2-11-63071/46 - Ühinguõigus - Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

09.11.2011. a vastuses keeldus juhatus üldkoosoleku kokkukutsumisest, näidates vastuses ära keeldumise põhjuse. Hoolimata juhatuselt saadud kirjalikust vastusest, kuulutas korteriomanike initsiatiivgrupp 17.11.2011. a omavoliliselt välja 29.11.2011. a xxx toimuva üldkoosoleku. KÜ Kohtla Mai põhikirja p 37 sätestab, et kui juhatus ei ole ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku kutsunud, on ühistu liikmetel õigus pöörduda ühistu revidendi poole, kes kutsub üldkoosoleku kokku 15 päeva jooksul alates avalduse saamise päevast arvates; revidendi poolt selle nõude täitmata jätmise puhul on vähemalt 1/10 ühistu liikmetel õigus omal initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda. Järelikult on 29.11.2011. a üldkoosoleku kokku kutsunud isikud rikkunud korteriühistu põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna nad ei ole üldkoosoleku kokkukutsumiseks korteriühistu revidendi poole pöördunud. KÜ Kohtla Mai 29.11.2011. a üldkoosoleku protokolli väljavõttest nähtub, et üldkoosolek toimus Puru tee 76, kuid vastavalt üldkoosoleku kuulutusele pidi koosolek toimuma Puru tee 94 teise sissekäigu keldriruumis. Kuna üldkoosoleku toimumiskoha muutmisest ei olnud kõiki korteriühistu liikmeid eelnevalt teavitatud, siis ei olnud mitte kõigil korteriühistu liikmetel võimalik 29.11.2011. a üldkoosolekust osa võtta. 29.11.2011. a üldkoosoleku protokolli väljavõttele on lisatud 4 volikirja, millega anti volitus esindada volitaja huve 29.11.2011. a toimuval korteriühistu asutamiskoosolekul. Kuna 29.11.2011. a toimus üldkoosolek, mitte aga asutamiskoosolek, siis puudus volitajate K.i, V.i, L.u ja P.a esindajatel volitus esindada volitajaid, millest tulenevalt puudus 29.11.2011. a üldkoosolekul otsustusvõime, sest KÜ Kohtla Mai põhikirja p 40 sätestab, et ühistu liikmete üldkoosolek on õiguspädev, kui kohal on üle poole ühistu liikmetest. 29.11.2011. a oli ühistus 30 liiget, seega oleks pidanud 29.11.2011. a üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks olema kohal vähemalt 16 liiget (kohal ja esindatud oli 13 liiget).

05.03.2012. a esitas S.a Ti. kohtule kostja KÜ Kohtla Mai nimelt vastuse, märkides vastuses, et ta on korteriühistu juhatuse liige. Vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista, sest mingit kuritegelikku ühendust KarS § 255 lg 1 mõttes ei ole olemas. Juhatuse liikmeteks valitud N. Da., S.a T. ja R. L.a on enamuse korteriomanike poolt valitud seaduslike juhatuse liikmetega. Juhatuse liikmete suhtes ei ole kriminaalasju alustatud. D. R. suhtes on korteriomanike avalduste alusel alustatud kaks kriminaalasja võltsimise ja dokumentide peitmise tunnustel. 29.11.2011. a toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Konflikt korteriühistu enamuse liikmete ja endiste juhatuse liikmete vahel sai alguse juba 2011. aasta alguses, kui T. R. keeldus esitamast dokumente korteriühistu revidendile ning ei andnud selgitusi rahaliste vahendite kasutamise kohta. Seepeale pöördusid korteriühistu liikmed Tõnis R. poole taotlusega kokku kutsuda korteriühistu üldkoosolek juhatuse koosseisu muutmiseks. Tõnis R. jättis selle taotluse tähelepanuta ja üldkoosoleku kokku kutsumata, mistõttu korteriühistu liikmed ja revident, lähtuvalt põhikirja punktist 37 kutsusid sama päevakorraga kokku korteriühistu 29.11.2011. a üldkoosoleku. 09.10.2011.a üldkoosolekul vastu võetud otsused (juhatuse liikmeteks valiti D. R., T.s R. ja J.a Tš.) on tühised (MTÜS § 24` lg 1). Korteriühistut segas asjaolu, et äriregistrisse oli 09.10.2011. a otsuse alusel kantud juhatuse liikmeteks D. R., T. R. ja J.a T.a, enamus korteriühistu liikmetest ei saanud aru, kes on tegelikult juhatuse liikmed ning selleks soovisidki korteriühistu liikmed uue üldkoosoleku kokkukutsumist, et registrisse kantud juhatuse liikmed tagasi kutsuda. Hageja, teades ette, millega selline üldkoosolek lõppeb, vastas eitavalt. Seepärast kutsutigi kokku 29.11.2011. a üldkoosolek, kusjuures kokkukutsujateks olid 25.07.2011.a valitud juhatuse liikmed ja korteriühistu revident. 