Nordea Finance Estonia AS hagi IK, VG, AK ja VD vastu võla saamiseks 10 469,16 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45/47, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Reelika Tagaväli (Intrum Justitia AS, Rotermnni 8, 10111 Tallinn) Kostja I IK (isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull (Kull Advokaadibüroo, Rävala pst 8C104, 10143 Tallinn) Kostja II VG (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III AK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja IV VD(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Juri Kononov (OÜ Esgalia Õigusbüroo)
Kohtustungi toimumise aeg
22.03.2012
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Reelika Tagaväli Kostja I IK Kostja III AK Kostja IV lepinguline esindaja Juri Kononov
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt
2.Välja mõista IK’lt, VG’ilt, IK’lt ja VD’ilt solidaarselt võlgnevus 3 501,72 (kolm tuhat viissada üks eurot ja 72 senti) eurot Nordea Finance Estonia AS kasuks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud välja 34% ulatuses solidaarselt IK’lt, VG’ilt, IK’lt ja VD’ilt Nordea Finance Estonia AS kasuks. 66% ulatuses jätta menetluskulud Nordea Finance Estonia AS enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.AS Nordea Finance Estonia esitas kohtule avalduse EGOÜ-lt ja IK’lt maksekäsu kiirmenetluses 102 595,08 krooni saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 26.04.2010 määrusega on Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.30.04.2010 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3.19.05.2010 esitas Nordea Finance Estonia AS Harju Maakohtule hagi EGOÜ ja IK vastu põhivõlgnevuse 87 697,33 krooni ja viivise 87 697,33 krooni saamiseks.
4.22.11.2010 esitas Nordea Finance Estonia AS Harju Maakohtule hagi EGOÜ, IK, VG, AKja VD vastu põhivõlgnevuse 163 806,71 krooni ja viivise 163 806,71 krooni saamiseks.
5.23.03.2011 kohtumäärusega kaasas Harju Maakohus tsiviilasja nr 2-09-70649 menetlusse kostjatena VG’i, AKja VD’i.
6.30.11.2011 esitas Nordea Finance Estonia AS Harju Maakohtule hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt palus kostjatelt EGOÜ, IK, VG, AK ja VD välja mõista põhivõlgnevuse 6 051,30 eurot ja viivise 6 051,30 eurot.
7.01.03.2012 esitas Nordea Finance Estonia AS Harju Maakohtule avalduse hagist loobumiseks kostja EGOÜ osas.
8.05.03.2012 kohtumäärusega Harju Maakohus lõpetas menetluse kostja EGOÜ osas. Hageja nõue ja põhjendused
9.Hageja palub lõpliku nõude kohaselt kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 6 051,30 eurot, viivise 6 051,30 eurot ning menetluskulud.
10.25.04.2007 sõlmisid hageja ja EGOÜ (kustutatud) (edaspidi liisinguvõtja) liisingulepingu nr XXX, mille alusel hageja liisis liisinguvõtjale järkamissae STROMB CT600 (edaspidi liisinguese), tähtajaga 36 kuud ning liisinguvõtja kohustus tasuma osamakseid vastavalt maksegraafikule. Liisingulepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi.
11.10.05.2007 allkirjastasid kostjad käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostjad võtsid endale kohustuse vastutada hageja ees liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr XXX iga käendaja maksimumsummas 31 380 eurot. Lepiti kokku, et leping kehtib 36 kuud ning
tähtaja möödumisel vastutav käendaja liisingufirma ees edasi enne tähtaja möödumist tekkinud liisinguvõtja kohustuste eest.
12.Liisinguvõtja ei täitnud liisingulepingut nõuetekohaselt ja jättis tasumata hageja poolt liisinguvõtjale esitatud arved. Liisinguvõtja jättis tähtaegselt tasumata viimased 21 arvet kogusummas 8 933,81 eurot (139 783,68 krooni). Kuna liisinguvõtja jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata ütles hageja liisingulepingu 19.01.2009 üles. Seoses lepingu ülesütlemisega oli liisinguvõtja kohustatud liisingueseme tagastama. Hagejal õnnestus liisinguese valdus taastada, selleks volitatud OÜ R abiga, 27.01.2009, millise taastamisega tekkisid hagejal kulud kokku summas 1 535,35 eurot (24 023,03 krooni). Seega kostjate võlgnevus seoses liisingulepingu ülesütlemisega ja liisingueseme taastamisega kokku on 10 469,16 eurot (163 806,71 krooni). Kostjad ei ole võlgnevust tasunud vaatamata nõuetele.
13.Peale liisingueseme valduse taastamist asus hageja liisingueset realiseerima. Vara müügiga tegeles E AS, kellele hagejal õnnestus lõpuks liisinguese müüa 28.11.2011 summas 15 000 eurot käibemaksuta. Hageja selgitab, et liisinguese oli avalikult müügis olnud alates 25.04.2009 portaalis www.mascus.com. Huvi liisingueseme vastu kuni septembrini 2011 oli olematu. 30.09.2011 langetas hageja liisingueseme hinda 17 500 euroni + km. Ka selle hinnaga ei õnnestunud hagejal liisinguesemele ostjat leida. 28.11.2011 on hageja leidnud liisinguesemele ostja hinnaga 15 000 eurot + km. Liisingueseme jääkväärtus lepingu ülesütlemisel oli 10 582,14 eurot käibemaksuta. Kuivõrd hageja võõrandas liisingueseme hinnaga 15 000 eurot käibemaksuta, siis sai hageja vara müügiga kasu summas 4 417,86 eurot, millise summa arvestab hageja osaliste liisingumaksete võlgnevuse katteks. Seega on hageja lõplik nõue kostjate vastu kokku 6051,30 eurot ja koosneb tasumata liisingumaksetest summas 4 515,95 eurot ja liisinguseadme tagastamisega kaasnenud kuludest summas 1 535,35 eurot.
14.Vastavalt liisingulepingule oli viivisemääraks 0,25%. Hageja on arvestanud viivist alates 01.02.2009 – 30.11.2011 summas 6 051,30 eurot. Kostja I IK vastus
15.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
16.Kostja märgib, et ei ole saanud hagejalt 19.01.2009 liisingulepingu lõpetamise teadet. Seisuga 19.01.2009 oli liisinguvõtja tasunud liisingueseme eest kokku 522 454,06 krooni ehk 33 390,90 eurot. Tasuda jäi veel 15 kuu eest ehk 204 884,96 krooni ehk 13 094,54 eurot. Liisingueseme väärtuseks ostmise hetkel oli 37 989,92 eurot. Liisingueseme äraviimisel liisinguvõtja juures oli liisinguese olnud kasutuses aasta ja kahakesa kuud. Kostja hinnangul ei saanud eseme hind väheneda selle aja jooksul poole võrra. Liisingueseme iga aastaseks amortisatsiooniks võib lugeda kõige enam 10% aastas, seega liisingueseme tagastamisel võis liisingueseme väärtus olla vähenenud kõige rohkem 20%. Kostja leiab, et liisingueseme väärtus tagastamise hetkel oli 475 512,23 krooni ehk 30 390,77 eurot, milline hind pidi katma kõik nõuded.
17.Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja nõuab kostjalt lepingu lõpetamise tasu summas 5 900,04 krooni ehk 377,08 eurot, kui tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7 võib saadetud teate korral rikkumise administreerimise, teate koostamise ja postitamise eest tasu nõuda kuni seitse eurot.
18.Kostja leiab ka, et põhjendamata on OÜ R kulud, kuna hageja on rikkunud üldtingimuste punkti 7.5 ega ole teavitanud liisinguvõtjat kohustusest tagastada liisinguese, vaid on koheselt pöördunud OÜ R poole. Samuti on hageja võtnud liisingueseme enda valdusesse ja samas nõuab kostjalt arusaamatuid summasid. Hageja ei ole pakkunud kostjale võimalust realiseerida liisingueset, vaid on hoidnud liisingueset enda valduses alates 27.01.2009, kui kostja oleks saanud samal ajal liisingueset kasutada ja sellest tulu teenida. Hageja ei ole käitunud heas usus.
19.Kostja on seisukohal, et liisingueseme müügihind on madalam, kui turuhind. Müük ei toimunud vabaturu tingimustes ja läbipaistavalt, kuna liisinguese müüdi liisingueseme hoiustajale EAS-ile, mistõttu varjati tegelikku müügihinda, mida tõendab ka asjaolu, et hageja ei reageerinud ostjale, kes oleks olnud nõus tasuma liisingueseme eest 26 000 eurot. Lisaks märgib kostja, et hageja ei määranud liisingueseme hinda liisingueseme üleandmisel.
