Abi Kapital Grupp OÜ hagi E B ́i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.12.2011.a otsus
Tsiviilasja hind maakohtus/ apellatsioonimenetluses
894,76 eurot/ 904,55 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E B ́i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Abi Kapital Grupp OÜ (registrikood: 11308362, asukoht: Tallinn); Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): E B (isikukood: XXX, elukoht: Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 09.12.2011.a otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskulud 2/3 osas kostja, E B ́i kanda ja 1/3 osas hageja, Abi Kapital Grupp OÜ kanda. Ringkonnakohtu menetluskulu jätta kostja, E B ́i kanda.
4.Välja mõista E B ́ilt riigi tuludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 191,73 eurot. Nimetatud rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul riigilõivu tasumist ettenägeva lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamisel tuleb maksta viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras riigilõivu tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-31993 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.29.12.2010.a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus välja mõista võlgnevuse 894,76 eurot ja viivise 522,71 eurot (lepingujärgne viivis) ning alates 06.09.2011 viivise määraga 0,1% päevas arvestatuna võlasumma jäägilt kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ) 25.08.2009 õppekulude hüvitamise lepingu nr H090530. Kostjal jäid lepingus kokkulepitud kohustused osaliselt täitmata, millest johtuvalt tekkis võlgnevus 894,76 eurot. TTÜ loovutas nimetatud nõude 16.09.2008 sõlmitud nõuete loovutamise raamlepingu nr 104397 ja 10.03.2010 võlanõuete üleandmise akti nr 104397-015 alusel hagejale. Hageja täiendavate selgituste kohaselt võlgnes kostja TTÜ-le lisaks hagiavalduses märgitud võlgnevusele veel 406,48 eurot. Nimetatud võlgnevuse aluseks oli Tallinna Tehnikaülikooli poolt väljastatud arve nr OIS1011815. Menetletav hagiavaldus põhines aga arvel nr OIS0912023. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Nõue ei ole loovutatav, sest kohustused on seotud vahetult kostja isikuga. Kostjal tekib maksekohustus esialgse võlausaldaja, TTÜ ees üksnes juhul, kui TTÜ on kostja suhtes täitnud enda kohustuse osutada akadeemilist õppeteenust riigieelarvevälisel õppekohal. Seega on TTÜ-l nõudeõigus kostja vastu üksnes siis, kui ta on kostja ees oma kohustuse täitnud. Vastastikuste kohustuste täitmise küsimus on avalik-õiguslik vaidlus ja kuulub lahendamisele halduskohtus, mitte tsiviilkohtus käesoleva tsiviilasja raames. TTÜ ei ole nõuet kostja vastu hagejale ka faktiliselt loovutanud, kuivõrd kostjale ei ole seaduses ettenähtud korras nõude loovutamisest teatatud. Samuti on TTÜ jätkuvalt teinud kostjale takistusi õpingute jätkamiseks ja kohelnud kostjat kui võlgnikku. Kostjal võib olla kohustusi TTÜ ees, kuid tal ei ole kohustusi hageja ees. Alternatiivse vastuväitena palus kostja jätta viivis välja mõistmata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja makseettepanekus nõuti viivist määraga 0,5% päevas, kuigi lepingujärgne määr oli 0,1%. Kostja hinnangul oli eksitava viivise määra näitamine tahtlik. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 09.12.2011.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 894,76 eurot, viivise 9,79 eurot ning alates 06.09.2011 viivise 0,1% päevas arvestatuna põhivõla jäägilt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Muus osas jättis kohus viivisenõude rahuldamata. Menetluskulud jäid 2/3 osas kostja ja 1/3 osas hageja kanda. Väljamõistmisel oli menetluskulu tasaarvestuslik. Kohus leidis, et kostja vastu esitatud õppeteenustasu nõue on selgelt eraõigussuhtest tulenev nõue. Õppekulude hüvitamise lepingu nr H090530 p 2.4.4 kohaselt on üliõpilasel (seega ka
