30.aprillil 2012.a, kell 14.00, Võru kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-10-61852
Tsiviilasi
AS Kagu Petrool hagi U. K. kehtivuse tunnustamiseks
Tsiviilasja hind
226 837,79eurot (3 549 240,22 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Kagu Petrool (registrikood: 10125406, Jaama 16D, 63308 Põlva) Hageja seaduslik esindaja: Eha Mõttus (isikukood: 45911266521, Timuti 15-2, 50115 Tartu, tel: 5096155) Hageja volitatud esindaja: Urmas Tross (Tähe 104B, 51013 Tartu, e-post: [email protected])
vastu käenduslepingu
Kostja: U. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xxxx xxxxx xxxx) Kostja volitatud esindaja: vandeadvokaat Andrus Lillo (AB LillojaLõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu, e-post: [email protected]) Asja läbivaatamine
25. aprill 2011.a; 11. oktoober 2011.a; 21. november 2011.a kohtuistungil
Kohtuistungil osalejad
Hageja lepinguline esindaja esindaja: Urmas Tross Kostja U. K. ; Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrus Lillo
RESOLUTSIOON
Jätta AS-i Kagu Petrool hagi U. K. vastu käenduslepingu lisa tühisuse tunnustamiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Kostja U. K. menetluskulud jätta täies ulatuses hageja AS-i Kagu Petrool kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude väljamõistmist saab vaidlustada koos kohtuotsuse vaidlustamisega. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kehtivates määrades. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.AS Kagu Petrool (hageja) esitas 10.12.2010 Tartu Maakohtusse hagi U. K. (kostja) vastu käenduslepingu kehtivuse tunnustamise nõudes. Hageja edaspidistes seisukohtades on kohtule esitatud taotlus 23.03.2011 sõlmitud käenduslepingu lisa tühisuse tunnustamiseks (II kd, tl 227). 20.01.2011 määrusega andis kohus hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused. 1.02.2011 määrusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 14.03.2011 esitas hageja taotluse iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamiseks hageja poolele, mille kohus jättis rahuldamata (I kd, tl 59-62; II kd, tl 251-252). 25.04.2011 määras kohus hagihinnaks 226 837.79 eurot ning kohustas hagejat tasuma täiendav riigilõiv summas 9 906.03 eurot (I kd, tl 83-84). 10.05.2011 esitas hageja hagihinna määruse peale määruskaebuse, mis jäeti Tartu Ringkonnakohtu poolt rahuldamata (I kd, tl 123-126; 204-205). Hageja on täiendava riigilõivu tasunud (II kd, tl 214216).10.05.2011 esitas hageja taotluse menetluse peatamiseks, mille kohus jättis rahuldamata (I kd, tl 160-162, II kd, tl 219-220). 30.03.2012 määrusega kohus uuendas menetluse ja palus pooltel esitada seisukoht suulise käenduslepingu osas (II kd, tl 297). Hagiavalduse asjaolud
2.Kostja ja AS H- Central (pankrotis) sõlmisid 22.03.2010 käenduslepingu, millega kostja (käendaja) võttis endale kohustuse vastutada solidaarselt AS-ga H- Central (põhivõlgnik) hageja ees tekkinud ja tulevikus tekkivate kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu allkirjastas U. K. kui AS-i H- Central (pankrotis) esindajana ja käendajana. Käenduslepingu p-s 5 leppisid pooled kokku, et käendusleping jõustub allakirjutamise momendist ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. Leping koostati ja allkirjastati kolmes eksemplaris, millest üks jäi kostjale, teine põhivõlgnikule ja kolmas hagejale. Hageja tookordsed esindajad soovisid isegi kahte tagatislepingut, OÜ-lt Haanja Turism ja kostja U. K. käendust AS-i H- Central (pankrotis) kohustute tagamiseks AS Kagu Petrool ees. Hageja ja kostja said aru, et 22.03.2010 oli tegemist käenduslepingu sõlmimisega, mille alusel kostja vastutab AS-i H- Central (pankrotis) kohustuste eest täies ulatuses. Tegemist on füüsilise –ja juriidilise isiku vahelise lepinguga, mis tulenes majandus-ja kutsetegevusest ning mille allakirjutamisel esindas lepingupooli kostja. 2.1 4.06.2010 saadeti hageja poolt kostjale nõue, milles paluti temal kui AS H- Central (pankrotis) nõude käendajal, täita põhivõlgniku kohustus summas 3 549 240,22 krooni hiljemalt 1.07.2010. Kostja oma võetud kohustust nimetatud tähtajaks ei täitnud, samuti ei esitanud kostja ühtegi vastuväidet nõudele. 26.07.2010 kuulutati Tartu Maakohtu kohtumäärusega välja AS H- Central (registrikood 10080164, asukoht Haanja küla Haanja vald Võru maakond) pankrot. 31.08.2010 edastati hageja poolt kostjale pankrotihoiatus. Pankrotihoiatuses paluti kostjal täita põhivõlgniku kohustus hageja ees summas 3 549 240,22 krooni 10 päeva jooksul.
3.8.09.2010 saatis kostja hagejale koos vastusega 22.03.2010 sõlmitud käenduslepingu lisa (Lisa). Lisa on sõlmitud kostja ja AS H- Central (pankrotis) vahel ning kannab kuupäeva 23.03.2010. Lisas teeb kostja (käendaja) avalduse tehingu tühistamiseks ja AS H- Central (pankrotis) on avalduse vastu 2 (11)
võtnud ning loobunud kõikidest nõuetest, mis tulenevad 22.03.2010 sõlmitud käenduslepingust. Põhjusena on märgitud, et 22.03.2010 sõlmitud käendusleping kostja ja AS H- Central (pankrotis) oli sõlmitud AS Kagu Petrool poolt olulise surve (ähvarduse) mõjul ja vastuolus heade kommetega. Lepingu lisa on sõlmitud ainult kahes eksemplaris, hageja jaoks seda ei allkirjastatud ning ei teavitatud lisa sõlmimisest. Hageja sai lisast teada alles 08.09.2010, kui oli asunud realiseerima oma nõudeõigust kostja kui käendaja vastu.
4.Sõlmitud käendusleping ei ole tarbijakäendusleping. Äriregistrist nähtub, et AS H- Central (pankrotis) kuulub neljale aktsionärile, kelledest kostja omab suurimat osalust, kostjale kuulub aktsiaid 388 000 krooni väärtuses, aktsiakapital kokku on 1 000 000 krooni. Kostja tegutses ainukese juhatuse liikmena ja kuulus kuni 15.10.2010 ka AS Kagu Petrool nõukokku. Seega tuleb kostjat pidada käenduse andmisel majandus-ja kutsetegevuses tegutsenuks. Kostjal puudub alus käenduslepingu tühistamiseks. Käenduslepingu p-s 5 on sätestatud, et leping kehtib kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kuna kohustused on täitmata, on ka leping kehtiv. Hageja mingit ähvardavat survet lepingu sõlmimiseks ei avaldanud, antud olukorras puudus selleks vajadus, kostja nõustus käenduse andmisega, olles ise võlgnikust juriidilise isiku juhatuse liige. AS-l H- Central (pankrotis) polnud suure kohustuse tagatisena muud pakkuda ning seotud ettevõtte, OÜ Haanja Turist samuti AS Kagu Petrool kütuse tarbijana, keeldus hageja kohustust tagamast. VÕS § 34 alusel on tarbija VÕS-i tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Antud juhul on sõlmitud käendus kutse-või majandustegevusest, kuna kostja oli juhtorgani liige nii AS H- Central (pankrotis) kui ka AS-s Kagu Petrool. AS-s H- Central ta vastutas juhatuse liikmena rahaliste vahendite kasutamise eest, sh kohustuste täitmise eest ja kogu kütus kasutati AS H- Central (pankrotis) äritegevuse läbiviimiseks.
5.Käendusleping on kehtiv. Hageja esindajad pole kostjat ähvardanud ega mingil muul viisil sundinud teda käenduslepingut sõlmima. Kostja väidetav stress ja pinge elus ning äritegevuses oli juba enne 22.03.2010 käenduslepingu sõlmimist, ilmselt majandusliku pingelise olukorra pärast ettevõtetes, seoses tervise või magamatusega. Küsimused tekkisid kui kostja pidi hakkama tema poolt juhitava äriühingu kohustuste eest isikuna vastutama. Mingeid ähvardusi ja veel vähem vaimset või lausa füüsilist sundi tegelikkuses ei olnud, vaid oli võlaküsimuse lahendamine koos tagatislepingu sõlmimisega. Ähvardused on kas kostja väär ettekujutus seadusest tulenevate võimaluste osas või lihtsalt hädavale kohustustest kõrvale hiilimiseks. Kostja politsei poole ei pöördunud ja tegutsemiskoha järgsele kohtule avaldust ei esitanud. Hageja endiseid juhatuse liikmeid arvestades (väiksemat kasvu pensioniealine mees ja õbluke naisterahvas) ei ole võimalik, et hageja endised juhatuse liikmed isikutena võisid hirmutada parimas eas ja üle keskmise kasvuga kostjat või tunnistajat K. . Ainult kostja ja tunnistaja U. K. rääkisid stressist ja survest, mis tegelikkuses ei saanud tekkida ühel päeval. Ähvardamine koos perekonna turvalisuse ohustamisega on kostja ja hr U. K. ́a pettekujutlus nõude loovutamisest, inkassofirmadest ja seadusest tulenevatest tagajärgedest füüsilise isiku jaoks. Juhatuse liikmete vastutus eraisikutena, mis tegelikkuses mõjutab läbi füüsilise isiku varasuhete ka perekonda (sissenõudmisel ühisvara küsimus või pankrotimenetluses tehingute ülevaatamine lähikondsetega, pärimine) ei ole mitte hageja endiste esindajate väljamõeldis ja ähvardus või kuidagi vastuolus heade kommetega. Need on üldteada seaduse alusel tekkivad tagajärjed juhatuse liikme kui füüsilise isikult kahjude sissenõudmisel. Hageja poolt ei ole kostja ega tema pereliikmete osas midagi tehtud isegi mitte sõnades lubadustena. Nõude loovutamine oli teemaks ainult sellisel juhul, kui AS H- Central (pankrotis) võtab kütuse mujalt, koostööd ei jätka hagejaga ja kohustust ei kavatseta täita. Käendusleping oli mõeldud juhatuse liikme sõnade kinnituseks ja kohustute täitmise tagamiseks – tavapärane tsiviilkäibes võlaküsimuste lahendamisel.
6.Käenduslepingu lisa tuleb tunnistada tühiseks. VÕS § 142 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale VÕS-s sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 23.03.2010 sõlmitud lisaga on kostja teinud katse oma vastutusest kõrvale hoidmiseks. Kostja hagejale lisast 3 (11)
varasemalt ei teatanud ja seega kostja käitumine ei jäta muud võimalust, kui järeldada, et 23.03.2010 käenduslepingu ülesütlemine on sõlmitud hiljem märgitud kuupäevast. Eelduslikult on lisa koostatud ajavahemikus pärast AS H- Central pankroti välja kuulutamist kuni pankrotihoiatuse saamiseni. Kostja soovib vastutusest kõrvale hiilida, kasutades ära sõlmitud käenduslepingu vormi (lepingu allkirjastab üks ja see sama isik). Kui oluline sund ja ähvardus oleks olnud ka tegelikkuses, siis ilmselt see ähvarduse mõju juba järgmise päeva hommikul üle ei oleks läinud ja nii U. K. kui ka kostja oleks pidanud esitama käenduslepingu tühistamise hagi AS Kagu Petrool vastu Tartu Maakohtu Võru Maakohtule, samuti esitama avalduse politseile, kuna oli väidetavalt ähvardatud nii isikuid kui ka perekondi. Hageja on arvamusel, et tegelikkuses 23.03.2010 käenduslepingu lisa on sõlmitud hiljem märgitud kuupäevast eesmärgiga hoida kõrvale 22.03.2010 käenduslepingust tulenevast kohustusest, vastutada juhatuse liikmena füüsilise isikuna AS H- Central kohustuse eest AS-le Kagu Petrool. Tegelikkuses mingit ähvardust ei ole olnud ning hr Kalda lihtsalt põgeneb oma käendajana võetud vastutuse eest AS Kagu Petrool ees. U. K. teab väga hästi, et 23.03.2010 käenduslepingu lisa tühisus toob kaasa 22.03.2010 sõlmitud käenduslepingu kehtivuse ja kostja vastutuse käenduslepingu alusel AS Kagu Petrool ees. Mõistlik oleks olnud pakkuda juba lahendust AS-le Kagu Petrool kas kohtumenetlusele eelnevalt või kohtumenetluse raames.
