Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

15.04.2001 esitas Intrum Justitia Debt Finance AG hagi Arti Sutt vastu võlanõudes. Ferratum Estonia OÜ ja kostja sõlmisid 03.01.2007 kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi teel, mille

kohaselt Ferratum Estonia OÜ andis kostjale laenu maksetähtajaga 18.01.2007 ning kostjal oli kohustus laen tagasi maksta tähtaegselt. Ferratum Estonia OÜ loovutas nõuete loovutamise lepinguga nõude kostja vastu Intrum Justitia Debt Finance AG-le. 22.01.2007 helistas Ferratum Estonia OÜ kostjale ning informeeris kostjat. Kuna kostja tähtaegselt laenu tagasi ei maksnud, edastas hageja kostjale 15.02.2007 meeldetuletuskirja. Kuna kostja ei asunud võlgnevust hagejale tasuma, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle hagejale. Antud võimalusi nõude kohtuväliseks tasumiseks kostja kasutanud ei ole. Kostja on viivituses võlgnevuse tasumisega. Vastavalt lepingule on viivis 0,25 % päevas. Kostja võlgneb hagejale põhisummat 150,19 eurot ja viivist 150,19 eurot. Harju Maakohtu 21.04.2001 määrusega keeldus kohus hagi menetlusse võtmast ning andis hagi kohtualluvuse alusel üle Tartu Maakohtule. Kostja oma 11.10.2011 vastuses (tl 39) teatas, temale ei ole edastatud meeldetuletuskirja ning temaga ei ole ühendust võetud, ehkki hageja pidi teadma kostja elukoha aadressi ja kontaktandmeid. Samuti soovib kostja teada, millel põhinevad hageja tehtud kulutused. Hageja oma 13.10.2011 vastuses (tl 44-45) leidis, et kostjal oli kohustus teavitada hagejat aadressi muutumisest. Hageja on saatnud kostjale tavapostiga meeldetuletuskirja. 09.10.2011 kohtuistungile kostja ei ilmunud ning kohus lükkas asja arutamise edasi. 21.11.2011 esitas hageja taotluse asja läbivaatamiseks ilma hageja osavõtuta. 04.04.2012 toimunud kohtuistungile kostja ega hageja ei ilmunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 408 p 1 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile. Hageja on palunud ka lahendada asja ilma tema osavõtuta, jäädes hagis väljendatud seisukohtade juurde. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue tuleneb Ferratum Estonia OÜ ja Arti Sutt vahel sõlmitud kiirlaenulepingust. Kostja esitas 03.01.2007 laenu summas 2000 krooni taotluse (tl 4). Laenutaotluse kohaselt olid laenutaotluse käsitluskulu 350 krooni. Ferratum Estonia OÜ kandis 03.01.2007 Arti Sutt’i arveldusarvele nr 221010271844 2 000 krooni (tl 5). Laenu tagasimaksmise tähtaeg oli 18.01.2007. Vastavalt laenulepingu üldtingimustele oli kostjal kohustus tagastada laenusumma koos maksmisele kuuluvate käsitluskuludega (tl 7, üldtingimuste p 7.2). Ferratum Estonia OÜ loovutas nõude hagejale (tl 10-15). Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid põhinõudele ega viivisenõudele. Kostja vastuväited põhinesid sellel, et ta ei ole saanud kätte meeldetuletuskirju. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja ei saanud kätte meeldetuletuskirju, pidi kostja olema teadlik, et tal on laenu tagasimaksmise kohustus. Üldtingimuste p 11.1. kohaselt pidi kostja ka teavitama võlausaldajat oma andmete muutumisest. Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Antud juhul oli kostjal laenu summas 2 000 krooni ja käsitluskulude 350 krooni, kokku 2 350 krooni (150,19 euro) tagasimaksmise kohustus 18.01.2007. Nimetatud kohustust kostja ei täitnud. Seega on hageja põhinõue põhjendatud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise nõudmise eeldused – nõude olemasolu ja selle nõude täitmisega viivitamine – on antud juhul täidetud, seega on hageja viivisenõue summas 150,19 eurot põhjendatud. Hageja on ka vähendanud nõutavat viivist põhinõudeni. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 150,19 euro ja viivis 150,19 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Arti Sutt.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.