Best Business Solutions OÜ hagi MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit vastuhagi Best Business Solutions OÜ vastu alusetult saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Best Business Solutions OÜ apellatsioonkaebus, MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit vastuapellatsioonkaebus Hageja Best Business Solutions OÜ (registrikood 11424588, asukoht Tartu mnt 65-28, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Rene Varul; Kostja Eesti Seksuaaltervise Liit (registrikood 80102393, asukoht Mardi 3, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Eva Mägi. 29.03.2012, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
vastu-
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2011 otsus osaliselt Best Business Solutions OÜ hagis MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit vastuhagis Best Business Solutions OÜ vastu alusetult saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks ning teha tühistatud osas uus otsus.
2.Rahuldada hagi osaliselt ja mõista MTÜ-lt Eesti Seksuaaltervise Liit välja 3259,49 eurot Best Business Solutions OÜ kasuks. Muus osas jätta hagi rahuldamata.
3.Rahuldada vastuhagi osaliselt ja mõista Best Business Solutions OÜ-lt välja 3649,35 eurot MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit kasuks. Muus osas jätta vastuhagi rahuldamata.
4.Teha vastastikku väljamõistetud summade osas tasaarvestus ja mõista lõpptulemusena Best Business Solutions OÜ-lt välja 389,86 eurot MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit kasuks.
5.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.10.09.2010 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu 16.06.2010 nr 17 lepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tunnistamiseks, võlgnevuse 20 000 krooni, saamata jäänud tulu 60 000 krooni ja intresside maksmata arve eest seisuga 10.09.2010 summas 320,35 krooni väljamõistmiseks ning alates 11.09.2010 intresside põhinõudelt 0,02% päevas kuni kohtuotsuse täitmiseni kindlaksmääramiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.02.01.2008 sõlmisid pooled teenuse osutamise lepingu nr 01-2008 raamatupidamisteenuse osutamiseks seoses Euroopa Liidu HRC projektiga perioodil 01.01.2008-31.12.2010. Kostja kohustus tasuma igakuiselt tasu 8500 krooni ilma käibemaksuta. 16.06.2010 teatas kostja kirjaga nr 17, et ütleb lepingu üles alates 30.06.2010. Hageja sai kirja kätte 16.06.2010 ja esitas omapoolsed vastuväited.
3.Kestvuslepingut saab erakorraliselt üles öelda, kui lepingulise kohustuse täitmiseks antakse mõistlik tähtaeg ja teine lepingu pool selle tähtaja jooksul oma kohustusi ei täida. Kostjal ei olnud alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja ei ole hagejale pretensioone esitanud. Seetõttu on lepingu erakorraline ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega ning seaduse formaalsete nõuetega. Lepingu p 5.2 näeb ette, et pooled võivad lepingu ühepoolselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult vähemalt 6 kuud ette. Selle sätte järgi võis kostjal lepingu erakorralise ülesütlemise õigus olla, kuid rikutud on tähtaegu, mistõttu on hagejal õigus nõuda tasu etteteatamistähtaja jooksul. Kostja on jätnud hagejale tasumata ka viimase arve nr 10013 summas 20 000 krooni. Hagejal oli kohustus esitada kostjale raamatupidamise aruanded, kuid kui kostja ei esita hagejale andmeid, mille alusel kandeid teha, on selles süüdi kostja. Dokumentide hilisemat esitamist on kostja seaduslik esindaja ka e-kirjas tunnistanud. Kostja blokeeris hageja juurdepääsu, mistõttu ei saanud hageja esitada lepingu p 2.1 kohaselt raamatupidamisregistrite väljavõtteid. Kostja poolt viidatud käskkirja nr 04-2009 ei ole hagejale tutvustatud. Raamatupidamise siseeeskirju ei ole kostjal kunagi olnud. Kostja seisukoht
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Pooled sõlmisid käsunduslepingu. Raamatupidamisteenuse osutamise lepingud olid sõlmitud ka Baker Street OÜ-ga, kelle juhatuse liikmeks ja osanikuks on sama isik – Janek Keskküla. Lepinguid täitis sama isik.
6.Kostja oli õigustatud lepingu erakorraliselt üles ütlema, sest hageja rikkus oluliselt lepingut. Hageja ei esitanud raamatupidamisregistrite väljatrükke õigeaegselt. Alates lepingu sõlmimisest ei ole hageja esitanud raamatupidamisregistri väljatrükki. See rikkumine on oluline. Kostja esitas hagejale kõik vajalikud dokumendid. Kuni 16.06.2010 olid kostjale tagatud vajalikud ligipääsud. Juhul, kui hagejal puudusid vajalikud dokumendid, pidanuks ta sellest kostjat teavitama. Hageja ei täitnud käsundisaaja hoolsus- ja lojaalsuskohustust, kuna ei edastanud alates 01.04.2009 kehtima hakanud tegevdirektori käskkirjale nr 04-2009 arveid enne maksmist tegevjuhile allkirjastamiseks. Kostja andis suulises vormis hagejale korduvalt tähtaegu kohustuste täitmiseks, samuti teavitas kostja hagejat soovist leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui hageja oma kohustusi ei täida. Hageja osutas raamatupidamisteenust kostja ruumides. Kostja oli õigustatud lepingu üles ütlema täiendavat tähtaega andmata. Lepingu p 2.2 ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Leping ei välistanud selle erakorralist ülesütlemist. Seetõttu ei pidanud kostja järgima korralise ülesütlemise 6-kuulist tähtaega.
7.Kostjal ei ole hageja ees rahalisi kohustusi ta ei ole hagejale kahju tekitanud. Arvet nr 10013 summas 20 000 krooni ei ole kostja kohustatud tasuma, kuna hageja on saanud kostjalt lepingu kehtivuse ajal suuremat tasu, kui leping ette nägi. Lepinguline tasu oli 8500 krooni ilma käibemaksuta. Lepingut muudetud ei ole ning seda ei muuda asjaolu, et kostjalt on laekunud ülekanded summas 10 000 krooni. Kostja on alusetult rikastunud 57 100 krooni võrra. Hageja ei ole kostjale tagastanud kostja dokumente ega ruumi võtmeid. Vastuhagi
8.10.12.2010 esitas kostja maakohtule hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja alusetult saadu 57 100 krooni ja otsese varalise kahju 34 000 krooni, viivise alates 10.12.2010 kuni kohtuotsuse tegemise päevani kindla summana ja kohtuotsuse tegemise päevast alates protsendina põhivõlgnevuse kohase täitmiseni seaduses sätestatud määras.