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-31993 kostjal) õigus taotleda ennistamist pärast eksmatrikuleerimise põhjustanud võlgnevuse täielikku tasumist. Seega annab võlgnevuse tasumine lepingus kokkulepitud nõudeõiguse. Vaidlus ennistamise üle on üliõpilase ja ülikooli vaheline vaidlus ning ei kuulu tsiviilasja nr 2-10-31993 ainesse. Võlaõigusseadus kahepoolsetele lepingutele nõude loovutamise osas piirangut ei sea. Kohtu hinnangul ei ole õppeteenustasu nõue millegi poolest eriline. Nõude loovutamise puhul kehtib reegel, et nõude loovutamine ei saa kuidagi kahjustada loovutatud nõude võlgniku õiguslikku positsiooni ja peale loovutamist nõude omandanud uuele võlausaldajale täitmisel on samad tagajärjed, mis oleksid siis, kui võlgnik oleks ilma loovutamiseta täitnud selle algsele võlausaldajale. Seega, kui kostja hagejale ära maksab, võib ta nõuda kõike seda, mida ta lepingu järgi TTÜ-lt nõuda saaks. Kohus möönis, et johtuvalt hageja esitatud dokumentidest on TTÜ osutanud kostjale kui võlglasele. Nähtuvalt võlanõude tagasiloovutamise aktist ja kirjast kostjale oli kostjal TTÜ ees kaks võlgnevust, mis omavahel ei kattunud, arvest nr OIS1011815 ja arvest nr OIS0912023 tulenev võlgnevus. Menetletava hagi aluseks oli arvest nr OIS0912023 tulenev võlgnevus. Nõuete loovutamise raamlepingu nr 10497 ja võlanõuete üleandmise akti nr 104397-015 kohaselt oli arvest nr OIS0912023 johtuv võlgnevus loovutatud hagejale. Kohus möönis, et raamlepingute kuupäevad olid erinevad, kusjuures riigihanke aruande kohaselt pidi leping olema aruande esitamise ajaks (27.02.2008) sõlmitud. Hageja esitas hagiavalduse lisas raamlepingu kuupäevaga 16.09.2008. Lisaks nimetatule oli analoogilise sisuga raamleping, mis oli dateeritud kuupäevaga 25.02.2008. Raamlepingut selleks ettenähtud registrisse kantud ei ole. Hageja poolt raamlepingu erinevate kuupäevade osas antud selgitus viitas asjaajamise suutmatusele. Erinevate kuupäevade põhistamine lepingute vastastikuse postitamisega oli ebaveenev, sest lepingute kuupäevade erinevus oli üle poole aasta. Kohus leidis, et raamlepinguid puudutav segadus nõude rahuldamist ei välista, sest VÕS § 170 kohaselt piisab, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Sellisel juhul loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise teatest nähtuvalt oli TTÜ väljastanud kohase nõude loovutamise teate, seega loetakse loovutamine VÕS § 170 kohaselt toimunuks. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 619 alusel kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlusaluses võlasuhtes kohustus TTÜ kostjale õppeteenust osutuma ja kostja kohustus selle eest tasuma. Seega võlasuhe VÕS § 619 tähenduses (kuigi teatud erisustega) vastas käsundi tunnustele. Kohus leidis, et võlgnevus ja selle suurus on tõendatud õppekulude hüvitamise lepingu, arve nr OIS0912023, kostja saldoteatise ja nõude loovutamise teatega ning 894,76 euro suurune põhivõlg tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vaidlus puudub selles, et lepingujärgne viivisemäär oli 0,1%, kusjuures maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõutud viivisemäär oli 0,5%. Võrreldes lepingus kokkulepituga oli nimetatud viivisemäär eksitavalt kõrge. Arvestades, et hageja on võlgade sissenõudmisega tegelev äriühing, kelle oskus viivisenõudeid koostada on väljaspool kahtlust, oli viivisemäära selline esitus hea usu põhimõttega vastuolus. Lisaks oli TTÜ kostjale võla osas eksitavaid teateid saatnud, märkides pärast hagi esitamist, et kostjal on TTÜ ees arvest nr OIS0912023
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-31993 tulenev võlgnevus. Asjakohane selgitus saadeti kostjale alles 26.08.2011. Kohus leidis, et õiglane on viivis nimetatud kuupäevast kostjalt välja mõista. Kohus juhindus viivisenõude lahendamisel hea usu põhimõttest ning lisaks arvestas kostja varalist olukorda. Kostja hinnangul oli nõude reaalne täitmine perspektiivitu. Lähtuvalt eeltoodust kuulus ühekordne viivis väljamõistmisele 11 päeva eest summas 9,79 eurot (26.08.2011 - 05.09.2011, 0,89 x 11 = 9,79). Kohus pidas põhjendatuks, et hageja nõudis kostjalt lepingujärgset viivist kindla summana seisuga 05.09.2011 ning alates 06.09.2011 kuni kohustuse täitmiseni nõudis hageja jätkuvat viivist. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas millega kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 894,76 eurot, viivise 9,79 eurot ning alates 06.09.2011 viivise 0,1% päevas arvestatuna põhivõla jäägilt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi ja kohaldas materiaalõiguse normi ebaõigesti. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja vastu esitatud õppeteenustasu nõue on selgelt eraõigussuhtest tulenev nõue ja leiab jätkuvalt, et õppekulude hüvitamise lepingust nr H090530 tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Kostja ja TTÜ kui avalik-õigusliku kõrgkooli vaheline vaidlus tulenevalt õppeteenustasu hüvitamise lepingust (eksmatrikuleerimine, ennistamine, immatrikuleerimine, reimmatrikuleerimine, ainepunktide ennistamine, ka arvete esitamine, võimalikud võlgnevused, ainepunktide läbimine, eksamitele lubamine jne) kujutab endast avalik-õiguslikku vaidlust ja see vaidlus kuulub lahendamisele halduskohtus, käesoleval juhul Tallinna Halduskohtus. Seega tulnuks maakohtul enne asja sisulist arutamist selgelt piiritleda (nii enese kui ka poolte huvides), kas käesolevat asja on üldse võimalik tsiviilkohtus arutada või kuulub asi tervikuna arutamisele halduskohtus. TTÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingus pooltele sätestatud kohustusi ei saanuks maakohus jagada kaheks, selliselt, et kostja võimalikud kohustused TTÜ ees tuleb lahendada tsiviilkohtus ja TTÜ samast lepingust tulenevad kohustused kostja ees halduskohtus. Samast asjaolust tuleneb kostja väide, et vaidlusalusest lepingust tulenev võimalik nõue kostja ees ei olnud loovutatav, kuivõrd esialgsel võlausaldajal TTÜ-l olid samast lepingust tulenevad kohustused (ainepunktide arvestamine, reimmatrikuleerimine jne), mistõttu kostja kohustuse täitmine TTÜ-le oli otseses sõltuvuses TTÜ kohustuse eelnevast täitmisest kostja ees. VÕS § 164 lg 1 järgi nõuet ei või loovutada, kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kostja ja TTÜ vahel 25.08.2009 sõlmitud õppekulude hüvitamise lepingu nr H0090530 p 2.4.4 kohaselt on üliõpilasel õigus taotleda ennistamist pärast eksmatrikuleerimise põhjustanud võlgnevuse täielikku tasumist. Seega tuleb võlgnevus tasuda TTÜ-le, sest ainult TTÜ-lt on võimalik taotleda peale võlgnevuse tasumist ennistamist. Kostja ei saa ennistamist taotleda uuelt võlausaldajalt (eraõiguslikult äriühingult) ja viimane ei saaks kostjat ennistada vastavalt lepingule nr H0090530 isegi siis, kui kostja talle sellesisulise taotluse esitaks. TTÜ kui avalik-õiguslik ülikool ei saa delegeerida oma õigusi ja kohustusi eraõiguslikule äriühingule. Seega ei ole õige maakohtu otsuses esitatud väide, et kui kostja hagejale ära maksab, võib ta nõuda kõike seda, mida ta lepingu järgi TTÜ-lt nõuda saaks. Kehtiv õppekorralduse eeskiri näeb ette, et üliõpilane saab peale võlgnevuse tasumist ja ennistamist taotleda läbitud ainepunktide ennistamist. Kui võlgnevust ei tasuta, ei ole võimalik taotleda õppekohale ennistamist ja läbitud ainepunktide ennistamist.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-31993 Tulenevalt VÕS §-st 171 võib kostja esitada kõik need väited ka võimalikule uuele võlausaldajale, so hagejale ning hageja peab olema võimeline neile vastama juhul kui ta peab ennast jätkuvalt uueks võlausaldajaks ning leiab, et nõude loovutamine on toimunud. Kostja proovis menetluse käigus korduvalt oma nõudeid TTÜ vastu esitada hagejale. Kohus väitis, et kuivõrd TTÜ-d menetluses ei ole, siis kostja eelmisele võlausaldajale mõeldud vastuväiteid uuele võlausaldajale esitada ei saa. Sellise seisukohaga kinnitas kohus kaudselt ka ise, et vaidlusalusest lepingust tulenev nõue ei ole loovutatav. Kostja vaidleb kohtotsusele vastu ka osas, mis puudutab TTÜ poolt nõude loovutamise teate väljastamist kostjale. Kostja väitis, et nägi teadet esmakordselt kohtus alles peale seda, kui kostja oli sõnaselgelt väitnud, et talle TTÜ poolt teadet nõude loovutamise kohta ei esitatud. Kostja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et TTÜ on nõude loovutamise teate koostanud tagantjärele ja enda arvates suutis kostja seda ka tõendada. Kohus jättis otsuses kostja väidetele hinnangu andmata ja ei põhjendanud, miks ta kostja väidetega ei nõustunud. Seega ei vasta kohtuotsus seaduse nõuetele, kuivõrd kohus ei ole otsuses seisukohta võtnud kõigi kostja väidete osas. Kohus on otsuses küll märkinud, et kostja on enda kohustuse käsundiandja ees jätnud täitmata, kuid ei ole analüüsinud, millest ta järeldas, et TTÜ enda kohustuse kostja ees täitis. Hageja ei osanud mingil viisil vastu vaielda kostja seisukohale, et esialgne võlausaldaja jättis enda kohustused kostja ees täitmata. Samas hageja kui uus võlausaldaja ei saa/saanuks TTÜ kohustusi kostja suhtes täita. Kostja väidab, et esialgne võlausaldaja TTÜ ei ole kohustusi kostja ees täitnud ja ei ole osutanud kostjale akadeemilist õppeteenust (hageja ei suutnud seda tõendada). Kuivõrd TTÜ jättis kostja ees oma kohustuse täitmata, ei saa ka kostjal olla mingeid võlgnevusi TTÜ ees ning TTÜ-l ei olnud võimalik loovutada hagejale mingit nõuet, mis tähendab, et vaidlusalusest lepingust tulenev võimalik nõue kostja vastu ei ole loovutatav. Maakohus on otsuses märkinud, et kostja ja TTÜ vaheline leping on käsundusleping VÕS § 619 tähenduses, kusjuures üks isik on käsundisaaja ja teine käsundiandja. Samas on kohus ka märkinud, et analüüsitav võlasuhe vastab VÕS § 619 tähenduses käsundi tunnustele, kuigi teatud erisustega. Kohus ei ole märkinud, millised need teatud erisused kohtu arvates on, ei ole analüüsinud, kas TTÜ täitis enda kohustuse kostja ees ning on kõik kostja vastuväited selles osas jätnud tähelepanuta eeldades, et TTÜ oli oma kohustused täitnud. Kohus ei saanud TTÜ lepingu täitmise kohustust arutada, kuivõrd käesolevas vaidluses oli hagejaks Abi Kapital Grupp OÜ, kes ei saanud vastutada avalik-õigusliku kõrgkooli kohustuste täitmise eest. Seega ilmneb ka siin, et TTÜ ei saanuks vaidlusalusest lepingust tulenevat nõuet loovutada. Kohus ei ole põhjendanud, miks kostja vastuväited TTÜ kohustuste täitmata jätmise osas ei olnud siduvad uuele võlausaldajale ehkki võlaõigusseadusest tulenevalt on kostjal õigus esitada kõik vastuväited uuele võlausaldajale. Eeltoodu alusel tulnuks hagi jätta rahuldamata nii põhinõude kui viiviste osas. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-31993 põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus leidis õigesti, et käesoleva hagi puhul on tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mis kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ja TTÜ vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga ning et käesoleva menetluse raames realiseeritav nõue tuleneb sellest lepingust. See asjaolu, et TTÜ-l lasusid samast käsunduslepingust samuti kohustused, ei tähenda, et vaidlus tuleks lahendada halduskohtus. Käesoleva tsiviilasja raames märkis kostja, et tal võivad tekkida käsunduslepingust tulenevate kohustuste täitmise korral nõuded TTÜ suhtes. Ringkonnakohus rõhutab, et võimalikud kohustused, millele kostja viitas, saavad tekkida peale võlgnevuse tasumist. Seega ei sõltu käesolevas menetluses hagetava nõude rahuldamine võimalikest TTÜ kohustustest, mis võib-olla peale võlgnevuse likvideerimist tekivad.