29.11.2011. a kella 19 ajal kogunesid enamus korteriühistu liikmetest Puru tee 94 teise sissekäigu keldriukse juurde, kuid keldriuks oli lukus ja ukse võtmed D. või Tõnis R.de käes. Seejärel otsustasid korteriühistu liikmed väljakuulutatud koosoleku läbi viia teises kohas (naabermajas). Kõik koosoleku kutses märgitud ajal ja kohta ilmunud korteriühistu liikmed said koosolekust osa võtta, sõltumata sellest, et koosolek viidi läbi teises kohas. Hageja poolt esitatud volikirjad on loetamatud ning võõrkeelsed (TsMS § 32 lg 1 ja § 33 lg 3). Hageja esitas kohtule seisukoha eelnevalt viidatud vastusele. Hageja märkis, et vastus hagiavaldusele on esitatud ebapädeva isiku poolt, kuna S. T. ei ole KÜ Kohtla Mai 30.11.2011. a üldkoosoleku otsuse alusel korteriühistu juhatuse liige ja S.a T. ei ole oma vastuväites korteriühistu 30.11.2011. a üldkoosoleku otsuste tühisusele tuginenud. S. T., R. L.a ja N.a . korteriühistu kulutatud vahendite suhtes, vaid T. R. ja J.a T.a on ise korduvalt esitanud korteriühistu üldkoosolekutel aruanded 2010-2011. aastal teostatud kapitaalremondi kohta ja sõltumatu audiitori poolt läbi viidud revisjonide aruanded, vastavalt millele ei ole korteriühistu juhatuse liikmete poolt rikkumisi tuvastatud. Küll aga on . L. ja D. nõudnud KÜ Kohtla Mai dokumente enda valdusesse, millele on T. R. vastanud, et annab korteriühistu dokumendid nende valdusesse üksnes vastava kohtuotsuse alusel. Kuid Ti., L. ja D.h on pidanud kohtusse pöördumist kalliks ning on selle asemel esitanud politseile ja prokuratuurile korduvalt teadvalt valesid kaebuseid, kuna kriminaalmenetlus on tasuta. Väär on Tit. väide, et hageja D. R. suhtes on korteriomanike avalduste alusel algatatud kriminaalasjad, mille põhjustasid allkirjade võltsimine ning dokumentide peitmine. D. avalduse alusel KarS § 281 tunnustel, mis ei käsitle allkirjade võltsimist, alustatud kriminaalmenetluses on KÜ Kohtla Mai juhatuse liikmed Tš. ja Tõ.s R. tunnistajad ning D. R.t on Ida prefektuur aktsepteerinud kui korteriühistu liikmetest menetlusosaliste esindajat.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtub, et alates 2011. a juulist on KÜ Kohtla Mai juhatuse liikmeid korduvalt tagasi kutsutud ja uusi juhatusi liikmeid valitud seitsmel korral. Vahelduvalt (üle ühe korra) on juhatuse koosseisudes olnud S. Ti., D. R. ja Tõnis R.. Juhatuse liikmeks olek on õigussuhe korteriühistu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus ning olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. Kohus märgib, et olenemata ka käesolevas tsiviilasjas langetatud otsusest, on nähtav, et korteriühistu liikmete ja ka erinevatel aegadel juhatuses olnud liikmete vahel on omavaheline konflikt. Normaalseks ei saa pidada olukorda, kus juhatuse liikmed vahetuvad novembrikuus 1 päevase vahega ning märtsis 7 päevase ajavahemiku järel. Ka käesolevas asjas on alates hagi esitamisest vahetunud kolmel korral juhatuse koosseis, sh viimast korda kohtuistungi toimumise ja kohtuotsuse teatavaks tegemise vahelisel ajal (06.04.2012. a). Ka on korduvate juhatuse liikmete ümbervalimisega muutunud sisuliselt õiguslik olukord võrreldes ajaga, milline oli hagi esitamise ajal. KÜ Kohtla Mai põhikiri ei sisalda nõuet, et juhatuse liikme tagasikutsumiseks oleks vajalik juhatuse liikme poolne kohustuste rikkumine või muu mõjuv põhjus. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 18 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 19 lg 1 p 2 järgi

sätestab, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus (lg 1). Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad (lg 2). Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet (lg 3). Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega (lg 4). Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega (lg 5). Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks (lg 6). MTÜS § 21 kohaselt: üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid (lg 1). Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed (lg 3). Hagiavalduse kohaselt on 29.11.2011. a üldkoosolekul vastu võetud otsused kehtetud MTÜS § 20 lg ja 3 sätestatud nõuete rikkumise tõttu, samuti korteriühistu põhikirja p 37 mittejärgimise tõttu. Hageja viitab ka MTÜS § 22 lg 1 ja põhikirja punktile 40. MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 ́ sätestab üldkoosoleku otsuse tühisuse alused. Üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul (lg 1). Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Seega tuleb otsuse tegemisel hinnata, kas üldkoosolek on kokku kutsutud vastavuse MTÜS ja põhikirjas sätestatud korrale ning kas üldkoosolekul vastu võetud otsused on kooskõlas seaduse või põhikirjaga. Kohus nõustub hagejaga, et üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud MTÜS § 20 lg 3. Asja materjalidest tulenevalt on korteriühistu üldkoosoleku kokku kutsunud nn KÜ Kohtla Mai „initsiatiivgrupp“. Kostja ega ka S.Ti.vastusest ei tulene üheselt, kes kutsus kokku 29.11.2011. a üldkoosoleku. S.Ti.väidete kohaselt kutsusid üldkoosoleku kokku korteriühistu

liikmed ja revident. MTÜS § 21 lg 3 järgi, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. KÜ Kohtla Mai põhikirja punkt 36 näeb ette, et erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, kui seda on nõudnud vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või 1/3 juhatuse liikmetest. Põhikirja punkt 37 näeb ette, et kui juhatus ei ole ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku kutsunud, on ühistu liikmetel õigus pöörduda ühistu revidendi poole, kes kutsub üldkoosoleku kokku 15 päeva jooksul alates avalduse saamise päevast arvates. Revidendi poolt selle nõude täitmata jätmise puhul on vähemalt 1/10 ühistu liikmetel õigus omal initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda. Eelnevalt tsiteeritud nõuet on 29.11.2011. a üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud, mistõttu üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma. Kuna korteriühistu liikmed on kehtestanud põhikirjas reegli üldkoosoleku kokkukutsumise osas, pidanuks vähemalt 1/10 ühistu liikmetest pöörduma juhatuselt eitava vastuse saamisel esmalt revidendi poole ning juhul, kui revident poleks nõuet üldkoosolek kokku kutsuda täitnud, alles siis üldkoosolek omal initsiatiivil kokku kutsuda. Õige on hageja väide, et KÜ Kohtla Mai juhatusel puudus kohustus kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek, kuna korteriühistu liikmed ei märkinud oma 03.11.2011. a avalduses ära mõjuvat põhjust, mis tingiks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kooskõlas MTÜS § 20 lg 3. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu. Kohus leiab, et pelgalt üldkoosoleku ekslikult asutamiskoosolekuks nimetamine ei muuda volikirja kehtetuks, kuna volikirja puhul omab tähtsust volitus ise. Volikirjade kohaselt volitati korteriühistu liikmeid esindama volitajate huve 29.11.2011. a toimuval korteriühistu koosolekul, sh vastu võtma otsuseid. Ka hageja enda kinnitusel oli korteriühistus kasutusel tava, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadetega ühes dokumendis oli ka volikirja vorm. Kohus ei nõustu hagejaga, et hageja õigus hagi esitada tuleneb MTÜS § 24 lg 3 (juhatuse liikme õigus hagi esitamiseks, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu). Nimetatud hageja väide on paljasõnaline. Kohus ei nõustu kostja nimel vastuse esitanud S.T. väitega, et käesolevas kohtumenetluses on kostja tuginenud MTÜS § 24` lg 2. S.T.on küll tuginenud viimatinimetatud sättele, kuid seda üksnes 09.10.2011. a üldkoosolekul vastu võetud otsuste osas (üldkoosoleku otsus, kui juhatuse liikmeteks valiti D. R., Tõ. R. ning Je. T.va, ning mille alusel tehti registrikanne). Kostja ega S.Ti.a ei ole käesolevas kohtumenetluses kordagi esitanud tühisuse vastuväidet johtuvalt 30.11.2011. a üldkoosoleku otsustest, samuti ei esitanud hagi 30.11.2011. a vastuvõetud üldkoosoleku otsuste kehtetuks või tühiseks tunnistamiseks. Kohus märgib, et S.Ti. vastuväide keelenõuete rikkumise osas on kohatu, kuna teatavasti on kohtus hagiga vaidlustatud 29.11.2011. a üldkoosoleku otsused ning üldkoosoleku üheks initsiaatoriks on olnud S.T. ise. Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi.