaks muutunud viivised summas 119, 54 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras kuni põhivõlgnevuse 805.30 eurot tasumiseni. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-11-26684 Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.TBOÜ(edaspidi hageja) esitas 12.09.2011.a Harju Maakohtule hagi ASI(edaspidi kostja) vastu 805,30 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 26.04.2010.a hagejalt tellimusgarantii alusel veetorustiku ja killustikualuse teostus-mõõdistustöid Muuga XXX aadressil XXX, Maardu maksumusega kokku 4 800 krooni. Hageja teostas nimetatud tööd, mille kohta vormistasid pooled saatelehed nr 29/04-1 ja 16/05-1. Kostja võttis hageja poolt teostatud tööd vastu, mida kinnitavad poolte esindajate poolt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid 18.05.2010.a ja 29.06.2010.a. 01.07.2010.a tellis kostja hagejalt tellimus-garantii alusel drenaažikraavide teostusmõõdistustööd ning teostus-jooniste koostamise aadressil XXX, Maardu maksumusega kokku 13 800 krooni. Kostja poolt teostatud mõõdistustööde osas vormistasid pooled saatelehe nr 02/07-1. Kostja võttis hageja poolt teostatud tööd ja koostatud teostusjoonised vastu, mida kinnitab poolte esindajate poolt allkirjastatud tööde üleandmisvastuvõtmise akt 08.07.2010.a. Hagiavalduse kohaselt ei esitanud kostja hagejale pretensioone talle osutatud teenuste kohta. 19.07.2010.a esitas hageja kostjale arve nr 156 kokku summas 18 600 krooni ehk 1 188,76 eurot maksetähtajaga 26.07.2010.a. 27.08.2010.a tasus kostja hageja arve osaliselt summas 6 000 krooni ehk 383,46 eurot. Hageja pöördus korduvalt kostja poole palvega arve tasuda, kuid vaatamata sellele ei ole kostja arvet tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 805,30 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 805,30 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni (tl 2932).
2.Hageja esitas 04.11.2011.a seisukohad kostja vastuse suhtes. Hageja seisukoha kostja vastuväide, et hagejalt tööde tellimisel oli üheks oluliseks tingimuseks tööde teostamine hiljemalt 20.06.2010.a. on meelevaldne ega vasta 26.04.2010.a tellimusele. Kostja vastusele lisatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (SA KIK) vastuse kohaselt oli „Muuga jäätmejaama rajamise“ projekti tähtaeg juba 15.06.2010.a erandkorras pikendatud kuni 30.07.2010.a, milline asjaolu ei saanud kostjal, kui kõnealuse projekti aktiivsel osalejal, teadmata olla. Hageja on seisukohal, et olles kursis projekti tähtaja pikendamisega pidaski kostja võimalikuks hagejalt lisatööde tellimist 01.07.2010.a tellimuses toodud mahus. 01.07.2010.a tellimuses märgitud tööde valmimisel olid pooled samuti koostanud tööde üleandmisakti (08.07.2010.a akt), milles kostjat esindanud projektijuht kinnitas tööde nõuetekohast teostamist, pretensioonide puudumist ning teostatud tööde kokkulepejärgset maksumust. Kostja etteheited hagejale 08.07.2010.a üleandmisaktis loetletud tööde mitteõigeaegsest teostamisest on meelevaldsed ja paljasõnalised ega vasta hagile lisatud dokumentidele. 01.07.2010.a tellitud teostusjooniste vormistamise eelduseks oli kostja poolt juba tema poolt teostatud tööde osas täiteandmete ning fotode esitamine. Kostja poolt antud andmeid esitamata ei oleks hageja võimeline kostja 01.07.2010.a tellimust täita. Kostja vastuses esitatud loogika järgi oli aga projektijuhil õigus kostja nimel töid tellida, töid vastu võtta, kasutada vastuvõetud tööd kostja huvides ning kostja majandustegevuses, kuid ei olnud õigust leppida töövõtjaga kokku tellitava töö maksumusest ning võtta kostja nimel tellitava töö tasumise kohustust, millega hageja ei saa nõustuda. Kostja esindajana tegutseva projektijuhi tahteavaldustest ning hagejaga tehtud tehingutest on otseselt näha, et need olid tehtud kostja nimel ning kostja majandustegevuses, mistõttu ei olnud hagejal ega saanud olla alust kahelda projektijuhi esindusvõimus ning rahalisi kohustusi tekitavate dokumentide allkirjastamise õiguse väidetavast puudumises. Samuti ei ole hageja nõus ka kostja vastuses esitatud väitega viivisenõude osas (tl 67-70).
