Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Viktor Brügel
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-58233
Tsiviilasi
S V hagi V Ma vastu 1 500 000 krooni saamiseks 95 867.47 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.05.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V Ma apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja S V (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx), lepinguline esindaja Riho Viik Kostja/apellant V M (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xx xxxxxxx), lepinguline esindaja Aleksandr Nauts
Kohtuistung
28.03.2012
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31.05.2011 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.09.09.2008 esitas S V hagi Harju Maakohtusse V Ma vastu 1 500 000 krooni saamiseks.
2.Pooled hakkasid koos elama 1995. aastal. Kostja ema kinkis kostjale kinnistu xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xx xxx. Seal asus vana suvila, kuhu pooled otsustasid ehitada elumaja. Hageja tasus ehitustööde eest 1 450 000 krooni, samuti ostis majja mööblit. Kostja töötas vaid viimased 4 aastat palgaga 6000 krooni kuus. Hageja pidas seevastu hästitasustatavaid ameteid. Maja ehitamine ja perekonna ülalpidamine oli täielikult hageja kanda. 2007. aasta lõpus otsustati lõpetada kooselu, kuid jäädi majja edasi elama. 23.06.2008 olid hageja asjad majast välja tõstetud.
3.Vana suvila väärtus oli 1 100 000 krooni, seisuga 13.11.2007 aga 4 500 000 krooni. Hageja sõlmis elumaja ehitamiseks lepingu OÜ-ga Stengelberg kanalisatsiooni magistraaltööde tegemiseks 250 000 krooni ja R Tiga vana maja demonteerimise, vundamendi ehituse, kommunikatsioonide ehituse, seinte ja katuse paigalduse ning dokumentatsiooni koostamiseks 1 450 000 krooni. Lisaks tuleb arvestada hageja isiklikku panust tööde tegemisel. Hageja soovis tema poolt kantud kulude hüvitamist. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Igasugused hageja nõuded kostja vastu on alusetud ja põhjendamata.
5.Hageja nõuab aastatel 2001 - 2008 tema poolt ehitusse paigutatud vahendite osas raha. Hageja nõue on aegunud, kuna alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub 3 aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik sai või pidi nõudest teada saama. Esimese astme kohtu otsus
6.31.05.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
7.Puudub vaidlus selles, et pooled olid kooselus ning kasutasid ühist eluruumi. Abielu pooled ei sõlminud. Pooltevahelist suhet tuleb käsitleda seltsinguna, sest kohtupraktika on mitteabielulisele kooselu vormile kohaldanud seltsingu sätteid. Poolte ühiseks eesmärgiks oli muuhulgas muuta kostjale kingitud vana suvila elumajaks, mõlemad pooled on sellesse panustanud.
8.Käesolevas suhtes käsitleb aegumist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Kuivõrd kohus kvalifitseeris poolte vahelise suhtes seltsinguga, on tegemist tehinguga TsÜS § 67 järgi. Vastavalt TsÜS § 147 lg-tele 1 ja 2 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja nõudeõigus tekkis hetkest, mil seltsing lõppes. Pooled on ühel meelel, et kooselu
(ehk seltsingleping) lõppes 2007.aasta lõpus. Hagi on esitatud 09.09.2008, seetõttu ei ole hagi aegumise 3-aastane tähtaeg veel möödunud ning hagi ei ole aegunud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Panuseks on VÕS § 581 lg 1 järgi igasugune ühise eesmärgi edendamine. Antud juhul tuleb panuseks pidada elumaja ehitamiseks tehtud kulutusi. Puudub vaidlus selles, et kinnistu on kostja omandis. Hagejal on õigus nõuda panuse tagastamist. Kuivõrd tegemist on ehitusmaterjalide ja -töödega, ei ole panuse tagastamine natuuras võimalik ning VÕS § 603 lg 3 järgi tuleb hüvitada panuse tegemise aegne väärtus.
10.07.08.2003 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et Stengelberg OÜ on kostjale üle andnud töid maksumusega 250 000 krooni. Viidatud tõendi kohaselt on hageja kanalisatsiooni magistraali töö eest töövõtjale tasunud 250 000 krooni. 16.04.2004 teostatud tööde akti kohaselt kinnitas R T, et ta kohustus tegema xxxxxx xxx xx objektil ehitustöid 1 450 000 krooni eest ja kostja kohustus selle eest tasuma. Ehitustööd on nõuetekohaselt teostatud ja etapiviisiliselt kostja poolt tasutud. R T kinnitas raha saamist kirjaliku kinnitusega. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. R T tunnistas, et ta teostas xxxxxxxx xxx xx objektil ehitustöid ja hageja tasus talle 1 450 000 krooni. T T andis ütlusi, mille kohaselt projekteeris ta aiamaja asemele uue elumaja ning sai selle eest hagejalt 15 000 krooni. Nimetatud asjaolu ei lükka ümber fakt, et kostja on tasunud M T projekti eest 5000 krooni. Nimelt ei ole välistatud, et tunnistaja abikaasa ja projektiga seotud M T sai kostjalt täiendavaid tasusid. Antud juhul tuvastas kohus just hageja panuse. Hageja panuse tuvastamine ei välista kostja panuseid. Kostja panuseid kohus antud juhul ei arvesta, kuna kogu vara, millesse panustati, jääb kostjale. Sellega on kostjale tema panus tagastatud.
11.Aeroc AS-i tõendist nähtuvalt on säilinud dokumentide põhjal võimalik tuvastada Aeroc toodete tarned xxxxxxxx xxx xx aadressile 83 953.70 krooni eest. A G kinnitas, et elektritehniliste tööde tegemise ja materjalide eest sai ta kostjalt 50 000 krooni. Hageja pangakonto väljavõtetest perioodil 01.01.2001 - 25.06.2008 nähtub, et hagejal esinesid rahalised vahendid ning aastate jooksul on hageja neid paigutanud ehitustegevusse. Ei ole tuvastatud, et hagejal oli ka teisi ehitusobjekte peale vaidlusaluse kinnistu. Seetõttu ei ole kahtlusi, et hageja on ehitustööde eest hagis nõutavas ulatuses raha tasunud, usutav on, et elamu ehituseks võib kuluda 1 500 000 krooni.
12.Kostja vastuväited ja tema pangakonto väljavõte perioodil 01.01.1999 - 02.10.2008 ei välista hageja panustamist. Kostja väide, et hageja sai raha kostja vanemate käest 1 450 000 krooni nii ülekandega kui sularahas, ei ole tõendatud. Hageja pangakonto ei kinnita just selles summas raha saamist kostja vanematelt. Kostja vanematelt raha andmine hagejale on iseseisev õigussuhe (laenusuhe, kinkesuhe vms), mida aga käesolevas menetluses kohus tuvastada ei saa. Asjaolu, et L M kandis hagejale maja eest üle raha, ei võta hagejalt nõudeõigust kostja suhtes.
13.Kinnisvarahindaja R R eksperthinnang ja N K Ekspertiisibüroo ekspertiisiakt ei tõenda ehitustööde maksumust, vaid kinnistu turuhinda. Kuivõrd hageja nõue tuleneb teostatud ehitustööde maksumusest, on asjasse puutumatu ka AS Ottender & Valgmäe 09.12.2005 arve plasmateleri ja kodukino komplekti ostmise kohta.
14.Seega on hagi põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 1 500 000 krooni ehk 95 867.47 eurot.
Apellatsioonkaebus
15.V M palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
16.Kohtuotsus põhineb hageja paljasõnalistel väidetel, mitte aga faktilistel asjaoludel ja dokumentaalselt tõendatud asjaoludel. Poolte vahel ei olnud sõlmitud seltsingulepingut. Riigikohtu otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-116-06 kohaselt peaks olema tõendatud, kas pooled lepingu sõlmisid ja millisel eesmärgil ning kas selle sisuks oli ühine eesmärk ning seetõttu VÕS § 29 kohaselt tuleb tuvastada pooltevahelise lepingu eesmärk.
17.Vastab tegelikkusele, et pooled tutvusid 1995. aastal ja 1996. aastal sündis poeg A. Nimetatud asjaolu aga ei kinnita poolte kooselu ja ühise kavatsuse olemasolu ehitada kooselamiseks elamu. Püsiva kooselu puudumist kinnitab ka fakt, et vastustaja ei ole isadust poja suhtes tunnistanud ega lapse kasvatamisest osa võtnud. Ka oli ta samal ajal abielus ja abikaasa elab xxxxxxxxxx, kus ka hageja ise on sisse registreeritud.
18.Suvila asemele elamu ehitamine oli M pere eesmärk ja majja pidid elama asuma kostja ema ja isa ning tema pere, mistõttu nad ka rahastasid elamuehitust ja ema kinkis tütrele suvilakrundi koos sellel oleva aiamajaga. Kostja ema ja isa töötasid enne vanaduspensionikka jõudmist hästitasustavatel ametikohtadel. L ja T Ma arveldusarvetest nähtub, et nad on üle kandnud ajavahemikul 15.10.2001 - 09.06.2008 S Vle elamu ehituseks 572 548.26 krooni. Kohus jättis esitatud tõendid hindamata ja tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata.
19.Eelnimetatud perioodil oli hagejal ehitamisel ka teine tema ema ja õe kinnisvaraobjekt Paldiskis, millele ta võis omandada ehitusmaterjale, mida kinnitavad ka tema poolt esitatud ülisuured arved ostetud metalli ja sõlmitud lepingute ning ehituse eest tasumise osas. Hageja ei ole tõendanud, milliste vahendite eest ta tasus arveid ning kust rahalised vahendid pärinevad. Hagejal ja tema vanematel olid 2000. aastal ehituse alustamisel olemas rahalised vahendid elamu ehituseks. Kostja 3-toaline korter Tallinnas ning tema ema 2-toaline korter müüdi maja ehituse eesmärgil. S.V pakkus oma abi ehituskrediidi saamisel, mida kompenseeriti temale kõikide pereliikmete poolt, mida kinnitab kohtule esitatud väljavõte arveldusarvetest ning eelpool nimetatud koondväljavõte tema arveldusarvele tasutud summade kohta.
20.Arusaamatuks jääb asjaolu, milliste tõendite alusel on kohus asunud seisukohale, et kostja tasus elamu ehituse eest ning tuvastamata on ka rahaliste vahendite päritolu 1 450 000 krooni, kuigi ehitusekspert N K hinnangu kohaselt on kinnistu hinnatud vaid 1 500 000 kroonile, sealhulgas on hinnatud ka kinnistu maatükk. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta peab poolte suhteid elamuehitusse paigaldatud vahendite näol nende vahel sõlmitud seltsingulepinguks. Poolte vahel puudus igasugune kokkulepe ühise eesmärgi saavutamiseks ning seda ei ole hageja ka tõendanud. Kostja lõpetas hagejaga igasuguse suhtlemise, kuna viimane käis vaid skandaalitsemas ning põhjendamatuid nõudmisi esitamas, mistõttu lahkus koos oma varaga reisilt saabudes 23.06.2008 politseitöötajate juuresolekul. Kohtu seisukoht poolte vahel mitteabielulise kooselu kohta ei ole õige ega põhjendatud, seega seltsingulepingust tulenevast suhtest ei saa rääkida.
21.Kohus ei ole tähelepanu pööranud kostja vastuväidetele, et Stengelberg OÜ-ga ei ole kunagi lepingut sõlmitud ega firmale raha ei ole makstud. R T teostas osaliselt mingeid ehitustöid, kuid talle tasus kostja hageja vanematelt saadud sularahas. Kriitikat ei kannata tunnistaja T T ütlused. Tänaseks on kostja leidnud T T allkirja 26.06.2000 kostjalt 13 000 saamise kohta projektmaterjalide eest, mis seab kahtluse alla tunnistaja ütlused täies ulatuses.
22.Asjakohatud ja eluliselt mitteusutavad on hageja poolt esitatud tõendid elamule armatuuri ostmisest 440 000 krooni eest, mis ta on omandanud OÜ-lt Ehitusavangard ja mis ületavad mitmekordselt ehitisele vajaliku mahu. 16.04.2004 teostatud tööde akti R Tiga ei ole kunagi allkirjastatud ega temaga ehitustööde teostamiseks lepingut sõlmitud, sama kehtib ka tema allkirja kohta hagejalt raha saamise kohta. Ehitusekspert L M ekspertiisiakti nr 477 kohaselt kanalisatsioonitrassi maksumus xxxxxxxxx xxx xx maja ehituseks oli 14 490 krooni. Tõendi hagejal kinnisvaraobjekti olemasolu kohta esitab apellant koheselt selle saabumisel.
Vastustaja seisukoht
23.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Kolleegium, kuulanud istungil ära vastustaja selgitused ning poolte esindajate seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta.
25.Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele. Esmalt ei nõustu apellant maakohtuga selles, et tema ja hageja vahelised suhted talle kingitud aiamaja ümberehitamisel elamuks saaks kvalifitseerida seltsinguna VÕS § 580 mõttes. Samas ei esita apellant ka omapoolset arusaama, kuidas kohus oleks pidanud pooltevahelised suhted õiguslikult kvalifitseerima. Apellant on kaebuses heitnud maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist seltsingusuhte tuvastamisel, kuid ei ole oma väiteid konkretiseerinud. Kolleegium tõendite ebaõiget hindamist ei tuvastanud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte.