20.Tõendid tagastusteenuse ja transporditeenuse osas on tõendamata ja põhjendamata. OÜ R arvest nr 9010097 ei nähtu, et teenus on osutatud seoses liisinguesemega. Lisaks ei nähtu üleandmisevastuvõtmise aktist, kes demonteerimistööd teostas. Kostja II VG vastuväited
21.Kostja ei ole kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kostja III AK vastuväited
22.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
23.Kostja on seisukohal, et hagejal puudub nõue kostjate vastu, kuna liisingueseme väärtus tagastamisel pidi olema 30 391,91 eurot. Samuti märgib kostja, et hageja ei ole reageerinud kostja I ja kostja II teadetele, et neil on ostjad liisinguesemele. Kostja IV VD vastuväide
24.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
25.19.01.2011 ütles hageja seoses liisingulepingus ettenähtud maksete tasumisega viivitamisega liisingulepingu üles ja 27.01.2009 viis liisingueseme liisinguvõtja valdusest ära, mille kohta on vormistatud üleandmise-vastuvõtu akt nr. XXX. Seadme vastuvõtmisel hindamisakti ei koostatud, seega ei ole tuvastatud liisingueseme väärtust tagastamise hetkel. Vastavalt Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-77- 08 tuleb liisingueseme väärtus kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise momendi seisuga. Liisinguese oli liisinguvõtja kasutuses 1 aasta ja 9 kuud. Arvestades amortisatsiooni normi 10% aastas ja lugedes amortisatsiooni kuluks 20%, oli kostja hinnangul liisingueseme väärtus hagejale tagastamise hetkel 30 391,94 eurot, mitte aga 15 000 eurot nagu on hinnanud liisingueseme väärtuseks hageja. Hageja müüs seadme alles 28.11.2011 15 000 euro eest käibemaksuta AS-ile E, kes hageja väitel alates 27.01.2009 tegeles seadme müügiga. Kostaja ei nõustu, et müügihind on liisingueseme tagastamise aegne turuhind. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja on ise süüdi liisingueseme pikaaegses müügis. Hageja realiseeris liisingueset EAS vahendusel, milline äriühing ei tegele tööstusseadmete-pinkide müümisega ja äriühingul puudub selleks vastavat kogemust. Liisingueset on püütud maha müüa interneti kaudu aadressil www.mascuc.ee, kus tavaliselt ei müüda tööstusseadmeid või pinke. Seetõttu ei ole üllatav, et liisinguseade müüdi alles 2011 novembris. Hageja ei ole tõendanud, mis ajast liisinguese oli avalikult müügis. Lisaks märgib kostja, et kostjal I oli liisinguesemele ostja hinnaga 26 000 eurot, millest kostja I mais 2011 teavitas ka hagejat ja palus esitada seadme ostmiseks vajalikud fotod ja teatada seadme asukoht. Kuna ostja oli ka kostjal II, pöördus ka kostja II sama palvega hageja poole. Antud palvetele hageja aga ei reageerinud.
26.Hageja esitatud arvetest nähtub, et liisingumaksete hulka kuulub põhimakse, intress, Intrum Justitia AS kulud ja viivised kuni liisingulepingu ülesütlemiseni. Samal ajal puudub hagis põhjendus, miks kostja on kohustatud tasuma Intrum Justitia AS-i teenuste eest. Liisingulepingu punkti 7.4. kohaselt oli hagejal õigus lepingu rikkumisel saata liisinguvõtjale vastav teatis, mida ta regulaarselt tegigi. Teate koostamise ja postitamise eest oli hagejal õigus nõuda tasu kuni 7 eurot. Jääb arusaamatuks, mille alusel nõuab hageja kostjalt lepingu ülesütlemistasu. Hagis puudub ka viiviste arvestus, mistõttu ei ole kostja võimalust kontrollida viiviste arvestuse õigsust, mistõttu on viivised põhjendamata. Lisaks arvestab hageja viivist maksetelt, mis sisaldavad ka intressi nõuet, millelt on viivisearvestamine lubamatu.