3.Hageja 19.03.2012 seisukoha kohaselt kostja poolt täiendava tõendina esitatud Maardu linna 15.07.2010 dokumendist nähtub, selles käsitleti 2009.a jooniseid, mitte aga hagis märgitud teostusmõõdistustöid, mida hageja oli teinud 2010 aastal ning mida kostja on jätnud hagejale tasumata. Hageja on seisukohal, et kostja esitatud dokument ei tõenda hageja 2010 aastal tehtud tööde ebakvaliteetsust ning et selles nimetatud joonised olid teostatud hageja poolt. Isegi kui
2-11-26684 oletada kostja väidete õigsust ning asuda seisukohale, et hageja tehtud töö oli ebakvaliteetne ega vastanud lepingutingimustele, siis ei ole kostja täitnud temale seadusega ettenähtud teatamise kohustust mõistliku aja jooksul, mistõttu on kostja minetanud õigust tugineda tööde ebakvaliteetsusele (tl 96-97).
4.Hageja esitas 29.03.2012.a kohtule hagiavalduse täienduse, mille kohaselt on hageja palunud hagiavalduses välja mõista lepingujärgne viivis 0,5% päevas. Alternatiivselt palub hageja välja mõista seadusjärgne viivis (tl 103-106).
Kostja vastuväited
5.Kostja esitas 17.10.2011.a vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt teostas kostja aastail 2009-2010 Muuga Jäätmejaama töid, mida finantseerisid SA KIK ja Maardu Linnavalitsus. Neil töödel oli vaja teha täiendavaid töid, mida kostja finantseeris esialgu omavahenditest ja lootis tööde korrektsel tegemisel tehtud kulutusi tagasi saada. Aprillis 2010.a oli projektijuht VIeelnevalt kokku leppinud vajalikud mõõtmistööd, millede üks oluline tingimus oli, et need peavad olema lõpetatud hiljemalt projekti lõpetamiseks juunis 2010.a. 08.06.2010.a toimus koosolek täiendavate tööde aruteluga ja nende finantseerimise probleemidega. Hageja poolt esitatud mõõtmisandmete alusel õnnestus lisatööde mahte tõendada. SA KIK nõukogu otsustas 10.06.2010.a Maardu Linnavalitsuse kirja alusel erandkorras pikendada Muuga Jäätmejaama rajamise finantseerimist üle ettenähtud 24 kuu kuni 30.07.2010.a. Nimetatud kuupäevaks tuli esitada aruanne projekti teostamise kohta ja seda kostja ka tegi. Selleks oli aga kostjal vaja saada teostatud tööde mõõdistamise andmeid hiljemalt 20.06.2010.a. Hilisemalt olnuks võimatu neid kokkulepitud ajaks Maardu Linnavalitsusele ja sealt edasi SA KIK esitada olnud. Hiljem selguski, et selleks ajaks saadud osaliste andmete alusel esitatud tööd SA KIK poolt aktsepteeriti ning hilisemalt küsitud andmete alusel enam ei aktsepteeritud ja raha jäigi kostjal saamata. Seega oli viimane andmete saamise kuupäev 20.06.2010, et need õigeaegselt Maardu Linnavalitsusele esitada. 08.07.2010.a hagejalt hilinemisega saadud andmete alusel teostatud mahud esitas kostja Maardu Linnavalitsusele hiljem ja nende eest raha ei saadudki. Maardu Linnavalitsusele need siiski saadeti, kuid nagu SA KIK kirjaga 07.09.2010.a teatas, pärast kuupäeva 30.07.2010.a esitatud täiendavaid töid ei ole enam võimalik finantseerida, kuna projekt on lõpetatud. Seega pole kostjal probleeme hagejalt 18.05.2010.a ega 29.06.2010.a vastu võetud töödega ja hageja ise kinnitab, et sai nende eest 4800 krooni kätte. Lisaks oli kostja hea tahte märgiks osaliselt tasunud ka drenaažikraavide mõõdistuse tiigi ja tee ääres, kokku 6000 krooni. 