9.02.01.2008-30.06.2010 kehtis poolte vahel leping raamatupidamisteenuse osutamiseks. Lepingujärgne tasu oli 8500 krooni kuus ilma käibemaksuta. Tasu 30 kuu eest oli 255 000 krooni. Kokkulepe töötasu suurendamise kohta puudus. Samuti puudus kokkulepe täiendavate tööde tegemise kohta ja kostja nägi hageja esitatud arveid esmakordselt. Kõik arved oleks pidanud olema enne tasumist tegevjuhi poolt allkirjastatud. Pangakontodele juurdepääsu õiguse olemasolu ei tähenda, et kostja on arved heaks kiitnud. Perioodil 01.01.2008-30.06.2010 on kostja tasunud hagejale 312 100 krooni, seega 57 100 krooni rohkem kui hageja oli õigustatud saama. Kostja nõuab selle summa tagastamist.
10.Vastavalt lepingu p-le 2.1 pidi hageja andma eelneva kvartali kohta raamatupidamisregistrite väljatrükid hiljemalt kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Hageja ei esitanud 2010.a I kvartali väljatrükke hiljemalt 25.04.2010. Raamatupidamise taastamisega seoses esitas Aritel Invest OÜ kostjale arve summas 34 000 krooni. Sellega on tekkinud otsene varaline kahju, mille hüvitamist kostja hagejalt nõuab. Hageja seisukoht vastuhagile
11.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Lepingujärgne tasu oli 8500 krooni kuus, kuid pooled pidasid e-kirjades läbirääkimisi tasu suurendamiseks ning uueks tasuks lepiti kokku 10 000 krooni. Kui kostja väidab, et ta ei andnud heakskiitu arvete tasumiseks, on ta pangakonto käsutamise õiguse andmisega käsundi andnud. Kostja pidi suuremaid arveid 8 kuu jooksul märkama. Poolte vahel oli ka muid kokkuleppeid, mis ei ole kirjalikult vormistatud, aga mille eest raha
tasuti, näiteks programmeerimistööd summas 23 600 krooni ja esitlustehnika rent summas 20 000 krooni. Hageja on kostjale maksnud 18 000 krooni serveri renti. Maakohtu otsus
13.21.11.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 17 000 krooni, samuti rahuldas maakohus vastuhagi osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 91 000 krooni ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokku mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja 4735,85 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse 4735,85 euro tasumiseni. Menetluskulud jäid 81% ulatuses hageja kanda ja 19% ulatuses kostja kanda.
14.02.01.2008 sõlmisid pooled lepingu nr 01-2008 raamatupidamisteenuse osutamiseks seoses Euroopa Liidu HRC projektiga perioodil 01.01.2008-31.12.2010. Kostja kohustus tasuma igakuiselt tasu 8500 krooni ilma käibemaksuta. Lepingu sõlmimises vaidlus puudub. Pooled kvalifitseerivad lepingu käsunduslepinguks. Tuginedes VÕS §-le 619 nõustus kohus selle kvalifikatsiooniga. 16.06.2010 teatas kostja kirjaga nr 17, et ütleb lepingu üles alates 30.06.2010. Ka selles asjaolus vaidlus puudub. Hageja sai kirja kätte 16.06.2010 ja esitas omapoolsed vastuväited. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda.
15.Pooltevaheline leping oli tähtajaline leping kehtivusega kuni 31.12.2010. Lepingu p 5.2 sätestas, et pooled võivad lepingu üles öelda ühepoolselt teatades sellest kirjalikult vähemalt 6 kuud ette. Hageja leiab, et kostja seda korda ei järginud, kostja leiab, et lepingu ülesütlemine toimus seaduse alusel. Kohus leidis, et lepingu p-s 5.2 leppisid pooled kokku lepingu ühepoolse ja ilma põhjuseta ülesütlemise, s.o korralise ülesütlemise sätestades mh ülesütlemisvormi ja etteteatamistähtaja. Selle punktiga ei välistanud pooled lepingu erakorralist ülesütlemist. Lepingu erakorralise ülesütlemise kohta ei ole lepingus midagi mainitud. Seetõttu kuulub kohaldamisele seaduses sätestatu, s.o VÕS § 631 regulatsioon. Kostjal oli õigus VÕS § 631 alusel leping üles öelda. Selle õiguse realiseerimiseks peavad esinema aga VÕS § 631 sätestatud tingimused.
16.Kohus saab tugineda üksnes nendele tingimustele, mis on erakorralise ülesütlemise avalduses kirjas. Kostja on põhjuseks esitanud 2010.a I kvartali raamatupidamisregistrite väljatrükkide hiljemalt 25.04.2010 esitamata jätmise. Lepingu p 2.1 järgi oli hageja kohustus anda kostjale valmis töö (raamatupidamisregistrite väljatrükid) eelneva kvartali kohta üle hiljemalt kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Puudub vaidlus selles, et neid väljatrükke pole kunagi esitatud. Hageja väidab, et kostja ei andnud temale selleks vajalikku dokumentatsiooni, ja et kostja ei esitanud lepingu p 2.2 kohast pretensiooni 3 tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest. Kohus leidis, et see punkt ei ole antud juhul kohaldatav - töö ei ole üle antud, mistõttu ei ole ka see tähtaeg hakanud kulgema.