26.Tsiviilasja toimikust nähtub, et hagiavalduses (t I kd lk 1-4) ja selle täpsustuses (t II kd lk 10-13) tõi hageja nõude alusena eluliste asjaoludena esile, et pooled hakkasid 1995. aastal koos elama ja pidama ühist majapidamist, 1998. aastal ostsid korteri xxxxx tänaval ja 2001. aastal müüsid selle, kostja ema poolt kingitud kinnistule otsustasid ehitada vana suvila asemele elumaja ning 30.05.2001 võttis hageja sel otstarbel laenu, samuti sõlmis hageja ehituseks mitmeid töövõtulepinguid, soetas mööblit jmt ning andis isikliku töise panuse, pooltel on ühine laps. Samuti lähtus hageja pooltevahelise suhte määratlemisel seltsingu sätetest. Vastuses hagile (samas lk 44) kostja küll leidis, et hageja igasugused nõuded tema vastu on põhjendamatud, kuid konkreetseid vastuväiteid, millised oleksid toonud hagejale kohustuse oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid esitada, kostja ei esitanud. Kostja ei teinud seda ka hilisemas menetluses, vaieldes vastu vaid ehitustööde maksumusele. TsMS § 363 lg 1 ja § 394 lg 2 kohaselt peavad pooled kõik oma väited/vastuväited ja neid tõendavad tõendid esitama esimese astme kohtus eelmenetluses. Kuna kostja ei vaidlustanud õigeaegselt hageja väiteid poolte ühise tegevuse kohta aastate vältel, siis võttis maakohus need asjaolud pooltevahelise õigussuhte tuvastamisel asjakohaselt arvesse.
27.VÕS § 580 lg 1 ning § 581 lg-te 1 ja 2 regulatsioon teeb võimalikuks seltsingulepingu sätete kohaldamise ka abieluvälistele kooselu vormidele ja seda eriti juhul, kui üks osapooltest on teinud tööd ja kandnud kulutusi teisele osapoolele kuuluva vara väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks selle eest eraldi hüvitust saamata. Kuna seltsinguleping on oma olemuselt kestvusleping, siis tulenevalt võlaõigusseaduse jne rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg-st 1 laienevad VÕS-i sätted pooltevahelistes suhetes ka juhul, kui seltsing tekkis enne 01.07.2002.
28.Maakohus on asjakohaselt tuvastanud tõendeid analüüsides hageja panuse pooltevahelisse seltsingusse, mille tagasi saamisele andis talle õiguse seltsingu lõppemine detsembris 2007. Kostja vanemate rahalised vahendid saab lugeda kostja panuseks seltsingusse, kuid need ei vähenda kuidagi hageja osakaalu selles suhtes ega tema panust ühise eesmärgi saavutamisesse. Tsiviilasja materjalides sisaldub 23.12.2007 allkirjastatud poolte kokkulepe (t I kd lk 13-14, tõlge lk 15), millest nähtub, et kostja kohustus hagejale kandma üle 1 500 000 krooni 2007. aasta lõpuks maja ehitamise, mööbli ja tervise eest, et kiirendada hageja majast lahkumist, ning hageja kinnitas, et peale raha saamist ei oma ta
maja suhtes mingeid pretensioone. Kostja sellise kokkuleppe sõlmimisele maakohtus vastuväiteid ei esitanud. Seega tõendab nimetatud tõend täiendavalt maakohtu järeldusi pooltevahelise seltsingusuhte sisu, lõppemise ja hageja panuse suuruse kohta.
29.Kolleegium ei tuvastanud kostja menetlusõiguste rikkumist või poolte ebavõrdset kohtlemist maakohtu poolt. Tsiviilasja menetlus algas 09.09.2008. Veel 11.10.2010 kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja esitas viimased tõendid märtsis 2011 ja asja sisuline arutamine toimus 25.04.2011. Menetluses esindas kostjat lepingulise esindajana vandeadvokaat. Maakohus selgitas korduvalt pooltele kohustust oma väiteid tõendada. Seega oli kostjal maakohtus piisavalt võimalik oma õigusi kaitsta. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.
30.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonikohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Ulvi Loonurm
Viktor Brügel
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.