02.07.2010 hagejalt üle antud andmed püüti kostja poolt küll kasutada, kuid need olid hilinenud ja raha SA KIK poolt kostjale ei tasutud. Samuti oli probleeme hageja veelgi rohkem hilinenud andmetega (saabusid 08.07.2010), sest hilinemise tõttu ei saadud ka neid esimeses juuni lõpus ära saadetud nõudes enam kasutada, nõude esimene osa oli juba esitatud. Teine osa nõudeid koos andmetega kostja poolt küll esitati, kuid SA KIK ei leidnud võimalik veelkordselt tähtaegu pikendada ega kostjale raha maksta. Kostja arvates oli hagejal piisavalt aega mõõtmiste teostamiseks. Ka olid saadud andmed õiged st nende suhtes ei olnud kostjal pretensioone. Kahjuks oli nende esitamine hagejalt kostjale toimunud hilinemisega, neid ei saadud seepärast kasutada, nende alusel keeldus SA KIK kui hilinenud nõudeid täiendavalt tasustamast. Kostja ei tellinud lisamõõdistustööd alles 01.07.2010.a. Selle kuupäevaga on dateeritud hagejalt täiendavalt nõutud tellimus-garantiikiri. Projektijuhilt nõutava garantii põhjuseks olevat hageja vajadus tasumisel garantii saada. Kuigi projektijuhil ei ole õigust rahalisi kohustusi tekitavaid dokumente allkirjastada (see õigus on ainult kostja juhatajal), oli ta vastutulelik ja kirjutas heauskselt talle antud dokumendid 26.04.2010.a ja 01.07.2010.a alla. Tema teada oli tegemist juba kahe vastu võetud tööga. Kuna VI allkirjastas garantiikirja kui projektijuht, siis ei saanud hagejal teadmata olla tema staatus ja õigused. Kostja ei ole hagejale edastanud volitust kostjat esindada rahaliste kohustuste võtmisel. Seega ületas VI oma volitusi ja tema garantii oli tühine.
2-11-26684 Tal polnud mingit õigust garanteerida tööde tasumist, milles kostja juhatus talle volikirja polnud andnud ega milles pooled isegi lepingut polnud sõlminud. Samuti ei oma õiguslikku tähendust tema poolt arvetega nõustumine. Hageja väidab, et viivist oli kokku lepitud 0,5% päevas tasumata summalt. Hageja aga ei ole kohtule lepingut esitanud. Samuti on hageja viidanud, et ta on viivise 0,5% päevas kirja pannud arvele ja nõuab nüüd selle eest viivist. Kostja ei nõustu sellise viivise arvestusega. Viivist 0,5 % päevas ei ole pooled kokku leppinud ja seega saab see olla vaid 8% aastas (tl 55-58).
6.Kostja 15.03.2012 täiendavate selgituste kohaselt Muuga jäätmejaama ehitustööde vastuvõtmiseks pidi ehitaja esitama korrektse teostusdokumentatsiooni, sh ka geodeetilised teostusjoonised. Kostja ehk peatöövõtja poolt palgatud alltöövõtja ehk hageja esitas küll mingid teostusjoonised, kuid need olid vormistatud puudulikult ja neis olid näitamata mitmed olulised andmed, mis selgub omanikujärelevalve Tallinna Linnaehituse AS kostjale kui peatöövõtjale 15.07.2010 saadetud kirjalikus kokkuvõttes. Hageja pidi täiendama tema poolt koostatud teostusjooniseid ja esitama need uuesti läbivaatamiseks, kuid ta seda ei teinud. Seega hageja poolt tehtud töö jäigi puudulikuks, kostjal polnud võimalik sellist tööd kasutada. Seoses korrektsete teostusjooniste puudumise tõttu ei saanud kostja lisatööde taotlust õigel ajal ära vormistada ja esitada ning minetas võimaluse KIK-ilt täiendava raha samise võimaluse, sest projekti kaasrahastasmise aeg sai ümber ning KIK ei saanud enam lisaraha taotlust menetlusse võtta (tl 93).
Hagieelne menetlus ja kohtuistung
7.Hageja esitas 08.06.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 805,30 euro ja viivise nõudes. Kohus tegi 21.06.2011.a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 01.07.2011.a. Võlgnik esitas 07.07.2011.a makseettepanekule vastuväite. 17.08.2011.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
8.20.03.2012.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kohus kuulas üle tunnistaja VI.
Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning vaadanud läbi tsiviilasja materjalid, leiab, et hagis toodud asjaoludele ja õiguslikele põhjendustele tuginedes, et hagi kuulub rahuldamisele.