17.Kohus palus kostjal täiendavalt selgitada raamatupidamisregistrite väljatrükkide olulisust. Kostja väitis, et avastas raamatupidamisregistrite väljatrükkide puudumise juhuslikult, kostja eeldas, et väljatrükid on esitatud. Kohtu küsimus oli ajendatud sellest, et hinnata väljatrükkide tegelikku olulisust. Lepingu teksti järgi on tegemist küll olulise hageja kohustusega, sest see on otsesõnu lepingus ühe peamise kohustusena märgitud. Samas kui tegelikus elus ei olnud kogu lepingu kehtimise vältel väljatrükkide koostamine oluline (hageja ei ole ühtegi väljatrükki koostanud ja kostja ei ole poolteise aasta vältel sellest küsimust tõstatanud), siis ei saa faktiliselt tegemist olla olulise tingimusega. Oma vastuses möönis kostja sisuliselt oma tegevuses kontrolli puudumist ja korralagedust. Kohus asus seisukohale, et kostja on vaidlusaluse käsunduslepinguga andnud hagejale käsundi kostja kohustuste täitmiseks. Kostja juhatuse ülesanne on täita seadusest tulenevaid kohustusi (sh raamatupidamisnõudeid) ning kolmandate isikutega sõlmitud lepinguid. Kontrolli
puudumine või teadmatus ei vabanda võimalikku seaduserikkumist ega lepingute mittetäitmist. Kuid see kehtib suhtes riigi ja kolmandate isikutega, mitte aga käesolevas pooltevahelises suhtes. Pooltevahelist lepingut ei ole kostja kontrolli puudumisega rikkunud.
18.Kostjal oli VÕS § 620 järgi alust loota hageja lojaalsusele ja asjatundlikkusele. Seevastu oli hagejal kohustus teha kõik selleks, et käsund saaks nõuetekohaselt täidetud. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja väidet, et kostja ei andnud hagejale piisavalt dokumente. Hageja ei ole kohtu jaoks suutnud selle üldsõnalise väitega põhjendada oma kohustuse mittetäitmise vabandatavust. Hageja ülesanne oleks olnud konkreetseid dokumente kostjalt küsida, kostja ei pea teadma milliseid konkreetseid dokumente on raamatupidamise korraldamiseks vaja. Hagejalt saab nõuda VÕS § 620 lg 2 alusel tegutsemist kutseoskuste tasemel. Seetõttu on lepingu mittetäitmine (raamatupidamisregistrite väljatrükkide mitteesitamine) etteheidetav hagejale. Seda seisukohta ei väära hageja väide, et kostja ei esitanud temale nõutavaid algdokumente. Pooled on esitanud enda kirjavahetuse, millest nähtub, et hageja on kostjalt dokumente või andmeid küsinud, aga nähtub ka see, et kostja on sellele vastanud. Pooltevaheline leping on vastastikune leping VÕS § 111 tähenduses, kostjal oli kohustus esitada hagejale vajalikud algdokumendid (p 1.3.1). Algdokumentide esitamata jätmine oleks andnud hagejale õiguse VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda kohustuse täitmisest. Tõenditest ei nähtu aga, et hageja oleks kohustuse täitmisest keeldunud. Hageja jättis kohustuse lihtsalt täitmata. Selline käitumine ei ole kooskõlas hageja asjatundlikkuse nõudega VÕS § 620 tähenduses. Kostja ei pidanud antud suhtes teadma, milliseid konkreetseid dokumente hageja raamatupidamise korraldamiseks vajab. Hageja, kui vastava ala professionaal, pidanuks need nõuded konkreetselt kostjale esitama. Samuti pidanuks hageja VÕS § 111 lg 1 sätestatud keeldumisõiguse realiseerimiseks seda selgesõnaliselt tegema (kohustuse täitmisest selgesõnaliselt keelduma) viitega konkreetsetele algdokumentidele, mille esitamisel kostja poolt saaks hageja oma kohustust täita. Pelgalt ebamäärane väide kostja poolt algdokumentide esitamata jätmisele ja endapoolse kohustuse täitmata jätmist ei saa käsitleda kohustuse täitmisest õigustatud keeldumisena VÕS § 111 lg 1 ja § 620 mõttes.
19.Seega rikkus hageja lepingulist kohustust, kui jättis esitamata raamatupidamisregistrite väljatrükid. Tegemist on olulise lepingulise kohustusega, kuna see on otsesõnu lepingus kirjas. Asjaolu, et kostja ei toonud raamatupidamisregistrite esitamata jätmist varem esile, ei tee seda kohustust ebaoluliseks. Kostja eeldas ekslikult, et see kohustus on täidetud, kostja ei ole seega aktsepteerinud lepingu antud punkti mittetäitmist ning seetõttu ei saanud selle kohustuse täitmata jätmine muutuda ebaoluliseks. Kui kostja avastas antud rikkumise, reageeris kostja lepingu erakorralise ülesütlemisega. Seega oli kostjal olukorras, kus ta avastas raamatupidamisregistrite väljatrükkide esitamata jätmise, õigus leping erakorraliselt üles öelda. Kostjalt ei saanud oodata, et kostja jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni. Kostja poolt käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud ning pooltevaheline leping on lõppenud alates 30.06.2010. Kostja ei pidanud hagejale andma mõistlikku aega kohustuse täitmiseks ning lepingu erakorraline ülesütlemine ei ole antud juhul vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna pooltevaheline leping lõppes 30.06.2010 hageja kohustuse rikkumise tõttu puudub hagejal õigus nõuda saamata jäänud tulu 60 000 krooni saamist ning kohus jättis selle nõude rahuldamata.
20.Tähtsust ei oma hagejale pangakontodele juurdepääsu blokeerimine. Ajal, mil hageja pidi täitma oma kohustuse, oli tal juurdepääs kontodele olemas, kontode juurdepääs blokeeriti alles 16.06.2010, s.o pärast väljatrükkide esitamise tähtaja möödumist. Vaidluse 04.2009 käskkirja nr 4 tutvustamise ja täitmise kohta jättis kohus kõrvale, kuna sellega ei ole
seotud lepingu erakorraline ülesütlemine. Muude dokumentide hageja poolt kostjale üleandmist ei pidanud kohus samuti oluliseks.
21.Hageja nõuab kostjalt arve nr 10013 tasumist summas 20 000 krooni. Arve on esitatud projekti finantsaruandluse eest mais ja juunis 2010.a. Kostja ei vaidlusta, et arve on tasumata. Kostja väidab, et tal on õigus keelduda arve tasumisest. Keeldumise õigus tuleneb sellest, et hageja tasus endale rohkem kui oli lepinguga ette nähtud. Vaidlus seisneb lepingutasu suuruses. Lepingus on tasuks märgitud 8500 krooni kuus. Hageja väidab, et pooltevahelise kokkuleppega suurendati tasu 10 000 kroonini kuus. Kostja eitab seda. Suurendatud tasu maksti oktoobrist 2009.a kuni maini 2010.a. Hageja väidab, et lepingutasu muutmise kokkulepe on tõendatud palgaarvestuse tabeliga. Kostja väidab, et tegemist ei olnud kokkuleppega, vaid hageja koostatud ettepanekuga. Kohus nõustus kostjaga, et tegemist ei ole pooltevahelise kokkuleppega – sellel puuduvad poolte allkirjad. Hageja väidab, et suurendatud tasu maksti 8 kuu vältel ning tegemist on pooltevahelise tavaga. Samuti aktsepteeris kostja suurendatud tasu maksmist läbi majandusaasta aruannete kinnitamise ning seeläbi, et kostja ei vaielnud suurendatud tasu maksmisele vastu, kuigi nägi seda pangakontodelt. Tunnistajana üle kuulatud Marko N kinnitas, et ta sai novembris 2009.a pangaõigused. Omavolilised raamatupidamiskanded ja tasu maksmise avastas ta aprillis 2010.a. Tasu muutmise kokkulepet ei olnud. Lähtudes nendest ütlustest ja kirjalikest tõenditest ei saanud olla tegemist pooltevahelise tavaga. Tava peab olema poolte poolt aktsepteeritud tavapärane käitumine, tahteline akt. Tava ei saa tekkida siis, kui pool ei tea, et ta teatud viisil käitub. TsÜS § 2 lg 2 järgi tekib tava käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Antud juhul ei pidanud pooled (kostja) seda õiguslikult siduvaks. Samuti ka lepingu p 7.2 järgi saanuks lepingut muuta vaid poolte kirjalikul kokkuleppel. Sellist kokkulepet pole ning lepingutasu oli 8500 krooni kuus.
22.Kostja väitel on alusetult tasutud lisaks suurendatud tasule ka lepinguga mitteseotud makseid. Hageja väidab, et tegemist oli lisakokkulepete alusel osutatud teenustega. Kostja eitab seda. Tunnistajana üle kuulatud M. N kinnitas, et lisakokkuleppeid ei ole sõlmitud ning hageja ei osutanud täiendavaid teenuseid. Lisakokkulepete alusel raha saamiseks peab hageja tõendama, et need kokkulepped eksisteerivad. Hageja seda teinud ei ole. Hageja arved on ühepoolsed tehingud ega tekita kostjale õigusi või kohustusi. Seega leidis kohus, et lisakokkulepped puudusid ning tasutud maksed on alusetud. Pelgalt hageja arved ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Arve on ühepoolne tehing, mis ei tekita teisele poolele õigusi ega kohustusi. Leping on kahepoolne tehing. Lisateenuste tegemiseks lepingud puuduvad. Kostja on arvestanud alusetult saadud summasid 57 100 krooni ulatuses. Selle summa moodustavad nii nn lisakokkulepete alusel tasutud summad kui ka kokkulepitust suurema lepingutasu maksmine. Kohus leidis, et hageja on nende summade arvelt alusetult rikastunud ning see summa tuleb hagejalt VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi nõuda.
23.Kostja palub vastuhagis nõuda ka hagejalt välja kahju hüvitamiseks 34 000 krooni. Nõue tuleneb raamatupidamise taastamise maksumusest. Tõendina on kostja esitanud Aritel Invest OÜ arve nr M00029 summas 34 000 krooni (2173 eurot) selgitusega HRC projekti raamatupidamise taastamise eest perioodil 01.01. -30.04.2010. Arvestades pooltevahelise lepingu maksumust, pidas kohus kahju suurust antud summas põhjendatuks. Kohus on varem tuvastanud hageja poolt käsunduslepingu rikkumise ning see on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega VÕS § 115 ja § 127 järgi. Kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Seega on põhjendatud vastuhagi nõuded summas 57 100 krooni ja 34 000 krooni.
24.Põhjendamatu on hageja nõue summas 60 000 krooni. Osaliselt on põhjendatud hageja nõue lepingutasu saamiseks. Puudub vaidlus, et arve nr 10013 on maksmata. Leping kehtis kuni 30.06.2010, seega on hagejal õigus nõuda lepingutasu. See nõue on põhjendatud osaliselt, kuna kohus tuvastas lepingu tasu suuruseks 8500 krooni, mitte aga
10 000 krooni nagu hageja seda nõuab. Seetõttu on hageja nõue põhjendatud summas 17 000 krooni (arve on esitatud kahe kuu eest) ja hagi tuleb selles osas rahuldada. Kohus pidas põhjendatuks vastuhagi nõuet summas 91 100 krooni. Need vastastikused nõuded kuuluvad tasaarvestamisele. Kohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks 74 100 krooni (91 100 – 17 000) ehk 4735,85 eurot.
25.Mõlemad pooled nõuavad vastastikku viivist. Arvestades asjaolu, et mõlemal poolel on vastastikku täitmata kohustusi, mõlemale poolele saab ette heita teatud hoolsus- või asjatundlikkuse kohustuse täitmata jätmist ning seda, et pooltevahelised suhteid olid segased, ei pea kohus menetluse aja eest mõistlikuks viivist välja mõista. Viivise mõistab kohus välja väljamõistetava summa selgumisest, mis paraku selgus käesolevast otsusest. Seetõttu jättis kohus rahuldamata hageja viivise nõude, osaliselt rahuldamata kostja viivise nõude (menetluse aja eest) ning mõistis vastuhagi alusel hagejalt välja viivise seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kuivõrd kohus ei mõistnud välja viivist menetluse aja eest, rahuldas kohus vastuhagi seetõttu osaliselt.
26.TsMS § 163 lg 1 alusel jäid menetluskulud poolte kanda vastavalt hagi rahuldatud ulatusele. Rahuldatud ulatuse arvestas kohus rahuldatud rahalisi nõudeid. Hageja kanda jäi menetluskuludest 81% ja kostja kanda 19%. Apellatsioonkaebus
27.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise osas ja palub teha selles osas uue otsuse, millega rahuldada hagi, jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
28.Tähtajalise käsunduslepingu ülesütlemiseks puudus alus. Maakohus pidi kontrollima kostja 16.06.2010 ülesütlemisavalduse põhjendatust ja ühtlasi VÕS § 631 sätestatud aluste esinemist. Asjas puudus selline oluline põhjus, mis oleks välistanud hagejal käsundi täitmise (raamatupidamisteenuse osutamise) tähtaja lõpuni 31.12.2010.
29.Otsusest puuduvad põhjendused, millest nähtuks hageja huvide kaalumine käsundi edasise täitmise osas. Poolte lepingu p 2.1. sõnastuse kohaselt annab teenuse osutaja (hageja) tellijale (kostja) valmis töö (raamatupidamisregistrite väljatrükid) eelneva kvartali kohta üle hiljemalt kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Vaidlust ei ole selles, et hageja osutas kostjale perioodil 01.01.2008-16.06.2010 (s.t 2,5.a) raamatupidamisteenust, ilma et oleks esitanud eelmainitud väljatrükke ja ilma et kostja oleks neid väljatrükke hagejalt küsinud. Maakohus on hinnanud lepingu p 2.1. sätestatud kohustust mitteoluliseks ja samas oluliseks, seega on kohtu järeldused vastuolulised. Ei ole usutav, et kostja, kellel on juhatuse liiget, tegevjuht, projektijuhid, eeldas kogu lepingu täitmise perioodil, et talle on kogu aeg kvartaalsed raamatupidamisregistrite väljatrükid esitatud. Lepingulist kohustus ei muuda oluliseks pelgalt asjaolu, et see on lepingus kirjas. Kohus oleks pidanud lepingu p 2.1. olulisuse hindamisel analüüsima lepingut tervikuna ja poolte käitumist lepingu täitmise perioodil. Lepingu p. 2.1. on ebaõnnestunult sõnastatud. Käsundi sisu ja raamatupidaja tegelikud kohustused on sätestatud lepingu p-des 1.1. ja 1.2. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja on osutanud reaalset raamatupidamisteenust asjatundlikult ja nõuetekohaselt. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et lepingu p-s 2.1. nimetatud kvartali aruanded asendusid poolte vaikival nõusolekul iga-aastaste tervikaruannete esitamisega. Hageja esitas 2008.a ja 2009.a kohta tervikaruande, mis auditeeriti ja mis oli aluseks kostjale Euroopa Komisjonilt osamakse saamiseks. Iga kvartali järgsete raamatupidamisväljatrükkide esitamiseks puudus vajadus.
30.Kohus ei arvestanud hageja väitega, et ta ei saanud esitada raamatupidamise väljatrükke, kuna kostja ei esitanud talle järjekindlalt õigeks ajaks raamatupidamise algdokumente. Probleem seisnes selles, et Euroopa Komisjoni HRC projekt hõlmas lisaks Eestile veel
mitmeid partnerriike (s.h Moldova, Gruusia, Ukraina, Ungari, Läti), ja kuna Eesti oli määratud projekti juhtima, siis käis kogu raamatupidamine läbi Eesti. Partnerriigid pidid esitama oma raamatupidamise algdokumendid kostjale, kes pidi need omakorda edastama hagejale, kuid dokumentide esitamisega jäädi kestvalt hiljaks. See oli ka põhjus, miks pooled loobusid kvartalipõhiste väljatrükkide tegemisest ja läksid üle iga aastaste aruannete koostamisele. Maakohus on otsuses möönnud asjaolu, et kostja ei ole esitanud hagejale vajalikke algandmeid, kuid järeldanud, et VÕS § 111 õiguskaitsevahendi realiseerimiseks oleks hageja pidanud selgesõnaliselt oma keeldumist väljendama ja kostja ei pidanud teadma, milliseid algdokumente vaja läheb. Hageja ei nõustu kohtu järeldustega, sest VÕS § 111 õiguse rakendamiseks ei pea VÕS-i kohaselt mingeid teateid esitama. Hageja võis tugineda VÕS §-le 111 ja keelduda 2010.a I kvartali väljatrükkide esitamisest ka põhjusel, et kostjal oli selleks hetkeks tasumata teenusarved. Kohus oleks pidanud kvalifitseerima poolte suhte VÕS § 119 lg 1 järgi. Hageja vastutus 2010.a I kvartali raamatupidamisväljatrükkide mitteesitamisest tulenevalt oli välistatud kostja vastuvõtuviivituse tõttu. 14.09.2010 dokumentide üleandmise aktis on kostja esindaja allkirjaga kinnitanud teadmist, et 2010.a I kvartali raamatupidamislike väljatrükkide koostamiseks vajalikke algdokumente ei olnud veel 14.09.2010 hetkega saabunud mh projektipartnerilt Moldovast.
31.Maakohus on kohaldanud VÕS § 631 ebaõigesti. Kohus ei ole põhjendanud, miks peaks 2010.a I kvartali raamatupidamise väljatrüki mitteesitamine iseenesest välistama käsundi edasise täitmise ja seda olukorras, kus pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja on osutanud sisulist teenust nõuetekohaselt. Otsuses ei nähtu, mis asjaolud oleks välistanud lepingu tähtajani teenuse osutamise (veel 6 kuud), kui varasema 2,5.a lepingu täitmise jooksul oli võimalik kohustuste täitmine ilma kvartaalsete aruanneteta. Arvestades, et lepingu ülesütlemiseks puudus alus, on õigustatud hageja nõue saamata jäänud tulu saamiseks lepingu tähtaja lõpuni, kuid kohus ei ole selles osas sisulist seisukohta võtnud.
32.Kohus ei ole kaalunud poolte huve kooskõlas VÕS §-ga 631. Samuti ei ole kohus arvetanud, et kostja on öelnud lepingu üles ette hoiatamata, s.t andmata tähtaega väidetavate rikkumiste lõpetamiseks. See kinnitab hageja arusaama, et kostjal ei olnud tegelikku huvi 2010.a I kvartali raamatupidamise väljatrüki saamiseks. Lepingu ülesütlemine võttis hagejalt loodetud tulu. Otsusest jääb mõistetamatuks, milline oli kostja huvi lepingu lõpetamiseks ja konkreetse 2010.a I kvartali väljatrüki saamiseks ning seda olukorras, kus kostja ei olnud terve 2,5.a lepingu perioodi jooksul ühtegi kvartaliaruannet soovinud.
33.Maakohus on vähendanud õigustamatult teenustasu suurust. Hageja ei nõustu kohtu järeldustega ja on seisukohal, et pooled leppisid kokku teenustasu suurendamise 10 000 kroonini kuus, seda alates 2009.a oktoobrist. Maakohus ei ole arvestanud, et kostja on tasunud hagejale alates 2009.a oktoobrist teenustasu 10 000 krooni, s.t 8 kuu jooksul. Maakohus oleks pidanud asjaoludele kohaldama VÕS § 13 lg 3. Hagejal oli lisandunud tööülesannete maht finantsaruandluse näol. Asjaolu, et kostja tasus pikema aja jooksul teenustasu suuremal määral, kui oli lepingus kirjalikult vormistatud, viitab üheselt, et hageja võis sellest järeldada teise poole nõustumust muuta lepingut teistsuguses vormis (suulises). Kostja oli teadlik hagejale makstavast suuremast tasust, mida kinnitab kostja ekiri kõikidele töötajatele, kus on fikseeritud hageja tasu 10 000 krooni kuus, samuti asja juures olev projekti eelarve. Kostja oli hageja tasust teadlik ka läbi 2009. majandusaasta aruande, mille kostja on ise kinnitanud, aga ka läbi 2009.a kohta koostatud tervikaruande, mis auditeeriti ja esitati kostja poolt Euroopa Komisjonile toetuse saamiseks. Riigikohus on samuti (3-2-1-101-11) viidanud võimalusele tuvastada hinnatõstmise kokkulepe mh kohustatud isiku varasema käitumise järgi, milleks on mh arve tasumine kõrgemate hindade järgi.
34.Kohus on otsusest nähtuvalt lähtunud tunnistaja M. Ni ütlustest. Kohus ei ole arvestanud, et antud tunnistaja on kostja juhtivtöötaja ja seega ise huvitatud vaidluse lõppresultaadist. Selliste tunnistajate ütlustele ei tohiks rajada kohtu olulisi järeldusi. Hageja taotles tunnistaja P Ti tunnistajana ülekuulamist, kes oli kostja Euroopa Komisjoni HRC projektijuht ja kes saanuks anda ütlusi teenustasude kokkulepete osas ja muude lepingu täitmise küsimuste osas, s.h lepingu lõpetamise asjaolude kohta. Maakohus on protokollidest nähtuvalt rahuldanud tunnistaja ülekuulamise taotluse, kuid jätnud nimetatud isiku asjas ikkagi üle kuulamata. See on menetlusnormide oluline rikkumine, mille suhtes on hageja ka maakohtus TsMS § 333 kohase vastuväite esitanud. Arvestades asjaolu, et kohus ei olnud nõus hageja seaduslikku esindajat vande all üle kuulama ja tunnistaja P T jäi tunnistajana üle kuulamata, on kohus rajanud otsuse järeldused kostja tegevjuhi M. Ni ütlustele. See on pannud hageja menetluslikult ebavõrdsesse olukorda.
35.Maakohus on rahuldanud ebaõigesti vastuhagis alusetu rikastumise nõude. Maakohus leidis, et igakuine lepingutasu oli 8500 krooni ja lisateenuste tegemiseks lepingud puuduvad. Perioodil oktoober-juuni 2011.a on tuvastatav poolte kokkulepe suurendatud tasu osas ja seega ei saa 12 000 krooni (8 x 1500 kr) osa olla alusetult makstud. Järelejäänud summad, mida kostja peab alusetult makstuks, tulenevad hageja poolt väljaspool 01.01.2008 teenuste osutamise lepingut osutatud teenuste osutamisest. Teenusarve nr 9015 summas 20 000 krooni, selgitusega „esitlustehnika rent perioodil 08.2008-05.2009 noorteürituse korraldamiseks“ on teenuse eest, mis on reaalselt kostjale osutatud ja kostja tegevjuht (ja tunnistaja) M. N on esitanud palve sellise arve esitamiseks (27.05.2009 e-kiri), kuivõrd ruume ja tehnikat oli renditud juba pikema aja jooksul, kuid tasunõuet ei olnud veel esitatud. Eeltoodust tulenevalt peab suhtuma kriitiliselt tunnistaja M. Ni ütlustesse, mille kohaselt ei olevat mingeid lisateenuseid hagejalt tellitud. Maakohus ei ole eelnimetatud e-kirjale, kui tõendile, tähelepanu pööranud. Vastav arve on kostja poolt tasutud, mis kinnitab tehingu tegemist. Teenusarve nr 9016 summas 23 600 krooni, selgitusega „programmeerimistööd Hansaworld SBE“ summas 23 600 krooni, teenuse on kostja saanud ja arve on tasutud. Arvel nimetatud summast 17 700 krooni moodustas raamatupidamisprogrammi Hansaworld litsentsitasu, mille hageja tasus müüjale (Excellent Business Solutisons Eesti OÜ), ülejäänud osa arvest moodustasid konkreetsed programmeerimistööd. Maakohus ei ole arvestanud, et praktikas ei vormistata väiksemamahuliste teenuste osutamise kohta reeglina lepingudokumenti, teenuse osutamise kohta esitatakse arve, mida aktsepteeritakse selle tasumisega.