7.Käendusleping on sõlmitud kostja ja AS H- Central (pankrotis) vahel. Lepingu sisu kohaselt käendab U. K. AS H- Central kohustusi AS Kagu Petrool ees. Sõlmitud käenduslepingut kostja ja AS-i H- Central vahel tuleb käsitleda kui lepingut AS-i Kagu Petrool kohustuste täitmiseks ja on jooni, mis viitavad lepingule kolmanda isiku kasuks. Samas arvestades hageja ja kostja käitumist kohtueelsetes toimingutes, kirjavahetuses ja kohtuistungil on pooled pidanud silmas käenduslepingut. 22.03.2010 sõlmitud käenduslepingust tulenevad õigused ja kohustused tekkisid hageja ja kostja vahel. Tsiviilasjas on hageja esitanud nõude 22.03.2011 käenduslepingu 23.03.2010 sõlmitud lisa tühisuse tunnustamiseks, mis toob kaasa 22.03.2010 sõlmitud käenduslepingu kehtivuse.
8.22.03.2010 sõlmitud käenduslepingule eelnesid poolte suulised läbirääkimised käenduslepingu sõlmimise kohta ja sisuliselt sõlmiti suuline käendusleping, mis 22.03.2010 kohtumisel vormistati kirjaliku dokumendina. Hageja eesmärgiks oli saada tagatis juba tekkinud tagamata kohustusele ja jätkata kütusetarneid (vastupidi kostja väidetele, et teine pool mingit tasu ei saanud - kütus oli juba kätte saadud) ja kostja eesmärk oli saavutada ajapikendust lepingus märgitud kohustuste täitmiseks ning kindlustada veel kütuse saamist nii AS-le H-Central kui ka OÜ-le Haanja Turism. Sõlmitud käenduslepingule on iseloomulikud tunnused, mis viitavad kohustusega ühinemisele. Kostja ühines osaühingu kohustusega hageja ees nõude tagamise eesmärgil. Kohustusega ühinemise korral on isikul huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Käenduslepingu p 5 võib käsitleda ka kui kohustusega ühinemist. Hageja on seisukohal, et pooled olid sõlminud suuliselt kokkuleppe käenduslepingu sõlmimise kohta ja selle sõlminud nii suuliselt kui ka 22.03.2010 kirjalikus vormis. 22.03.2010 sõlmitud käenduslepingu kohaselt kostja vastutab käendajana hageja ees ja samuti võtnud enda kanda AS H-Central (pankrotis) kohustused hageja ees nii suulises kui ka kirjalikus vormis. Samas on kostja teavitanud hagejat alles 08.09.2010 kirjalikus vormis, et on 23.03.2010 22.03.2010 sõlmitud käenduslepingust taganenud ja pole vabatahtlikult kohustusi täitma hakanud, viidates käendusest taganemisele.
9.Tulenevalt eeltoodust palub hageja tunnistada tühiseks 23.03.2010 sõlmitud 22.03.2010 käenduslepingu lisa, millega kostja ütles üles oma käenduse AS H- Central (pankrotis) kohustute vastutamise eest hageja ees. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud (tasutud riigilõiv ja esindaja kulud) täies ulatuses hageja kasuks. Kostja vastus hagiavaldusele ja seisukohad
10.Kostja esitatud hagi ei tunnista, hagi tuleb jätta rahuldamata ja kohtukulud kostja kanda. Hageja ei ole hagiavalduse esitamiseks õigustatud isik. Nõue on esitatud käenduslepingu kehtivuse 4 (11)
tunnustamiseks, hageja ei ole lepingu pool, leping on sõlmitud AS-i H- Central (pankrotis) ja kostja vahel.
11.Käendusleping on tühistatud. Kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud käendusleping on kehtetu vastavalt 23.03.2010 sõlmitud lisale, kuivõrd leping oli sõlmitud hagejate esindajate poolse olulise surve (ähvarduse) mõjul. AS H- Central (pankrotis) on viidatud avaldusega nõustunud. Alates tehingu tühistamisest lõpeb tehingupoolte kohustus tehingut täita.
12.Kostja tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul. ASi Kagu Petrool juhatuse liikmed Eha Mõttus ja L. T. sisenesid 22. märtsil 2010. a kell 15.00 ASi H- Central (pankrotis) kontoriruumi Haanja külas Võrumaal, kus viibisid nimetatud ettevõtte aktsionär U. K. ja juhatuse liige U. K. (kostja). E. Mõttusel ja L. Terestel oli kaasas eeltäidetud käendusleping ja nad keeldusid kontorist lahkumast enne, kui käendusleping on kostja poolt alla kirjutatud. Sealjuures ähvardati U. K. ja U. K. , et kui käenduslepingut ei sõlmita, loovutatakse nõue kolmandatele isikutele ja sellisel juhul tuleb isikutel niikuinii ka isiklikult ettevõtte võlgnevuse tasumise eest vastutada ja võlg kiiremas korras tagastada. Samuti ähvardati U. K. ja kostjat, et kui käendust ei anta, siis „nende perekonnad ja suguvõsa maksavad selle eest.“ U. K. ei kannatanud ASi Kagu Petrool juhatuse liikmete poolt avaldatud survet välja ja lahkus lepingut allkirjastamata kontorist kella 17 ajal. Kostjale ei jäänud seejärel valikut, tema ei saanud kontorist lahkuda, kuivõrd sinna ei olnud peale tema jäänud enam ühtki ettevõtte töötajat ja lahkumine tähendanuks, et võõrad isikud oleksid jäänud ettevõtte ruumidesse omapäi, mis oleks olnud lubamatu. Lepingut allkirjastamata ASi Kagu Petrool esindajad aga lahkuma ei nõustunud. Kostja kaalus ka politsei kutsumist, kuid kuivõrd lähim jaoskond asus Võrus ja tõenäoliselt oleks politsei, kui ta oleks üldse kohale saabunud, palunud pooltel olukorra ise lahendada. E. Mõttus ja L. Tereste avaldasid kostjale niikaua survet, kuni viimane oli sunnitud lepingu alla kirjutama. ASi Kagu Petrool esindajad lahkusid ASi H- Central (pankrotis) kontorist alles kell 19. Kostjat ähvardati, st tema tahtekujundust mõjutati. Ähvarduste tõttu tunnetas kostja reaalset ohtu enda ja oma perekonna elule ja tervisele. Et oht oli reaalne, viitab