8.Maakohus märkis õigesti, et see, et loovutati lepingust tulenev nõue ning et samast lepingust võivad TTÜ-le tekkida peale võlgnevuse täitmist kohustused, ei anna alust järeldada, et käsunduslepingust tulenevat raha maksmisele suunatud nõuet ei saaks loovutada. See, kui raha maksmisele suunatud nõue loovutatakse kolmandale isikule, ei välista iseenesest seda, et raha maksmiseks kohustatud lepingu pool ei võiks nõuda peale raha maksmist raha maksmisest sõltuva kohustuse täitmist. Nõude loovutamise korral läheb nõude omandajale üle üksnes loovutatav nõue aga mitte kõik vastavast lepingust tulenevad õigused ja kohustused. See, kas kostjal on võimalik taotleda TTÜ-lt peale raha maksmist viie ainepunkti ennistamist, sõltub kostja ja TTÜ vahelisest õigussuhtest ning seda ei mõjuta see, et TTÜ loovutas rahalise nõude kolmandale isikule.
9.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mis välistaksid hagetava nõude rahuldamise. Kuigi kostja väitis kaebuses üldiselt ja paljasõnaliselt, et TTÜ ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid kohustusi, ei täpsustanud kostja ei apellatsioonkaebuses ega ka selle esitamisele eelnenud maakohtu menetluses, millised need kohustused olid, mida TTÜ täitmata jättis. Apellatsioonkaebuses märkis kostja vastavate kohustuste osas veel, et ta ei suuda TTÜ-poolsete kohustuste täitmata jätmist tõendada. Kohus märgib, et hagimenetluses lasub hagi rahuldamist välistavate vastuväidete kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus kostjal. Olukorras, kus kostja esitab üldise ja täpsustamata väite, milles viitab võimalikele TTÜ poolsetele kohustuste rikkumisele, kuid ühtegi asjaolu ei täpsusta ning möönab hagi rahuldava maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses, et ta ei suuda oma väiteid tõendada, ei saa kohus sellist paljasõnalist väidet arvestada.
10.Maakohus tuvastas õigesti, et TTÜ loovutas talle kuuluva nõude hagejale. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtupoolsete põhjendustega ning põhjendusi kordama ei hakka.
11.Maakohus kvalifitseeris kostja ja TTÜ vahelise õigussuhte õigesti käsunduslepinguks. Üldjuhul esinevad igas käsunduslepingus mingisugused erisused seaduses sätestatud regulatsioonist. Seega ei saa maakohtule ette heita, et maakohus märkis, et kostja ja TTÜ vahel eksisteeris teatud erisustega käsundusleping.
12.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas oma 23.02.2012.a määrusega kostja menetlusabi taotluse ja vabastas kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-10-31993 TsMS § 190 lg-st 5 tulenevalt tuleb hagi rahuldamise ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu vastav rahasumma kostjalt riigi tuludesse välja mõista. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.