Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Jaak Prints esitas 29.09.2011 Tartu Maakohtusse hagi Rene Lõhmuse vastu 12.11.2010 sõlmitud laenulepingu alusel tekkinud võlgnevuse 1 652.67 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks. Võlgnevus 1 652.67 eurot koosneb võlgnevuse põhiosast 798.93 eurost, leppetrahvist 798.93 eurost ja põhiosa viivisest 54.81 eurost ajavahemiku 21.11.2010 – 30.09.2011 eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. 11.01.2012 kirjaga teatas kostja Rene Lõhmus kohtule, et ta ei viibi Eestis ja palub talle hagimaterjalid saata e-posti aadressil xxx . Kohus edastas 23.01.2012 nimetatud aadressil kostjale hagimaterjalid ja tsiviilasja menetlusse võtmise määruse. Kohus luges kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks TsMS § 314 lg 2 alusel. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 396 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tagaseljaotsuses menetluskulude kindlaksmääramiseks ja palus kostjalt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud, milleks on tasutud riigilõiv. Toimiku materjalide kohaselt, tasus hageja esitatud hagilt riigilõivu 383.46 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 383.46 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.