29.aprillil 2010. a AS H- Central (pankrotis) territooriumil aset leidnud intsident, kus hoovi sisenenud kostjale tundmatu jämeda kuldketi ja tugeva kehaehitusega mees asus isiklikult kostjalt nõudma võla tasumist ja mainis muu hulgas võlausaldajana ka ASi Kagu Petrool nime. Nimetatud isik tekitas konflikti samal ajal seal viibinud Nordea Panga esindajaga, kes oli AS H- Central (pankrotis) kasutuses olevaid liisinguesemeid hindamas. Konflikti tulemusel sundis AS H- Central (pankrotis) territooriumile tunginud võõras isik Nordea Panga esindaja lahkuma. Kuivõrd õues viibis veel inimesi (ettevõtte töölised), tundmatu isik seejärel lahkus. Ähvarduse õigusvastasusega võib TsÜS § 96 lg 2 punktist 3 tulenevalt olla tegemist ka juhul, kui vahend (antud juhul nt nõude loovutamine, võlgnevuse kohesele tasumisele sundimine), millega ähvardatakse, on õiguspärane ja ähvardusega soovitakse saavutada õiguspärast eesmärki (lepingu sõlmimine). Ähvardus kasutada õiguspärast vahendit loetakse õigusvastaseks juhul, kui ähvardust kasutaval isikul puudub õigus nõuda ähvardusega silmas peetud eesmärgi saavutamiseks vajalikku toimingu tegemist. Antud juhul ei olnud kostja kohustatud kõnealust käenduslepingut sõlmima ja hageja pidi rakendama olulist survet lepingu sõlmimiseks. Ähvarduse õigusvastasusena on antud juhul käsitletav hageja ametiruumide ebaseaduslik hõivamine ja keeldumine ruumidest lahkuda. Samuti on nimetatud tegevus käsitletav vahendi ja eesmärgi seose õigusvastasusena. Lisaks on osundab viidatud asjaolule hageja ähvardus nõude loovutamiseks „karmidele vene meestele“. Õiguspärase vahendiga ähvardamine õigusvastane juhul, kui valitud vahendi kasutamine soovitud eesmärgi saavutamiseks ei ole kooskõlas heade kommete või hea usu põhimõttega. Ähvardus kasutada õiguspärast vahendit võib olla õigusvastane eeskätt juhul, kui ähvardust kasutaval isikul puudub õigus nõuda ähvardusega silmas peetud eesmärgi saavutamist. Antud juhul seega käenduslepingu sõlmimist. 12.1 Käenduse andmise eest ei pakutud U.K. ega ka U. K. mingit vastuhüvitust, so hüve, mida nemad või nende äriühing AS H–Central (pankrotis) oleks sellest käenduslepingust saanud. Võttes aluseks kokkusaamise kestvust, on usaldusväärsed U.K. ja U. K. ütlused selle kohta, et kogu selle aja jooksul toimus nimetatud isikute mõjutamine lepingut allkirjastama argumentidega, et kui leping 5 (11)
allkirjastatakse, siis ei lasta nende isikute suhtes käiku erinevaid mõjutusvahendeid (tulevad teised (vene) mehed võlga nõudma, vastutavad ka lapsed võla eest, ei minna enne ruumist välja kui allkiri on antud jms.). Seega on läbirääkimiste kestvust ja käsitletud küsimusi silmas pidades eluliselt tõepärasem uskuda, et läbirääkimiste objektiks ei olnud mitte käenduse eest vastuhüvituse pakkumine, vaid läbirääkimised teemal, millised mõjutusvahendid lastakse ühe poole poolt käiku olukorras, kui lepingule allkirja ei saada. Viidatud tegevus on aga kvalifitseeritav ähvardamisena. U. K. kinnitas otseselt, et oli psüühilise surve all ja tema ei pidanud sellele vastu ning tormas ruumist välja. Meile teadaolevalt ei ole mistahes tõendit, mis oleks selle ütlusega vastuolus. Seega on põhjendatud alus eeldada, et psüühilist survet tundis ka U. K. , kellel paraku puudus võimalus ruumist välja tormata ja jätta võõraid isikuid H – Central büroosse üksi, koos äriühingu rahaliste vahendite, arvuti ja dokumentidega. 12.2 Vaadeldes lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingust kostjale võimaldatavaid olematuid hüvesid, on ilmne, et leping on kostja jaoks sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Nagu mainitud, puudus kostjal võimalus saada lepingust vähimatki hüvitust. Kostja võttis lepinguga endale miljonitesse ulatuva kohustuse, teades, et seda kohustust ei õnnestu tal tõenäoliselt täita, pannes seega löögi alla enda ja oma pere edasise elukorralduse. Reeglina on käenduste andmine seotud käenduse saaja poolt mingi hüve andmisega käendajale või temaga seotud isikule (laenu andmine, mingi muu tehingust saadav hüve jms.). Antud juhul ei ole midagi sellist võimalik tuvastada.
13.Käenduslepingu kehtivuse (tehingu tühistamise kehtetuse) tõendamiskoormis lasub hagejal, kuivõrd tühistatud tehingu teine pool on tehingu tühistamisega nõustunud. Hageja on esitanud üksnes paljasõnalise väite, et kostjat ei ole ähvardatud ega mingil muul viisil sunnitud käenduslepingut sõlmima. VÕS § 142 lg 1 ja § 144 lg 1 tulenevalt sõlmitakse käendusleping võlausaldaja ja käendaja vahel. Käesoleval juhul olid käenduslepingu pooled aga käendaja ja põhivõlgnik. Võlausaldaja peab sel juhul arvestama riskiga, et põhivõlgnikupoolne pettus või käendaja eksimusse viimine vms (antud juhul ähvardus võlausaldaja poolt), võib kaasa tuua lepingu kehtetuse.
14.Kostja ja ASi H-Central (pankrotis) vahel 23. märtsil 2010 sõlmitud kokkulepe on kehtiv. Juhul, kui käenduslepingu tühistamiseks ei ole alust, on kehtiv poolte kokkulepe lepingu lõpetamiseks, sest võlausaldaja on loobunud nõudest võlgniku vastu. Käenduslepingu lisa sõlmides on pooled avaldanud ilmset tahet võlasuhte lõpetamiseks ja võlausaldaja on selgesõnaliselt loobunud kõikidest oma nõuetest võlgniku vastu.
15.ASi H-Central (pankrotis) ja kostja vahel 22. märtsil 2010. a sõlmitud lepingu näol on tegemist tarbijakäenduslepinguga. Kostja ei ole käenduslepingut sõlmides tegutsenud majandus- ja kutsetegevuses, vaid on tehingu teinud tarbijana, s.o füüsilise isikuna, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- ja kutsetegevusega (VÕS § 34). Ainuüksi asjaolu, et käendaja on üks neljast võlgniku aktsionärist ja juhatuse liige, ei tähenda automaatselt, et kõik tema poolt sõlmitavad käenduslepingud tuleb lugeda sõlmituks majandus- ja kutsetegevuses, vaid sellise järelduse tegemiseks tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi asjaolusid. Antud juhul ei ole kostja ASi H-Central (pankrotis) ainsaks aktsionäriks, vaid üks neljast aktsionärist. Ainuüksi mittetulundusühingu juhtorganisse kuulumine ei ole käsitatav juhtorgani liikme käenduse andmisel iseseisva majandusvõi kutsetegevusena, sama kehtib ka äriühingu juhatuse liikme kohta. Tuvastada tuleb kas isikul on valitsev mõju äriühingu üle. Vaid juhul, kui on kindlaks tehtud valitsev mõju ettevõttele, saab tarbijakäenduse tõenäoliselt välistada, vastasel juhul võib aga olla tegu tarbijakäendusega, kuna eeldatavalt käendatakse siiski äriühingu ja mitte juhtorgani majandustegevusega seonduvaid kohustusi. Kõnealuse käenduslepingu sõlmimine ei ole seotud kostja majandus- ja kutsetegevusega, vaid isik on nimetatud lepingu sõlminud kui tarbija. Nimetatud eeldus on füüsilisest isikust käendaja puhul reeglina alati täidetud. Asjaolu, et kostja oli samal ajal ASi H-Central (pankrotis) juhtorgani liige ja üks aktsionäridest ei välista tema tarbijaks olemist. Käenduslepinguga käendati ASi HCentral (pankrotis) tegevusega seotud kohustusi, mitte U. K. enda majandustegevusega seonduvaid kohustusi, mistõttu on vaidlusaluse lepingu puhul tegemist tarbijakäenduslepinguga. Käenduslepingu 6 (11)
andmisega seoses ei saanud aga käendatav äriühing (AS H-Central pankrotis) endale mistahes hüve ega majanduslikku eelist. Põhivõlgniku põhikirja ega ka põhivõlgniku ja kostja vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingust tulene asjaolu, mille kohaselt oleks kostja oma kutsetegevusest tulenevalt kohustatud andma isiklikke käendusi. Kostjal puudus igasugune juhatuse liikme ametiülesannetest tulenev huvi ettevõtte kohustuste käendamiseks. Käenduslepingu tüübi määratlemisel ei oma mingit tähendust asjaolu, et kostja kuulus hageja ettevõtte juhatusse. Kuivõrd tegemist on tarbijakäendusega, kohustusid pooled kokku leppima käendaja rahalise vastutuse maksimumsummas. Seda pooled teinud ei ole, mistõttu on käendusleping VÕS § 143 lõikest 2 lähtudes tühine.
16.Käendusleping on sõlmitud vastavalt VÕS §-le 80 kolmanda isiku kasuks ning lepingu sõlminud osapooled on lepingut muutnud. Hageja ja kostja õigussuhteid pole võimalik õiguslikult kirjeldada muul viisil, kui läbi kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingutest (ehtsatest ja ebaehtsatest) tulenevate õigussuhete ja seda üksnes seadusandja poolt kehtestatud sellekohast regulatsiooni kasutades. Õiguslikult ei ole võimalik kolmandate isikute jaoks, kes iseseisvalt ei ole osale kokkuleppe sõlmimisel, saavutada sellest lepingust iseseisvaid õigusi väljaspool kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingute instituuti. Vastasel juhul kaotaks kolmanda isiku kasuks sõlmitavate lepingute regulatsioon oma mõtte, s.o. kui kolmandatele isikutele tekkivad õigused lepingutest, mis ei ole lepingud kolmandate isikute kasuks VÕS § 80 tähenduses, siis jääks arusaamatuks, millised lepingud kvalifitseeruksid sellisel juhul üleüldse VÕS-s § 80 käsitletud lepingutena.
17.Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud suulist käenduslepingut. Ainus käendust puudutav kokkulepe antud asjas oli sõlmitud kirjalikus vormis kostja ja põhivõlgniku ASi H-Central vahel, milline leping on käesolevaks hetkeks kostja poolt tühistatud. Poolte ahteavaldused olid suunatud 22. märtsi 2010. a kirjaliku lepingu sõlmimisele, s.o. sellele allkirja andmisele hageja poolt. Vastaspool ega ükski asjas ütlusi andnud tunnistaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et käenduslepingu pooled on olnud üksnes kostja ja AS H-Central, kes viidatud kirjaliku lepingu sõlmisid. Kostja, olles samaaegselt nii füüsilisest isikust lepingu pool kui ka juriidilisest isikust lepingupoole esindaja, kinnitab, et poolte tahe oli suunatud üksnes kirjaliku lepingu sõlmimisele. Pooled ei ole pidanud läbirääkimisi (võimalik meilivahetus jms) ja teinud ettepanekuid suulise käenduslepingu sõlmimiseks nende vahel. Tõendatud ei ole poolte ühine tahe suulise käenduslepingu sõlmimiseks. Kostja ja ASi H-Central vahel sõlmitud käenduslepingu puhul on tegemist kolmanda isiku (hageja) kasuks sõlmitud lepinguga (VÕS § 80). Kostja ja ASi H-Central vahel on sõlmitud „ebaehtne“ leping kolmanda isiku kasuks, millest tuleneb küll kohustus täita leping kolmandale isikule, kuid nõudeõigus on vaid võlausaldajal, s.o üksnes ASil H-Central, mitte hagejal. Isegi, kui asjas tuvastatakse suulise käenduslepingu olemasolu hageja ja kostja vahel, on see tühine, kuivõrd ei vasta vorminõudele. VÕS § 144 lg 2 kohaselt peab käendusleping või vähemalt käendajapoolne käenduslepingu sõlmimisele suunatud tahteavaldus olema tehtud kirjalikus vormis, kui käenduslepingu näol on tegemist tarbijakäendusega. Vastavalt VÕS § 11 lõikele 3, kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Põhileping (hageja ja ASi HCentral vahel 19. mail 2003. a sõlmitud kütuse müügileping nr 1493) on sõlmitud kirjalikus vormis. Seega on pooled kokku leppinud põhilepingu kirjaliku vormi nõudes. Võimalik suuline käendusleping oleks TsÜS § 83 alusel tühine. Hageja seisukoht suulise käenduslepingu sõlmimisest tähendab sisuliselt hagi aluse muutmist, millele Kostja käesolevaga vastu vaidleb ja mis ei ole TsMS kohaselt käesolevas menetlusetapis enam võimalik. Kohtu seisukoht ja põhjendused.