36.Maakohus on rahuldanud ebaõigesti kahju hüvitamise nõude. Kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole käsunduslepingut rikkunud. Samuti puudub põhjuslik seos väidetava rikkumise ja kahju olemasolu vahel. Jääb arusaamatuks, miks on 2010.a I kvartali raamatupidamisprogrammi väljatrüki puudumine põhjuseks perioodi 01.01.-30.04.2010 raamatupidamise taastamiseks. Raamatupidamine, m.h paberkujul algdokumendid on kogu aeg kostja valduses olnud, puudus põhjus millegi taastamiseks. Programmi väljatrüki puudumine, ei saa olla aluseks kahju tekkimisele. Aritel Invest OÜ arve nr M00029 on fiktiivne, millest annab tunnistust asjaolu, et arve on justkui koostatud vahetult enne hageja poolt 14.09.2010 dokumentide üleandmist, hagejalt ei ole mingeid andmeid tagasi nõutud ja arve maksetähtaeg on samuti kummaliselt pikk, ca 6 kuud.
Vastuapellatsioonkaebus
37.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 17 000 krooni, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hageja nõue summas 17 000 krooni (s.o 1086,49 eurot) rahuldamata.
38.Maakohus mõistis ebaõigesti kostjalt hageja kasuks välja 17 000 krooni (lepingu alusel hagejale tasumisele kuulunud 2010.a mai- ja juunikuu tasu). Tulenevalt lepingu p-s 3.1 sätestatust kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt 8500 krooni. Maakohus nõustus kostjaga, et poolte vahel puudus kokkulepe lepingu alusel igakuiselt makstava tasu suurendamiseks 8500 kroonilt 10 000 kroonile ja hageja oli lepingu alusel seega igakuiselt õigustatud saama kostjalt 8500 krooni. Samuti nõustus maakohus kostjaga, et kostja oli õigustatud lepingu 16.06.2010 erakorraliselt üles ütlema. Maakohus leidis, et kostja poolt käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud ning pooltevaheline leping on lõppenud alates 30.06.2010. Arvestades, et kostjal oli kohustus tasuda hagejale igakuiselt 8500 krooni ja leping kehtis 30 kuud, oli kostjal kohustus tasuda hagejale lepingu alusel kokku 255 000 krooni (30 x 8500 = 255 000 krooni). Nimetatud summa hõlmab ka 2010.a mai- ja juunikuu tasu. Puudub vaidlus selle üle, et hageja on kostjalt 255 000 krooni kätte saanud. Seega leidis maakohus ebaõigesti, et kostjal on hagejale tasumata 2010.a mai- ja juunikuu eest. Järelikult mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks 17 000 (2 x 8500) krooni välja põhjendamatult ja vastavas osas ei ole kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud.
39.Lähtudes eelmärgitust, palub kostja muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ning jätta nii maakohtu kui ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Vastused kaebustele
40.Kostja vaidles apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
41.Hageja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse. Nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
43.Kolleegium jagab maakohtu järeldust, et vaidlusaluse lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga (VÕS § 619) ning et pooltevahelist käsunduslepingut tuleb pidada kestvuslepinguks (VÕS § 195 lg 3, esimese lause esimene osa). Lepingu ülesütlemise õigus on lepingupoole kujundusõigus, mille teostamiseks piisab lepingupoole vastavasisulisest tahteavaldusest (VÕS § 195 lg 1). VÕS § 196 lg 1 näeb kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise eeldusena ette lepingurikkumise olulisuse. Samasisulise regulatsiooni sätestab ka VÕS § 631. VÕS § 116 lg 2 loetleb näitlikult juhud, mille esinemisel saab olla tegemist olulise lepingurikkumisega. Tulenevalt võlasuhete regulatsiooni dispositiivsusest võivad lepingupooled ka ise kokku leppida, et oluliseks lepingurikkumiseks on mõni muu kohustuse rikkumine, mis ei ole sätestatud VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4, kuid annab ühele poolele õiguse leping üles öelda. Ühtegi erakorralist alust ettenägevat sätet pooltevahelises lepingus kirja pandud ei ole (I kd, tl 30-31).
44.Kostja on lepingu ülesütlemisel tuginenud lepingu p-le 2.1, mis sätestab hageja kohustuse anda kostjale üle raamatupidamisregistrite väljatrükid eelneva kvartali kohta hiljemalt kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks (I kd, tl 18). Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et lepingu p-s 2.1 sätestatud kohustust tuleb pidada VÕS § 196 lg 1 tähenduses oluliseks rikkumiseks, mis õigustas lepingut ilma VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja andmiseta üles öelda. Maakohus on jätnud lepingu p-i 2.1 sisu välja selgitamata ja teinud lepingu lõpetamise õiguspärasuse osas seetõttu väärad järeldused.
45.Kostja ei ole toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et väljatrükkide esitamata jätmine tõi kostjale kaasa sedavõrd rasked tagajärjed, mis õigustaks rakendada hageja suhtes lepingu ülesütlemise näol kõige äärmuslikumat õiguskaitsevahendit. Maakohtu otsusese on küll juttu selles, et kohus on palunud kostjal selgitada nimetatud lepingu sätte sisu ja selle tähtsust kostjale, kuid selget vastust sellele küsimusele kohtuotsusest ega toimikust ei nähtu. Kostja ei osanud ka ringkonnakohtu istungil selgitada, milles täpsemalt lepingu p-s 2.1 sätestatud kohustuse sisu seisnes ja miks selle rikkumist hageja poolt tuleb pidada sedavõrd kaalukaks üleastumiseks, et see õigustas lepingu ülesütlemist ilma rikkumise kõrvaldamiseks võimalust andmata. Muud järeldust, kui et kohustus seisnes üksnes kvartali kohta peetud raamatupidamise aruannete välja printimises ja kostjale üle andmises, kolleegium seetõttu lepingu p-st 2.1 teha ei saa. Seda, et hageja ei oleks täitnud raamatupidamise kohustust kui lepingu põhikohustust nõuetekohaselt, lepingu üleütlemise alusena välja toodud ei ole. Kuna kostjal hagejale raamatupidamisteenuse kvaliteedi osas pretensioone ei ole olnud, ei saa kolleegiumi arvates väljatrükkide esitamata jätmist pidada selliseks lepingurikkumiseks, mis annaks alust leping erakorraliselt üles öelda. Kolleegiumi arvates tuleb arvestada sellega, et kostja talus väljatrükkide puudumist ja tuli ilma nendeta pooleteise aasta jooksul toime. Samuti tuleb arvestada sellega, et hageja täitis kohustusi kostjaga samades ruumides ning seetõttu oleks sellesisulisele puudusele tähelepanu juhtimine ja selle täitmise olulisuse hagejale selgitamine olnud kostja jaoks väga hõlbus. Eeltoodu põhjal puudus kostjal alus lepingu erakorraliseks üles ütlemiseks.
46.Kuna kostja on jäänud seisukoha juurde, et leping on üles öeldud ning faktiliselt kujunenud olukorra järgi ei ole pooled pärast kostja poolt lepingu üles ütlemise avalduse tegemist lepingut täitnud ega avaldanud valmisolekut lepingu jätkamiseks, võib kostja poolt 16.06.2010 tehtud avaldust lepingu lõpetamiseks alates 30.06.2010 pidada lepingu korraliseks ülesütlemiseks. Pooled on lepingu p-s 5.2 kokku leppinud, et lepingu võib olenemata põhjusest üles öelda kuue kuulise etteteatamistähtajaga. Seega saab lugeda lepingu lõppenuks alates 31.12.2010.
47.Lepingu korraline ülesütlemine ei anna pooltele alust jätta etteteatamistähtaja kestel lepingut täitmata. See tähendab, et kuue kuu jooksul pärast ülesütlemise teatavaks saamist oleks hageja pidanud jätkama kostjale teenuse osutamist ning kostja hagejale selle eest tasuma. Vaidlust ei ole selles, et pooltevaheline teenuse osutamise suhe katkes kostja initsiatiivil ning et kostja ei võimaldanud hagejal pärast lepingu ülesütlemisavalduse esitamist teenuse osutamist jätkata. Kuna lepingu täitmise jätkamine oli takistatud kostjast tulenevatel põhjustel, annab see aluse lugeda põhjendatuks hageja nõuet tasu saamiseks lepingu ülesütlemise teatele järgnenud kuue kuu eest vaatamata sellele, et hageja ei ole kostjale sellel perioodil kokkulepitud teenust osutanud. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Väljamõistmisele kuuluva tasu suuruse arvestamisel tuleb lähtuda lepingu p-s 3.1 sätestatud 8 500 krooni suurusest kuutasust.
48.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet tõsta lepingu p-s 3.1 sätestatud 8 500 kroonist kuutasu määra 10 000 kroonini. Samal põhjusel on maakohus jätnud õigesti rahuldamata hageja nõude tasu osas, mis puudutab enne lepingu ülesütlemise teatavaks tegemist osutatud teenuste eest kostja poolt väidetavalt maksmata tasu. Samuti peab kolleegium õigeks maakohtu järeldust, et hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet lisatööde tegemiseks. Kuna hagejal puudus alus saada kokkulepitust suuremat teenustasu ning kokkulepe lisatööde tegemiseks on jäänud tõendamata, on maakohus õigesti rahuldanud vastuhagi hageja poolt enamsaadud 57 100 krooni (3 649,35 euro) väljamõistmise osas. Maakohus on oma seisukohti selles osas piisavalt selgitanud ning kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse järeldustega, ei
pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi nimetatud osas korrata.
49.Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohti osas, mis puudutab hagejalt 34 000 krooni välja mõistmist. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja poolt tõendina esitatud Aritel Invest OÜ arvest (I kd, tl 149) ega tunnistaja M. N ütlustest (II kd, tl 48) võimalik teha järeldust, et Aritel Invest OÜ poolt osutanud teenus on seotud hagejapoolse lepingurikkumisega. Üksnes arvel märgitud kirje, et summa kuulub tasumisele seose HRC projekti raamatupidamise taastamisega perioodil 01.01.2010-30.04.2010 ei anna alust väita, et hageja on kostjale lepingu rikkumisega kahju tekitanud. Faktilisi asjaolusid, mis annaks alust vastupidist väita, vastuhagist ei nähtu. Samuti ei osanud kostja ringkonnakohtu istungil selgitada, millised kõrvaldamist vajanud puudujäägid hageja töös esinesid, mis sisuga teenust Aritel Invest OÜ kostjale täpsemalt osutas ning kuidas see seostub hagejapoolse lepingurikkumisega. Üksnes väitest, et tegemist oli väljatrükkide taastamise teenusega nõude põhjendatuks lugemiseks ringkonnakohtu arvates ei piisa, pidades silmas, et kostja ei ole suutnud kohtule selgitada väljatrükkide vajadust ja tähendust ehk lepingu p-i 2.1 sisu.
50.Viiviste vastastikust väljamõistmata jätmist pooled maakohtule ette ei heitnud ja seetõttu ei pea kolleegium võimalikuks maakohtu otsust selles osas muuta. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
51.Ülaltoodut kokkuvõttes kuulub hagi rahuldamisele kostja poolt hagejale pärast lepingu ülesütlemise teatavaks tegemist järgnenud kuue kuu tasu nõude osas summas 3259,49 eurot (8500 krooni x 6 = 51 000 krooni) ning vastuhagi enne lepingu ülesütlemise teatavaks tegemist hageja poolt endale enammakstud tasude tagastamise nõude osas summas 3649,35 eurot (57 100 krooni). Nimetatud summade tasaarvestamise järel kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele 389,86 eurot.
52.Nii hagi kui vastuhagi osalise rahuldamise tõttu peab kolleegium põhjendatuks kasutada TsMS § 163 lg-s sätestatud diskretsiooniõigust ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.