(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Kohtunik
Ann Meriluht
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2012.a. Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-47947
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi HR vastu võlgnevuse nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hagihind
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010Tallinn); Hageja volitatud esindaja Ervin G (XXX); Kostja: HR(isikukood XXX, elukoht XXX; XXX; XXX; registrijärgne elukoht XXX). 570,18 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
esindajad
teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on AS-i SEB Pank hagi HR’i vastu kokku 931,21 euro nõudes, millest põhivõlgnevus 451,95 eurot, intress 69,82 eurot, viivis 291,21 eurot ja teenustasud 118,23 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 17% lepingu nr. XXX põhinõudelt, s.o 191,73 eurolt aastas alates 06.10.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni ja viivis 16% lepingu nr. XXX põhinõudelt, s.o 260,22 eurolt aastas alates 06.10.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 04.08.2006.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel arvelduslaenuleping nr. XXX, mille allkirjastamine toimus digitaalselt. Lepingu kohaselt avas hageja kostjale laenulimiidi summas 191,73 eurot ning laenutähtpäevaks lepiti kokku 04.08.2007.a. Intressimäär oli 17% aastas. Nimetatud leping pikenes laenui tagastamise tähtaeg ühel korral, kuid kostja ei täitnu oma kohustusi korrektselt, mistõttu leping lõppes 04.08.2008.a. Hageja saatis kostjale 04.02.2011.a. nõude võlgnevuse tasumiseks makse tähtajaga hiljemalt 21.02.2011.a., kostja kirjale ei reageerinud. 06.10.2011.a. seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees järgmine: põhiosa 191,73 eurot, intress 49,36 eurot, viivis 104,88 eurot ja teenustasu 54,32 eurot. 15.12.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja Magnet krediitkaardi lepingu nr. XXX, mille alusel võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti 383,47 eurot kuus. Intressimäär oli 16% aastas. Leping lõppes 02.06.2007.a. Kostja ei täitnud lepingus kokkulepitud võla tagastamise ja intresside tasumise graafikut, mistõttu edastas hageja 04.02.2011.a. kostjale nõude võlgnevuse tasumiseks, nõudes kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 21.02.2011.a. Nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasutud. 06.10.2011.a. seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees järgmine: põhiosa 260,22 eurot, intress 20,46 eurot, viivis 186,33 eurot ja teenustasu 63,91 eurot. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale Suurbritannia pädeva kohtu vahendusel 29.12.2011.a. (t/l 32). Kostja kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud 2 (4)
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kokku 931,21 eurot, millest põhivõlgnevus 451,95 eurot, intress 69,82 eurot, viivis 291,21 eurot ja teenustasud 118,23 eurot ning viivis 17% lepingu nr. XXX põhinõudelt, s.o 191,73 eurolt aastas alates 06.10.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni ja viivis 16% lepingu nr. XXX põhinõudelt, s.o 260,22 eurolt aastas alates 06.10.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista 115,04 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Eeltoodut arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõistmisele 115,04 eurot. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses 3 (4)
tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.
Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.