10.Asjas ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja tellis hagejalt 26.04.2010.a hagejalt tellimusgarantii alusel veetorustiku ja killustikualuse teostus-mõõdistustöid Muuga XXX aadressil XXX, Maardu maksumusega kokku 4 800 krooni. Nimetatud tööde kohta vormistasid pooled saatelehed nr 29/04-1 ja 16/05-1 ja kostja võttis hageja poolt teostatud tööd tööde üleandmisevastuvõtmise aktide 18.05.2010.a ja 29.06.2010.a. alusel vastu (tl 34-38).
11.Hageja poolt esitatud 01.07.2010.a tellimus-garantii alusel tellis kostja hagejalt täiendavalt drenaažikraavide teostusmõõdistustööd ning teostusjooniste koostamise aadressil XXX, Maardu maksumusega kokku 13 800 krooni ja hageja poolt teostatud mõõdistustööde osas vormistasid pooled saatelehe nr 02/07-1. Kostja esindajana võttis VI hageja poolt teostatud tööd ja koostatud teostusjoonised 08.07.2010 allkirjastatud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktiga vastu (tl 40-42).
2-11-26684
12.19.07.2010.a esitas hageja kostjale arve nr 156 kokku summas 18 600 krooni ehk 1 188,76 eurot maksetähtajaga 26.07.2010.a., millest kostja tasus 27.08.2010.a arve osaliselt summas 6 000 krooni ehk 383,46 eurot (tl 43- 44).
13.Kostja vastuväidete kohaselt 01.07.2010 tellimus-garantiikirja alusel hagejalt tellitud ja 08.07.2010 vastuvõetud töid kostja ei tasunud, kuna kostja neid andmeid kasutada ei saanud, kuna faktiliselt oli nimetatud tööd tellitud hagejalt juba 2010 aprillis ja pidid valmis olema hiljemalt 20.06.2010, et nende alusel oleks kostjal olnud võimalik taotleda tellijalt Maardu Linnavalitsuselt ja viimase kaudu omakorda projekti finantseerijalt SA-lt KIK täiendavat finantseerimist kostja poolt teostatud lisatööde eest. Kuna nimetatud andmete esitamisega Maardu Linnavalitsusele hilineti, siis SA KIK keeldus neid lisatöid finantseerimast, kuna projekt oli lõpetatud. Samuti kostja vastuväidete kohaselt ei olnud kostja projektijuhil VI õigus kostja nimelt rahaliste kohustuste võtmisega seonduvaid garantiikohustusi allkirjastada ning pooled ei ole kokku leppinud tasumata summadelt viivise 0,5 % kohaldamises. Täiendavalt on kostja leidnud, et hageja poolt teostatud tööd olid ebakvaliteetsed. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Asjas tunnistaja ülekuulatud kostja projektijuhina töötanud VI seletas, et projekti-juhina pidi ta tegema Muuga jäätmejaama objekti algusest lõpuni. Lepinguid allkirjastas tavaliselt kostja juhatuse esimees, kuid temal oli ka õigus alltöövõtjatega lepinguid sõlmida. Temale ei olnud mingit konkreetset summat määratud, milles alates võis ta alltöövõtjatega kokku leppida. Ta leiab, et hageja ei ole oma töödega viivitanud. Nende poolt tehtud joonised olid vormistatud erinevalt, tavaliselt saadeti eelnevalt elektroonsel kujul kooskõlastamiseks. Paberkandjal olid need dokumendid samuti olemas kui oli vajalik. Alltöövõtjatega mingeid probleeme ei olnud ja kõik täitsid oma kohutusi, sanktsioonide rakendamist ei olnud vaja. Alltöövõtjate arvete suhtes tal juhatuse esimehe M mingeid probleeme ei olnud, viimane oli nõus, et I oli osad lepingud ja arved allkirjastanud. 01.07.2010 tellimus sai hageja poolt esitatud samal kuupäeval kuigi nii täpselt ei mäleta. 30.07.2010 oli antud objektile lõpptähtaeg ja selleks ajaks olid kõik tööd tähtaegselt tehtud. 01.07.2010 tellimus oli tehtud sel põhjusel, et tõestada kostja poolt tehtud lisatööde mahtusid. Kostja poolt objektil tehtud tööde mahud olid reaalselt suuremad kui oli algselt ettenähtud ja et kostja pakkumise hind oli väiksem kui oli objektile ettenähtud raha, siis öeldi et kui tõestatakse, et nad on rohkem teinud, võivad saada lisaraha. Selleks telliski kostja teostatud lisatööde kohta mahtude mõõdistused. Kõik mis kostja hagejalt 01.07.2010 tellis, olid reaalselt ka vajalik. 