Võlaõigus › Seltsingulepingud

elama. 23.06.2008 olid hageja asjad majast välja tõstetud. Vana suvila väärtus oli 1 100 000 krooni, seisuga 13.11.2007 aga 4 500 000 krooni. Hageja soovib kantud kulude hüvitamist summas 1 500 000 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja täpsustas hagi, mille kohaselt sõlmis ta elumaja ehitamiseks lepingu OÜ-ga S kanalisatsiooni magistraaltööde tegemiseks summas 250 000 krooni ja RT vana maja demonteerimise, vundamendi ehituse, kommunikatsioonide ehituse, seinte ja katuse paigalduse ning dokumentatsiooni koostamiseks summas 1 450 000 krooni. Lisaks tuleb arvestada hageja isiklikku panust tööde tegemisel. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et igasugused hageja nõuded kostja vastu on alusetud ja põhjendamata. Hageja nõuab 2001-2008 tema poolt ehitusse paigutatud vahendite osas raha. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud, kuna alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub 3 aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik sai või pidi nõudest teada saama. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus järgmistes asjaoludes. Kostja on Haabneemes, XXX asuva kinnistu omanik (I kd, t lk 30, 83). Pooled asusid koos elama 1995a-st. Kostja ema kinkis kostjale kinnistu asukohaga XXX Viimsis. Seal asus vana suvila, kuhu pooled otsustasid ehitada elumaja. Praegu asub kinnistul kahekorruseline elumaja. 2007a lõpus otsustati lõpetada kooselu, kuid jäädi majja edasi elama. 23.06.2008 olid hageja asjad majast välja tõstetud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Seega olid pooled kooselus ning kasutasid ühist eluruumi. Abielu pooled ei sõlminud. Kohus leiab, et pooltevahelist suhet tuleb käsitleda seltsinguna, sest kohtupraktika on mitteabielulisele kooselu vormile kohaldanud seltsingu sätteid. Poolte ühiseks eesmärgiks oli mh muuta kostjale kingitud vana suvila elumajaks. Allpool viidatud tõenditest nähtuvalt on mõlemad pooled sellesse panustanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohaselt „seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.“ Hageja nõuab poolte kooselu ajal tehtud kulutuste, täpsemalt kostja kinnistule elamu ehitamisega seotud kulutuste, hüvitamist. Kohus leiab, et selle nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 603. Nimelt on pooled seltsingu lõpetanud, kui otsustasid 2007a lõpus kooselu lõpetada. Seltsing lõppes VÕS § 596 lg 1 p 1 alusel. Seltsingu lõppemisel toimub seltsinguvara seltsinglaste vahel ümberjagamine VÕS § 600 järgi. Sellise likvideerimise sisuks on mh seltsinglaste poolt tehtud panuste tagastamine VÕS § 603 järgi. Panuseks on VÕS § 581 lg 1 järgi igasugune ühise eesmärgi edendamine. Antud juhul tuleb panuseks pidada elumaja ehitamiseks tehtud kulutusi. VÕS § 603 lg 1 kohaselt „pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused.„ Kohus peab andma hinnangu, kas kostja peab hagejale tagastama tema panuse. Enne panusega seotud faktiliste asjaolude tuvastamise juurde asumist lahendab kohus kostja poolt esitatud aegumise vastuväite. Kohus leiab, et käesolevas suhtes käsitleb aegumist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Kuivõrd kohus kvalifitseeris poolte vahelise suhtes seltsinguga,

on tegemist tehinguga TsÜS § 67 järgi. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 ja 2 „aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. /.../ Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.“ Hageja nõuab kostjalt panuste tagastamist. Hageja nõudeõigus tekkis hetkest, mil seltsing lõppes. Pooled on ühel meelel, et kooselu (ehk seltsingleping) lõppes 2007a lõpus. Hagi on esitatud 09.09.2008, seetõttu ei ole hagi aegumise 3-aastane tähtaeg veel möödunud ning hagi ei ole aegunud. Kuivõrd hagi ei ole ilmselgelt aegunud, puudub ka vajadus täpsemalt tuvastada seltsingu lõppemise (hageja nõude sissenõutavaks muutumise) aega. Puudub vaidlus selles, et kinnistu on kostja omandis. Kohus on tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda panuse tagastamist. Kuivõrd tegemist on ehitusmaterjalide ja –töödega, ei ole panuse tagastamine natuuras võimalik ning VÕS § 603 lg 3 järgi tuleb hüvitada panuse tegemise aegne väärtus. Seega peab kohus tuvastama hageja poolt teostatud ehitustööde ja – materjali maksumuse. Ka pooled on sellest tõendamisülesandest sarnaselt aru saanud (II kd, t lk 144). Hageja nõuab 1 500 000 krooni hüvitamist. Hageja väitel on ta tasunud 1 450 000 krooni RT, 250 000 krooni S OÜ-le ning teinud teisigi kulutusi. Hageja esitas ka teostatud tööde loetelu (II kd, t lk 4-5, 60-61). Kostja vaidleb hageja väidetele ja tõenditele vastu, väites muuhulgas, et raha on hagejale andnud kostja vanemad (II kd, t lk 40). Järgnevalt tuvastab kohus kas ja milliseid panuseid on hageja teinud. 07.08.2003 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et S OÜ on kostjale üle andnud töid maksumusega 250 000 krooni (I kd, t lk 11; II kd, t lk 53). Kostja väidab, et S OÜ-ga ei ole kunagi lepingut sõlmitud ega raha tasutud, kuid see väide ei vasta esitatud tõendile. Viidatud tõendi kohaselt on hageja kanalisatsiooni magistraali töö eest töövõtjale tasunud 250 000 krooni. Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. 16.04.2004 teostatud tööde akti kohaselt kinnitab R T, et ta kohustus tegema XXX objektil ehitustöid summas 1 450 000 krooni ja kostja kohustus selle eest tasuma. Ehitustööd on nõuetekohaselt teostatud ja etapiviisiliselt kostja poolt tasutud (I kd, t lk 12; II kd, t lk 50). R T kinnitas raha saamist kirjaliku kinnitusega (II kd, t lk 51). Kostja väidab, et R T ei ole kunagi lepingut sõlmitud. Kostja väide on aga samuti paljasõnaline ja tõendamata. Kohtus kinnitas tunnistajana üle kuulatud objekti juht R T, et ta teostas XXX objektil ehitustöid ja hageja tasus talle 1 450 000 krooni. Kostja raha ei maksnud. Nendele tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et hageja on R T ehitustööde eest tasunud 1 450 000 krooni. Tunnistajana üle kuulatud TT andis ütlusi, mille kohaselt projekteeris ta aiamaja asemele uue elumaja ning sai selle eest hagejalt 15 000 krooni. Sama kinnitab TT kirjalik kinnitus (I kd, t lk 200; II kd, t lk 54). Ka selle asjaolu loeb kohus tuvastatuks. Nimetatud asjaolu ei lükka ümber fakt, et kostja on tasunud Mall Tomistele projekti eest 5 000 krooni (II kd, t lk 96-98). Nimelt ei ole välistatud, et tunnistaja abikaasa ja projektiga seotud MT sai kostjalt täiendavaid tasusid. Antud juhul tuvastas kohus just hageja panuse. Hageja panuse tuvastamine ei välista kostja panuseid. Kostja panuseid kohus antud juhul aga ei arvesta, kuna kogu vara, millesse panustati, jääb kostjale. Sellega on kostjale kostja panus tagastatud. Kohus saab lähtuda ka vaid nõudest ning panuse tagastamise nõue on esitatud hageja poolt. Hageja on esitanud ka teisi ehitustegevusega seotud kulude kandmise tõendeid. A AS tõendist nähtuvalt on säilinud dokumentide põhjal võimalik tuvastada A toodete tarned Lumemarja 14 aadressile summas 83 953,70 krooni (I kd, t lk 199). Hageja on esitanud ka mitmeid

ehitustööde ja -materjalide kviitungeid (II kd, t lk 55-58, 65-76). AG on kinnitanud, et elektritehniliste tööde tegemise ja materjalide eest sai ta kostjalt 50 000 krooni (II kd, t lk 52). Hageja on esitanud pangakonto väljavõtted perioodil 01.01.2001-25.06.2008, millega soovis tõendada, et just tema on tasunud ehitustööde eest (I kd, t lk 98-198). Pangakontost nähtub, et hagejal esinesid rahalised vahendid ning aastate jooksul on hageja neid paigutanud ehitustegevusse. Ei ole tuvastatud, et hagejal oli ka teisi ehitusobjekte peale vaidlusaluse kinnistu. Kohtul ei ole seetõttu kahtlusi, et hageja on ehitustööde eest hagis nõutavas ulatuses raha tasunud. Eluliselt on samuti usutav, et elamu ehituseks võib kuluda 1 500 000 krooni. Kohtul ei ole alust hageja esitatud tõendites kahelda. Kohus leiab, et hageja on suutnud tõendada, et on panustanud XXX asuva elumaja ehitusse 1 500 000 krooni ning hagi kuulub rahuldamisele. Kohtu järeldust ei väära ka kostja vastuväited. Kostja on esitanud 05.06.2008 kostja ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingu 25 581 euro kohta (II kd, t lk 89-95), kuid laenuleping iseenesest ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid. 05.06.2008 oli seltsing ja panustamine juba lõppenud. Kostja on esitanud enda pangakonto väljavõtte perioodil 01.01.1999-02.10.2008, mille järgi on kostja tasunud ehitustööde ja –materjalide eest (II kd, t lk 155-170). Ka nimetatu ei välista hageja panustamist, mille kohus on eelpool tuvastanud. Kostja on eelistungil väitnud, et hageja sai raha kostja vanemate käest summas 1 450 000 krooni nii ülekandega kui sularahas (II kd, t lk 40), kuid vaatamata kohtu ettepanekule seda väidet kostja tõendada ei suutnud. Hageja vaidleb sellele kostja väitele vastu, hageja pangakonto ei kinnita just selles summas raha saamist kostja vanematelt. Sellele väitele märgib kohus lisaks, et kostja vanematelt raha andmine hagejale on iseseisev õigussuhe (laenusuhe, kinkesuhe vms), mida aga käesolevas menetluses kohus tuvastada ei saa. Kohus ei saa anda pooltevahelises vaidluses hinnangut millised õigused ja kohustused on ühe poole ja kolmanda isiku vahel. Sel põhjusel jätab kohus tõendite hulgast välja L M kirjaliku kinnituse, et ta on andnud hagejale laenu summas 100 000 krooni, millest viimane jättis tagastamata 31 788 krooni (II kd, t lk 149). Antud asjaolu ei oma ka tähtsust, sest L M ei puutu pooltevahelisse õigussuhtesse. L M ja hageja vaheline õigussuhe on eraldiseisev. Seetõttu ei võta asjaolu, et L M kandis hagejale maja eest üle raha, hagejalt nõudeõigust kostja suhtes (II kd, t lk 150-154). Hageja loobus hagis esitatud väitest laenu võtmise kohta, kuna see ei oma asjas tähendust (II kd, t lk 40). Seetõttu jätab kohus kõrvale ka laenuga seotud tõendid (I kd, t lk 6-10; II kd, t lk 59). Kinnisvarahindaja RR eksperthinnangust nr 30 990 nähtuvalt on kinnistu XXX turuväärtus seisuga 13.11.2007a 4 500 000 krooni (I kd, t lk 19-29). Kohus märgib, et antud tõend ei tõenda ehitustööde maksumust, vaid kinnistu turuhinda ja jätab selle tõendi tõendite hulgast välja kui asjakohatu. Samuti jätab kohus tõendite hulgast välja Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo ekspertiisiakti nr 972, mille kohaselt XXX asuva kahekorruselise elumaja turuhind on 1 426 942 krooni (krundi hinda arvestamata) (II kd, t lk 99-114). Kuivõrd hageja nõue tuleneb teostatud ehitustööde maksumusest, on kohtu arvates asjasse puutumatu AS OV 09.12.2005 arve plasmateleri ja kodukino komplekti ostmise kohta (I kd, t lk 201-202). Antud panus ei oleks ka rahaliselt hüvitatav VÕS § 603 lg 3 järgi, sest on natuuras tagastatav.

Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 1 500 000 krooni ehk 95 867,47 eurot. Kohus rahuldab hagi tervikuna. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.