18.Kohus, ära kuulanud kohtuistungile ilmunud poolte seisukohad, kostja vande all, tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende 7 (11)
asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kohus ei ole seotud poolte poolt antud õigusliku hinnanguga vaid kohus on kohustatud poolte poolt esitatud asjaolusid arvestades poolte suhte õiguslikult kvalifitseerima.
19.Kohus ei nõustus kostja seisukohaga, et hagejal puudub hagi esitamise õigus. Kohus leiab, et hagejal on põhjendatud huvi hagi esitamiseks. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. AS Kagu Petrool on esitanud tuvastushagi ning hageja huvides on tuvastada sõlmitud käenduslepingu kehtivust ja 23.03.2010 sõlmitud käenduslepingu lisa tühisus. Hagi rahuldamise korral on hageja õigustatud nõudma käenduslepingu väärtusele vastavat summat so 226 837,79 eurot.
20.Kohus leiab, et sõlmitud käendusleping ei ole tarbijakäendusleping. Käenduslepingu poolteks on AS H-Central (pankrotis), keda esindas juhatuse liige U. K. ning U. K. , kui käendaja. Kuna käendusleping on sõlmitud enne 5.04.2011, tuleb kohaldada enne 5.04.2011 kehtinud Võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 sätet, mille järgi tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu tema iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Äriregistri elektroonilise väljavõtte alusel loeb kohus tõendatuks, et U. K. oli AS H-Central (pankrotis) juhatuse liige (I kd, tl 17). Sellest järelduvalt on alust eeldada, et ta sõlmis käenduslepingu eesmärgiga tagada AS H-Central (pankrotis) võlgnevust. U. K. oli isiklikult ja tihedalt seotud AS H-Central (pankrotis) majandustegevusega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted, sest käendaja, kes sõlmib käenduslepingu ajendatuna isiklikkust majanduslikust huvist põhilepingu täitmise ja põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset (vt. Riigikohtu lahend 3-2-1-148-11 p 13). Seega ei kohaldu sõlmitud käenduslepingule tarbijakäenduslepingu sätted ning põhjendatud ei ole kostja väide käenduslepingu kehtetuse kohta VÕS § 143 lg 2 alusel.
21.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 22.03.2010 sõlmisid AS H-Central (pankrotis), keda esindas juhatuse liige U. K. (kui võlgnik) ja U. K. (kui käendaja) käenduslepingu (I kd, tl. 7). Sõlmitud lepingu kohaselt vastutab käendaja kõigi võlgniku ja AS Kagu Petrool vahel 19.05.2003 sõlmitud kütuse müügilepingu nr 1493 täitmisest tekkinud ja tulevikus tekkivate kohustuste eest solidaarselt võlgnikuga, kusjuures käendaja vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu ulatuses kogu oma varaga. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingus on AS H-Central (pankrotis) kui võlgnik ning käendaja U. K. sõlminud käenduslepingu selliselt, et käendaja so U. K. vastutab võlgniku ja AS Kagu Petrool vahel sõlmitud lepingust tekkinud ja tulevikus tekkivate kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt võlgnikuga. Kohus leiab, et sõlmitud käendusleping on käsitletav lepinguna kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 mõistes. VÕS § 80 lg 1 sätestab, et lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Viidatud sätte lg 2 järgi võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui see on lepinguga ette nähtud või tuleneb seadusest. Iseenesest on õige hageja väide, et VÕS § 142 lg 6 sätestab keelu kalduda käendaja kahjuks kõrvale peatükis sätestatust, selline kokkulepe on tühine. Käendajaks on antud käenduslepingus märgitud U. K. , seega oleks käendusleping tühine, kui U. K. kahjuks kaldutakse kõrvale seaduse sätetest. Kostja ja AS H-Central (pankrotis) on kasutanud VÕS § 80 lg 6 sätestatud õigust, mille kohaselt lepingupooled võivad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut muuta või selle lõpetada kolmanda isiku nõusolekuta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käenduslepingust ei tulene keeldu kohustuse lõpetamiseks ilma kolmanda isiku nõusolekuta. AS H-Central (pankrotis) ja U. K. on 23.03.2010 sõlminud käenduslepingu lisa, mille kohaselt teeb U. K. avalduse tehingu tühistamiseks ning AS H-Central (pankrotis) aktsepteerib esitatud avaldust (I kd, tl 8). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja U. K. ja AS H-Central (pankrotis) sõlmisid käenduslepingu kolmanda isiku kasuks ja see leping on poolte vahel lõpetatud. Hageja väide, mille kohaselt on kostja ära kasutanud sõlmitud käenduslepingu omapära (U. K. on alla kirjutanud juriidilise isiku 8 (11)
esindajana ja füüsilise isikuna), võib olla õige, kuid sellist käitumist ei saa kostjale ette heita. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on isikul õigus valida, kellega, mis tingimustel ja milline leping sõlmida. VÕS § 8 tuleneb, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega on käenduslepingu pooled lisa sõlmimisega kasutanud oma õigusi. Hageja on kinnitanud, et sai kostja U. K. poolsest lepingu taganemisest teada 8.09.2010 so ajal, millal kostja teatas hagejale käenduslepingu lisast. Kuna poolte vahel oli sõlmitud leping kolmanda isiku kasuks ja lepingu pooled võisid võetud kohustusi muuta ilma kolmanda isiku nõusolekuta, ei oma antud vaidluses tähtsust asjaolu, millal ja kuidas hageja kohustuse lõpetamisest teada sai.
22.Kostja on käenduslepingu tühisuse alusena viidanud AS Kagu Petrool esindajate poolt avaldatud survele (ähvardusele), mis on vastuolus heade kommetega. VÕS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Käesoleval juhul on käenduslepingu poolteks olnud AS H-CENTRAL (pankrotis) ja U. K. ning U. K. ongi teinud avalduse lepingu tühistamiseks teisele poolele so AS-ile H-CENTRAL (pankrotis), kes on esitatud avaldust ka aktsepteerinud. Tunnistajate U. K. , Eha Mõttuse, L. T. ja vande all ülekuulatud kostja U. K. ütlustega on tõendatud, et 22.03.2010 toimus AS H-CENTRAL (pankrotis) kontoris kohtumine, milles osalesid U. K. , U. K. ning AS Kagu Petrool selleaegsed juhatuse liikmed Eha Mõttus ja L. T. (II kd, tl 258 – 262). U. K. ütluste kohaselt läks sinna kella ühe paiku ja lahkus kella nelja-viie vahel. Kohal olid U. K. , L. T. ja Eha Mõttus, U. K. oli käendusleping juba käes, anti ka temale käendusleping, kuhu oli vaja alla kirjutada. Põhiline rääkija oli Eha Mõttus, Tereste oli vait. Öeldi, et enne siit ära ei lähe, kui lepingule on alla kirjutatud, öeldi, et kui alla ei kirjuta, siis tuleb teised abinõud tarvitusele võtta. Jutt käis, et võlg tuleb nagunii ära maksta, muidu hakkavad lapsed ja lapselapsed maksma. Kella viie ajal kannatus katkes ja läks ära. Pangadokumente küsiti kahtlusega, et äkki on raha kõrvale kanditud (II kd, tl 258). Eha Mõttuse ütluste kohaselt nõudis pank, et AS Kagu Petrool sõlmiks suuremate võlausaldajatega käenduslepingud või muu tagatise. U. K. oli sellest juttu, ta teadis eelnevalt, et kohtumisel tuleb juttu käenduslepingu sõlmimisest. Oli jutt, et jätkub kütuse tarnimine, kuid sõlmivad käenduse. U. K. selgitas, et on käendusi juba teistele andnud, aga oli siiski nõus käenduslepingule alla kirjutama. Käenduslepingu oli eelnevalt koostanud AS Kagu Petrool jurist. Käenduslepingus lepiti kokku, et U. K. käendab AS H-Central kohustusi AS Kagu Petrool ees. Kui U. K. väitis, et ei peaks tulevikus enam meilt kütust ostma, siis ütlesin, et võin nõude edasi ka anda. Oli juttu sellest, et Soome maksuametis on nii, et võlad pärandatakse edasi. U. K. lepingule alla ei kirjutanud. Kohtumine kestis tund poolteist, mitte rohkem (II kd, tl. 259-260). Tunnistaja L. T. kinnitab ütlustes, oli vaja käendust U. K. või Haanja Turist käest, palusid U. K. Haanja Turist nimelt käendust, U. K. polnud nõus käenduslepingule alla kirjutama, U. K. nõustus alla kirjutama. Suvel 2010 ARK-is tehinguid tehes selgus, et nad kuulutasid välja pankroti, Nad tegid Barrusele transproditeenust, Barrus maksis otse AS Kagu Petrool (II kd, tl 260). Kostja U. K. vande all antud ütluste kohaselt helistati ette kas L. T. või Eha Mõttuse poolt ja selgitati, et soovitakse teha kohtumist käenduste andmise teemal. Kokkusaamisel töödeldi allkirja andma kuskil kella 3-st kella 7-ni, tahet käendust anda ei olnud. Koosviibimine oleks kestnud 15 minutit kui oleks kohe allkirja andnud. Kui andis allkirja, lahkusid AS Kagu Petrool esindajad L. T. ja Eha Mõttus ning siis sai kontori lukku panna. Kagu Petrooli esindajatega oli ka hiljem üks kohtumine, 22 märtsil kus vormistati võlgade katteks ARK-is veok Scania haagis, buss, auto nende nimele. Käenduslepingu sõlmimise tulemusena ühtegi hüve ei saanud. Lepingu sõlmimisel olid H-Centaril oli võlg Kagu Petrooli ees, oli kokkulepe kuidas seda tasuda, kokkuleppest pidas kinni. Täpselt ei mäleta, mida Eha Mõttus rääkis, aga loeti moraali, et hakkavad vastutama perekond ja suguvõsa ja tulevad võõrad mehed, kes hakkavad võlgnevusi sisse nõudma, ei räägitud inkassofirmast. Politseiga rääkis kuu aega hiljem, kui valmistati ette H-Central pankrotti. Siis tuli hoovi kaks autot, üks tutvustas ennast kui Nordea panga esindajat, teine mees ütles, et esindab rahvast ja mainis võlga, see oli jõuline mees, kuldkett kaelas, käskis panga esindajal autosse minna. Panga esindajaga oli kokku lepitud ühe seadme ülevaatamine. Võõras mees sellest teada saades lahkus, lubas ühendust võtta. Politsei selgitas, et kui selline asi veel juhtub, tuleb esitada ametlik avaldus (II kd, tl 261-262. Kostja vande all antud ütlustest ja tunnistajate ütlustest ei nähtu kohtu arvates TsÜS § 96 sätestatud ähvarduse tunnuseid. Kostja on vande all antud ütlustes kinnitanud, et temale teatati juba eelnevalt 9 (11)
ette, et tullakse tema juurde ja räägitakse käenduslepingu sõlmimisest. Asjaolu, et käenduslepingud olid eelnevalt koostatud ja kaasas AS-i Kagu Petrool esindanud isikutel Eha Mõttusel ja L. T. ei ole samuti käsitletav ähvardusena. Kohtu arvates ei tõenda ähvardamist ka see, et kohtumine kestis mitu tundi. Kostja poolt kirjeldatud sündmus, kus hoovi sõitis auto ja üks isik väitis, et ta esindab rahvast, toimus peale lepingu sõlmimist, seega ei saanud nimetatud sündmus mõjutada lepingu sõlmimist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendatud ei ole kostja poolt käenduslepingu sõlmimine ähvarduse tõttu.
