Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Creditreform Eesti OÜ esitas hagi Siim Sonni vastu Tele2 Eesti ASi ja kostja vahel 22.02.2008 sõlmitud Tele2 Liitumislepingu ja järelmaksulepingu mittekohasest täitmisest tekkinud võlgnevuse nõudes. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulise kohustusi nõuetekohaselt, ütles Tele2 Eesti AS kostjale lepingu 28.05.2008 üles. Tele2 Eesti AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 135.68 eurot, viivisevõlgnevuse 135.68 eurot, kokku 271.36 eurot ning viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 19. aprillil 2012.a kohtule vastuse, milles võtab tema vastu esitatud hagi õigeks. Kostja palus võimaldada temalt väljamõistetud võlgnevuse maksmist maksegraafiku alusel igakuiselt summas 20 eurot iga kuu 10ndaks kuupäevaks.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel. Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja väljamõistmine. TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47.93 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt tasutud riigilõiv 15.98 eurot, kokku 63.91 eurot. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (TsMS § 139 lõige 3), mis antud vaidluses on 135,68 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 63.91 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras, seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 63.91 eurot. Kohtu seisukoht otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise osas. Kostja taotles kohtult võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Arvestades TsMS § 445 lg-t 1, kostja taotlust, ning asjaolu, et kostja kannab vanglas karistust, peab kohus mõistlikuks võimaldada tasuda väljamõistetud võlgnevus kokku 335.27 eurot (põhivõlg, viivis ja menetluskulud) ja alates 2.04.2012 (hagiavalduse esitamise aeg) väljamõistetud viivis igakuiste vähemalt 20 euro suuruste osamaksetena, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kogu võla tasumiseni. Kusjuures kõigepealt kuulub võlgnevus tasumsiele menetluskulude osas, siis põhivõlg ja seejärel viivised (VÕS § 415 lg 2). Maksed tuleb teha hiljemalt iga kuu 10ndaks kuupäevaks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.