27.Kulude summas 1 535,35 euro tõendamiseks esitas hageja kohtule OÜ R arve. Arvel on märgitud käsundusleping 27.09.2004, vara tagastusteenus 8 000 krooni, transporditeenus 12 358.50 krooni, kokku 24 023.03 krooni. Arvest ei nähtu, millest koosnes tagastusteenus, puuduvad transporditeenuste tariifid ja kui kaugele seade viidi. OÜ R arvest nr. 9010097 28.01.2009 nähtub, et transporditeenus moodustab 573 km, 1 km hinnaga 14.50 krooni, kokku teenuse hind 8 308.50 krooni. Arvest ei nähtu, mida ja kuhu viidi. Juhul kui hageja väitel seade viidi Võru linna, siis jääb arusaamatuks arvel märgitud 573 km, kuna Tallinnast Võruni on 253 km. Samal ajal OÜ R arve summa samasuguste teenuste eest on 9 440 krooni võrra väiksem kui OÜ-l R . Kostja leiab, et kulud on põhjendamata.
28.Kostja märgib ka, et liisinguvõtja tasus hagejale vastavalt liisingulepingule suurema osa seadme maksumusest, s.o. 33 397.71 eurot. Hageja ei ole arvetel välja toonud põhimakse summat ja intressi eraldi, puudub ka viivisearvestus. 27.01.2009 sai hageja liisingueseme enda valdusesse. Seega, arvestades amortisatsiooni, sai hageja oma valdusse liisingueseme maksumusega ca 30 000 eurot, mis katab liisingueseme jääkväärtuse summas 10 582 eurot ja ületab mitu korda hageja põhinõuet kostja vastu. Vaatamata sellele nõuab hageja kostjatelt täiendavalt veel võlgnevust ja viivist. Kohtuotsuse põhjendus
29.Kohus lahendab antud asja ilma kostja VG osavõtuta sisuliselt juhindudes TsMS § 410 ning poolte taotlusest. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
30.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
31.Võlaõigusseadus (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohus on tuvastanud, et 25.04.2007 sõlmisid hageja ja EGOÜ (kustutatud) (edaspidi liisinguvõtja) liisingulepingu nr XXX, mille alusel hageja liisis liisinguvõtjale järkamissae STROMB CT600 (edaspidi liisinguese), tähtajaga 36 kuud (tl 113-116 II kd) ning liisinguvõtja kohustus tasuma osamakseid vastavalt maksegraafikule (tl 117-118, II kd). Liisingulepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi (tl 119-127, II kd).
32.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus on tuvastanud, et 10.05.2007 allkirjastasid kostjad käenduslepingu nr XXX, mille alusel kostjad võtsid endale kohustuse vastutada hageja ees liisinguvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr XXX iga käendaja maksimumsummas 31 380 eurot. Lepiti kokku, et leping kehtib 36 kuud ning tähtaja möödumisel vastutav käendaja liisingufirma ees edasi enne tähtaja möödumist tekkinud liisinguvõtja kohustuste eest (tl 128-129, II kd). Kuna liisinguvõtja kohustused on tekkinud enne tähtaja möödumist, siis vastutavad käendajad käesoleval ajal tekkinud
võlgnevuse eest, mistõttu on alusetud kostja VD’i väited, et kuna liisinguleping on lõppenud, siis käendajad enam ei vastuta.
33.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kohus on tuvastanud, et liisinguleping nr XXX öeldi üles 19.01.2009 (tl 150-151, II kd), seoses liisinguvõtja võlgnevusega summas 139 783,68 krooni ehk 8 933,81 eurot hageja ees. Liisingueseme valdus taastati 27.01.2009 OÜ R kaasabil (tl 152, II kd), seoses millega tasus hageja OÜ-le R (tl 155, II kd) arve nr A 01-113 (tl 154, II kd) alusel vara tagastusteenuse ja transporditeenuse eest 24 023,03 krooni ehk 1 535,35 eurot, millise palub kostjatelt välja mõista. Transporditeenuse aluseks on OÜ R arve nr 9010097 (tl 45, IV kd). Seoses lepingu lõpetamise ja tagastusteenusega on hageja võlgnevus kokku 10 469,16 eurot. Kostjad nimetatud võlgnevuste ja kuludega ei nõustu. Kostja VD ei nõustu arvetel (tl 130-149, II kd) märgitud tasudega Intrum Justitia AS-i teenuste eest ja lepingu lõpetamise tasuga. Samuti ei nõustu kostja IK ja VD transpordi- ja tagastusteenuste kuludega. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 7.4, kui liisinguvõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab liisinguandja liisinguvõtjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on liisinguandjal õigus nõuda iga saadetud teate korral rikkumise administreerimise, teate koostamise ja postitamise eest tasu kuni seitse eurot (tl 114, II kd). Kohtule esitatud arvelt nr 10473384 (tl 136, II kd) nähtub, et hageja on arvestanud võlateatise saatmise eest koos käibemaksuga 129,80 krooni, arvelt nr 10488871 (tl 137, II kd) nähtub, et Intrum Justitia teenustasu on arvestatud koos käibemaksuga 1 929,57 krooni ja võlateatise saatmise eest 129,80 krooni, arvelt nr 10504844 (tl 138, II kd) nähtub, et võlateatise saatmise eest on arvestatud koos käibemaksuga 129,80 krooni, arvelt nr 10522630 (tl 139, II kd ) nähtub, et võlateatise saatmise eest on arvestatud koos käibemaksuga 129,80 krooni, arvelt nr 10539435 (tl 140, II kd) nähtub, et Intrum Justitia teenustasu on arvestatud koos käibemaksuga 3 193,54 krooni ja võlateatise saatmise eest 129,80 krooni, arvelt nr 10556664 (tl 141, II kd) nähtub, et Intrum Justitia teenustasu on arvestatud koos käibemaksuga 2 058,07 krooni ja võlateatise saatmise eest 129,80 krooni, arvelt nr 10575635 (tl 142, II kd) nähtub, et Intrum Justitia teenustasu on arvestatud koos käibemaksuga 999,21 krooni ja 1 142,68 krooni ning võlateatise saatmise eest 129,80 krooni, arvelt nr 10593483 (tl 143, II kd) nähtub, et Intrum Justitia teenustasu on arvestatud koos käibemaksuga 1 301,46 krooni, arvelt nr 10611836 (tl 144, II kd) nähtub, et Intrum Justitia teenustasu on arvestatud koos käibemaksuga 1 151,72 krooni, arvelt nr 10631247 (tl 145, II kd) nähtub, et hageja on arvestanud võlateatise saatmise eest koos käibemaksuga 129,80 krooni ning arvelt nr 10719383 nähtub, et hageja on arvestanud koos käibemaksuga lepingu ülesütlemise tasu 5 900,04 krooni. Intrum Justitia teenuste osas on hageja kohtule esitanud Intrum Justitia arved (tl 46-66, IV kd), maksekorraldused arvete tasumise kohta (tl 67-75, II kd) ning võlateatised (tl 76-85). Kohus ei nõustu arvetel näidatud võlateatiste saatmise tasuga summas 129,80 krooni ja lepingu ülesütlemise tasuga summas 5 900,04 krooni. Kuna vastavalt lepingu tingimuste punktile 7.4 on hagejal õigus nõuda iga saadetud teate korral rikkumise administreerimise, teate koostamise ja postitamise eest tasu kuni seitse eurot, siis on põhjendatud kaheksa võlateatise ja lepingu ülesütlemise teatise eest küsida tasu koos tolleaegse käibemaksuga kokku 74,34 eurot (9 kirja x 7 eurot x 18%). Kohus ei nõustu ka Intrum Justitia teenustasuga summas 11 776,25 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud võlateadetest nähtub, et Intrum Justitia on liisinguvõtjale saatnud kolm allkirjastamata võlateadet (tl 76-78, IV kd) ja viis e-kirja (tl 79-85, IV kd). Kohus leiab, et kaheksa teate eest kokku 11 776,25 krooni küsimine on alusetu ja liialdatud. Kuna kohtule ei ole teada Intrum Justitia teenuse hind, siis, kuna arvetel on kajastatud Intrum Justitia teenustasu seitsmel korral, siis leiab kohus, et põhjendatud on võtta sellest keskmise teenusehind, milleks on 1 682,32 krooni ehk 107,52 eurot (11 776,25 / 7), kohus leiab, et teenustasu summas 1 682,32 krooni koos käibemaksuga ehk 107,52 eurot on piisav kaheksa teate saatmise eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud kulud arvete alusel on 7 919,58
eurot (139 783,77 – 1 038,40 krooni (võlateatiste saatmine) – 5 900,04 (lepingu ülesütlemise tasu) – 11 776,25 (Intrum Justitia teenustasu)) = 121 069,08 krooni + 1 682,32 krooni (põhjendatud teenustasu) = 122 751,40 krooni ehk 7 845,24 eurot + 74,34 eurot (võlateatiste saatmine) = 7 919,58 eurot).
34.VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Üldtingimuste punkt 9.4 sätestab, kui liisinguandja ütleb lepingu üldtingimuste punktis 9.2 sätestatud alustel lepingu üles, siis on liisinguvõtja kohustatud tagastamata vara liisinguandja poolt määratud tähtaja jooksul liisinguandja poolt määratud kohta Eesti Vabariigi piires. Punkti 9.5 kohaselt, kui liisinguvõtja ei tagasta vara lepingu ülesütlemise teates sätestatud tähtaja jooksul või liisinguandja poolt määratud kohta või ei ole liisinguvõtjale võimalik lepingu ülesütlemise teadet üle anda, siis on liisinguandjal õigus viivitamatult siseneda liisinguvõtja esindaja juuresolekul liisinguvõtja ruumidesse või kinnisasjale ja vara liisinguvõtja valdusest ära võtta ning vabalt võõrandada, kusjuures eelnimetatud toimingutest tulenevad kulud jäävad täielikult ja tingimusteta liisinguvõtja kanda (tl 124, II kd). 19.01.2009 liisingulepingu ülesütlemise teatisest (tl 150, II kd) ei nähtu, et hageja oleks teavitanud kirjalikult liisinguvõtjat, kuhu liisinguvõtja on kohustatud liisingueseme tagastama, milline kohustus tulenes hagejale üldtingimuste punktist 9.4. Liisinguese on tagastatud 27.01.2009 liisinguvõtja volitatud esindaja poolt liisinguandja volitatud esindajale OÜ-le R (tl 152, II kd). OÜ R on esitanud 30.01.2009 hagejale arve nr A 01-113 käsunduslepingu 27.09.2004 alusel seoses lepinguga nr XXX transporditeenuse eest summas 12 358,50 krooni + vara tagastusteenus 8 000 krooni, kokku koos käibemaksuga 24 023,03 krooni, millise arve hageja on tasunud (tl 155). Transporditeenuse aluseks on OÜ R 28.01.2009 arve nr 9010097 OÜ-le R (tl 180, III kd, tl 45, IV kd), mille alusel on OÜ-le R teostatud transpordi teenust summas 8 308,50 krooni ja laadimise ja abitööjõud summas 4 050 krooni, kokku ilma käibemaksuta 12 358,50 krooni. Kohus leiab, et vara tagastusteenuse ja transporditeenuse kulud on põhjendamata. OÜ R arvest ei nähtu, et teenust oleks osutatud seoses liisinguesemega, samuti ei nähtu ühestki teisest kohtule esitatud tõendist, et OÜ R on osutanud liisingueseme osas transporditeenust ning laadimise ja abitööjõudu. Samuti on põhjendamata vara tagastusteenus, kuna hageja oli kohustatud kirjalikult teatama liisinguvõtjat, kuhu liisinguese tuleb tagastada. Hageja ei ole tõendanud, et on liisinguvõtjat nimetatust kirjalikult teavitanud, mistõttu on põhjendamatu kostjatelt sisse nõuda vara tagastusteenuse tasu, kuna vastavalt üldtingimuste punktile 9.4, kui liisinguvõtja ei tagasta vara lepingu ülesütlemise teates sätestatud tähtaja jooksul või liisinguandja poolt määratud kohta või ei ole liisinguvõtjale võimalik lepingu ülesütlemise teadet üle anda, siis on liisinguandjal õigus viivitamatult siseneda liisinguvõtja esindaja juuresolekul liisinguvõtja ruumidesse või kinnisasjale ja vara liisinguvõtja valdusest ära võtta ning vabalt võõrandada, kusjuures eelnimetatud toimingutest tulenevad kulud jäävad täielikult ja tingimusteta liisinguvõtja kanda (tl 124, II kd).
36.Vastavalt VÕS § 367 lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vaidlus puudub selles, et vara jääkmaksumus oli 10 582,14 eurot käibemaksuta (tl 117, II kd). Kohtule esitatud AS N 27.09.2011 ekspertarvamuse kohaselt oli liisingueseme väärtuseks jaanuar 2009 ca 20 000 eurot (tl 147-148, III kd). Ostu-müügilepingu nr XXX kohaselt müüs hageja liisingueseme EAS-ile 15 000 euro eest käibemaksuta (tl 191-193, III kd). Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud liisingueseme turuhinda liisingueseme tagastamisel ning leiavad, et liisingueseme turuhind peaks olema vähemalt ca 30 391,77 eurot. Lisaks märgivad kostjad, et kostjatel oli liisinguesemele ostja hinnaga 27 000 eurot, millise asjaolu hageja jättis tähelepanuta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-33-08 p 19, et „.Liisinguandja nõude arvestamise eelduseks VÕS § 367 lg 3 järgi ei ole liisingueseme müük, oluline on vaid selle väärtus“ punktis 18 on Riigikohus leidnud, et: „Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud.“ Kohus leiab, et AS N 27.09.2011 ekspertarvamusega on tõendatud, et liisingueseme väärtuseks jaanuar 2009 oli ca 20 000 eurot käibemaksuga ehk 16 400 eurot käibemaksuta (tl 147-148, III kd). Asjaolu, et tegemist ei ole riiklikult tunnustatud eksperdi poolt teostatud ekspertarvamusega, ei tähenda, et ekspertarvamus ei tõenda liisingueseme hinda jaanuaris 2009. Kostjad ei ole taotlenud kohtult ekspertiisi teostamist. Ostu-müügilepingu nr XXX kohaselt müüs hageja liisingueseme EAS-ile 15 000 euro eest käibemaksuta (tl 191-193, III kd). Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid, et müügihind oli teistsugune või liisingueseme turuhind oli kõrgem. Järkssae dokumendid (tl 38-109, III kd) ei tõenda liisingueseme hinda. Samuti on põhjendamata kostjate väited, et kostjatel oli liisinguesemele ostja hinnaga 27 000 eurot. Hageja on edastanud kostjatele liisingueseme müüja andmed ja pildid juba 01.04.2011 (tl 170-177, II kd). Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et kostjate ostjad on müüjaga ühendust võtnud ning soovinud reaalselt liisingueset osta. Hageja on müünud liisingueseme 28.11.2011, so üle poole aasta hiljem, kui hageja on andnud kostjatele andmed müüja kohta, seega oli kostjatel piisavalt aega liisingueseme müümiseks enda ostjale. Põhjendamata on väide, et hageja ei ole aktiivselt tegelenud liisingueseme müügiga. Hageja on andnud koheselt liisingueseme valduse taastamisel liisingueseme realiseerimiseks EAS-ile (tl 156-157, II kd), kes on pannud liisingueseme müüki aadressil www.mascus.ee. Antud liisingueseme puhul ei ole tegemist sõiduautoga, mida inimesed kasutavad igapäevaselt ja ostavad tihedamini. Liisingueseme puhul on tegemist spetsiifilise tööks vajaliku saega, mida inimesed ei osta tihedalt ning arvestades majanduslikku olukorda aastal 2009, siis on põhjendatud, et liisingueseme müük võttis rohkem aega. Seega eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et hageja on müünud liisingueseme ligilähedaselt turuhinnale. Kuna liisingueseme jääkväärtus oli 10 582,14 eurot käibemaksuta ja hagejal õnnestus liisinguese müüja 15 000 euroga käibemaksuta, siis sai hageja kasu müügist 4 417,86 eurot, milline kuulub tasaarveldamisele hageja tõendatud nõudega summas 7 919,58 eurot.
37.Ülaltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 3 501,72 eurot (7 919,58– 4 417,86).
38.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist VÕS § 113 lg 6 aluse viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. VÕS § 6 lg 1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Lepingu punkti 7.3 kohaselt kohustuste mittetäitmisel on liisinguandjal õigus nõuda liisinguvõtjalt (tl 114, II kd) viivist. Liisingulepingus on viivisemääraks 0,25% päevas. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise põhivõlgnevuse summas 6 051,30 euro ulatuses. Kostja VD ei nõustus viivisega, kuna hageja on arvestanud viivist ka intressidel. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käitunud heas usus ning on viivist arvestanud nõudelt, mis sisaldab ka viiviseid, siis on viivisenõue põhjendamata ja ei vasta seadusele, mistõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis.
39.Kohus märgib, et on hinnanud tl 30-55, I kd, tl 130-172, I kd asuvaid tõendeid eelpool, kohus on viidanud samadele tõenditele tl 114-155, II kd. Tl 71-75, I kd ja 18-33, II kd olevad tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna tõendid ei puutu antud vaidlusesse. Menetluskulud
40.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus menetluskulud 33% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 66% ulatuses hageja enda kanda.
Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.