23.Kostja vande all antud ütluste ja tunnistajate ütlustest järeldab kohus, et U. K. ja AS Kagu Petrool sõlmisid suulise käenduslepingu, millega U. K. käendas AS H-Central (pankrotis) võlgnevust AS Kagu Petrool ees. Suulise lepingu sõlmimisele viitavad eelkõige AS Kagu Petrool endiste juhatuse liikmete Eha Mõttuse ja L. T. ütlused, mille kohaselt läksid nad 22.03.2010 AS HCentral (pankrotis) kontorisse käenduslepingut sõlmima. Ka U. K. on vande all kinnitanud, et temale helistati ette ja teatati käenduslepingu osas tuleb rääkimisest. Seega oli lepingupooltele so U. K. ja AS Kagu Petrool endistele juhatuse liikmetele teada, et soovitakse sõlmida käenduslepingut. Lepingu sisu oli pooltele samuti teada, sest U. K. kinnitas vande all, et AS H-Central (pankrotis) oli tõepoolest võlgu AS Kagu Petrool. VÕS § 11 lg-te 3 ja 4 järgi tuleb kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta sõlmida põhilepingu vormis ning kirjalik leping loetakse sõlmituks alates allkirjastamisest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et AS H-Central (pankrotis) ja AS Kagu Petrool vahel sõlmitud kütuse müügileping oli sõlmitud kirjalikult, seega pidi ka käendusleping olema sõlmitud kirjalikus vormis. Eeltoodu alusel loeb kohus küll tõendatuks, et hageja ja kostja vahel sõlmiti suuline käendusleping, kuid kuna seda ei vormistatud kirjalikult, on see vorminõude rikkumise tõttu tühine TsÜS § 83 alusel.
24.Kohus leiab, et sõlmitud käenduslepingu lisa ei ole tühine. AS H-Central (pankrotis) juhatuse liige U. K. on selgitanud, et käenduslepingu sõlmis ta eelkõige põhjusel, et AS Kagu Petrooli juhatuse liikmed Eha Mõttus ja U. K. teda survestasid. Samuti on U. K. selgitanud, et temal oli mitmeid käendusi enne selle lepingu sõlmimist ja seega ei olnud ta võimeline käenduslepingust tulenevat kohustust täitma. Asjaolu, et U. K. ei olnud tegelikult võimeline kohustust täitma nähtub ka AS Kagu Petrool juhatuse liikmete edasisest tegevusest st kuu aega hiljem peale käenduslepingu sõlmimist, millega justkui oli tagatud AS Kagu Petrool nõudeid AS H-Central vastu sõlmiti ARK-is lepingud, millega AS-ile H-Central (pankrotis) kuulunud sõidukite omandiõigus läks üle AS Kagu Petrool. Seega kahtlesid ka AS Kagu Petrool juhatuse liikmed sõlmitud käenduslepingu tegelikkusele vastavauses. Nähtuvalt tunnistajate ja U. K. vande all antud ütlustest kirjutas U. K. käenduslepingule alla Eha Mõttuse ja U. K. ettepanekul ja nende poolt esitatud käenduslepingule. Kohus leiab, et sõlmitud käendusleping kahjustab ülemäära U. K. . Võttes lepingu kohaselt kohustuse tagada määramatus ulatuses nõudeid AS H-Central (pankrotis) vastu esitatud nõudeid ei saanud U. K. ette näha oma kohustuste mahtu. Seega isegi juhul, kui U. K. ei oleks lepingut tühistanud, oleks leping tühine TsÜS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel. TsÜS § 86 lg 2 sätestab loetelu tunnustest, millal tehing on heade kommete vastane. Kohus leiab, et sõlmitud käendusleping on tugevalt tasakaalust väljas. Hageja on küll väitnud, et kostja sai hüvena kütuse. Kohus sellise järeldusega ei nõustu. AS Kagu Petrool poolt on kütus müüdud AS H-Central (pankrotis), mitte kostjale U. K. . Seega on õige kostja väide, et käendaja ei omanda selle lepinguga mingeid õigusi. Kostja on kasutanud seadusest tulenevat õigust ja teatanud käenduslepingu tühistamisest. Esitatud tühistamisavaldust on käenduslepingu teine pool AS H-Central (pankrotis) ka aktsepteerinud.
25.Kohus ei nõustu hageja väitega, et pooltevahelisele õigussuhtele on kohaldatavad kohustusega ühinemise sätted. Poolte kohustused ja õigused, lepingulised suhted tulenevad eelkõige poolte vahel sõlmitud põhilepingust ja teisele poolele avaldatud tahteavaldustest. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on lepingule allkirja andes avaldanud oma tahet olla seotud AS H-CENTRAL (pankrotis) kohustusega. VÕS § 178 lg 1 järgi võib kohustuse üle võtta nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Kohustusega ühinemisel tekib VÕS § 178 lg 4 järgi 10 (11)
solidaarkohustus ja kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks VÕS §-des 145, 149 ja 152 sätestatut. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohtupraktika kohaselt kohustusega ühinemist ja käendust see, et kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks, käendaja kohustus on aga tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Käenduse puhul selline huvi puudub ning isik tagab võlgniku kohustust reeglina isikliku sideme tõttu (vt. Riigikohtu lahend 3-21-8-06, p-d 13-14). Sõlmitud käenduslepingus ongi kostja taganud võlgniku kohustuse võlausaldaja vastu seetõttu, et ta oli võlgniku juhatuse liige ja seega võlgnikuga isiklikult seotud. Kostjal puudus isiklik huvi võlausaldaja soorituse vastu ja seega pole ka kohustusega ühinemise sätted antud juhul kohaldatavad. Menetluskulud
26.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab esitatud hagiavalduse täielikult rahuldamata, jäävad kostja U. K. menetluskulud hageja AS Kagu Petrool kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline taotleda 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru Kohtumajale ning avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Heiki Kolk kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.