01.07.2010 tellis kostja hagejalt tehtud tööde võrdlusjoonised ja sealt tulid välja ka tegelikud mahud. Kostja ei saanud sellepärast lisatööde eest raha, et dokumendid olid esitatud tellijale Maardu Linnavalitsusele ja nemad venitasid dokumentide esitamisega KIK-ile. Maardu Linnavalitsus pidi vastuvõtmisakti läbi vaatama, see võttis neil aega 1 -1,5 kuud. Kui kostja ei oleks tellinud lisatöid tõestavaid akte, siis ei oleks lisatööde osas saanud linnavalitsusele üldse midagi esitada. Hageja täitis 01.07.2010 tellimuse kokkuleppe kohaselt nii kiiresti kui võimalik. Võib-olla oli, et viimane töö sai hageja poolt esitatud 08.07.2010. 01.07.2010 tellimuse osas ei olnud sellist kokkulepet, et lisatööde mahtusid tõendavad dokumendid oleks pidanud olema valmis juba varem kui 01.07.2010 (tl 100-102).
15.Kostja seadusliku esindaja A.M 04.08.2010 e-kirja kohaselt oli hageja väidetavalt lubanud teostada lisatäiteskeeme 3 tööpäeva jooksul, kuid tegelikkuses olid need tehtud alles 6 tööpäeva pärast (tl 72-73).
16.Kohtu hinnangul pole eeltoodust tulenevalt mingit tõenduslikku alust kostja vastuväidetel, et hageja oleks pidanud lisatööde tõendamiseks vajalikud joonised ja aktid teostama juba 20.juuniks 2010, samuti et kostja esindajana hagejalt tellimuse esitanud VIl polnud selleks vajalikke
2-11-26684 volitusi. SA KIK 07.09.2010 kirjast nähtuvalt pikendati projekti teostamist erandkorras kuni 30.07.2010 ning selleks kuupäevaks tuli esitada aruanne projekti teostamise kohta (tl 63). Seega oli kostjal piisavalt aega et esitada hageja andmeid kasutades omapoolsed dokumendid eostatud lisatööde mahtude tõendamiseks ja lisafinantseerimise taotlemiseks. Et kostja seda tähtaegselt ei teha ei suutnud, selle eest hageja ei vastuta. A.M kirjast nähtuvalt ei tõusetunud küsimust V. I volitustest täiendavate tööde tellimisel. Puutuvalt kostja vastuväitega hageja poolt teostatud tööde ebakvaliteetsuse kohta (15.07.2010 dokument) kohus nõustub hageja selgitustega, et nimetatud dokument ei tõenda vaidlusaluste tööde (2010 juulis) ebakvaliteetsust, kuna dokumendis käsitletakse 2009.a. jooniseid (tl 84-85).
17.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) §§-dest 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 635 lg 1, 637 lg 3 ja 4 kohus leiab, et hageja tasunõue oli muutunud sissenõutavaks ja kostja oli kohustatud hageja arve täies mahus tasuma. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista osaliselt tasumata arve osas põhivõlgnevus 805,30 eurot.
18.Viiviste osas nõustub kohus kostja vastuväitega, et kuigi hageja poolt kostjale esitatud arvetes oli viivisemääraks näidatud 0,5 % päevas ja kostja esindaja VI oli arved vastu võtnud, ei saa sellest järeldada nagu oleks hageja ja kostja viivisemääras 0,5 % kokku leppinud. V. I ütlustest nähtuvalt viivisemäärale arvetel ta tähelepanu ei pööranud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VÕS §§-dest 94 lg 1 ja 113 lg 1 ning TsMS § 367 rahuldab kohus hageja viivisenõude alternatiivses (seadusest tulenevas) määras ja mõistab kohus kostjalt põhivõlgnevuse 805.30 eurot tasumisega viivitamise eest alates 27.08.2010 kuni 28.03.2012 välja viivised 112.46 eurot ning alates 29.03.2012 kuni 07.05.2012 viivise 7.08 eurot, so kokku 119, 54 eurot, ning alates kohtuotsuse tegemises viivise VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Menetluskulud
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.