2-11-36761
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2012.a, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-11-36761
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi MM’i vastu võlgnevuse 6 000.67 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4 672.68 eurot
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht
esindajad
Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Külli R (XXX) Kostja MM (isikukood XXX, elukoht XXX)
Jätta Swedbank AS-i hagi MM’i vastu võlgnevuse 6 000.67 euro ja lisanduva viivise nõudes läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-36761, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Asjaolud Swedbank AS (hageja) esitas 05.08.2011 Harju Maakohtule hagi MM’i (kostja) vastu võlgnevuse 6 000.67 euro ja lisanduva viivise nõudes. Eesti rahvastikuregistri andmetel on
2-11-36761 alates 14.02.2011 kostja elukohaks XXX. Nimetatud aadressilt on kostja hagimaterjalid kätte saanud. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub TsMS § 70 lg 2 järgi üldjuhul Eesti kohtule, kui pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt võib Eesti kohus selle lahendada. Samas kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole teisiti reguleeritud mõne Euroopa Liidu Nõukogu määrusega, s.h Nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus). Seega tuleb rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel lähtuda Brüssel I määruse sätetest. Brüssel I määruse art 2 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Brüssel I määruse art 3 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes sama määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Brüssel I määruse art 16 lg 2 kohaselt teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu hagi Eesti kohtusse. Tegemist on tarbija vastu esitatud nõudega. Kuigi Eesti rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks alates 14.02.2011 XXX, võttis maakohus asja menetlusse, kuna polnud kindlalt teada, et kostja alaliselt sellel aadressil elab. Tegemaks kindlaks, kas kostja alaline elukoht asub Soomes, peab kohus analüüsima asjakohaseid Soome seadusi. Soomes reguleerib alalise elukoha kindlaksmääramist koduvalla seadus (soome k: kotikuntalaki). Nimetatud seaduse § 2 kohaselt on isiku koduvald see vald, kus isik elab. Juhul, kui isiku enda arusaamist oma koduvallast ei ole olnud võimalik välja selgitada, loetakse tema koduvallaks seda valda, kus tal on tihe side elusaseme, peresuhete jms vastavate asjaoludega. Kuivõrd kostja oli enda alalise elukohana Eesti rahvastikuregistris alates 14.02.2011 deklareerinud XXX, ja menetluse käigus on selgunud, et kostja reaalselt ka rahvastikuregistris märgitud aadressil elab, siis on tegemist kostja alalise elukohaga Brüssel I määruse artikli 59 tähenduses. Eeltoodu alusel ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev antud asja menetlema ning seetõttu jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hageja nõude kostja vastu läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd
2-11-36761 TsMS § 168 lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.