Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2012.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-53874
Tsiviilasi
ECOÜ hagi ARAS vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
8400 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ECOÜ (registrikood XXX asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anton Sigal (Advokaadibüroo Red, Liivalaia 13, 10118 Tallinn, tel 52 83 822, e-post: [email protected]); Kostja: ARAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Brigitta Mõttus (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Rävala pst 8, 10143 Tallinn, epost: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg 02.04.2012.a Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõtus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt ARAS-lt hageja ECOÜ kasuks välja 8 638 (kaheksa tuhat kuussada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 26 senti, millest 8400 eurot on lepinguline põhivõlgnevus ja 238,26 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista kostjalt ARAS-lt hageja ECOÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt summas 8400 eurot alates hagiavalduse esitamisest 04.11.2011.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja ARAS kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas Harju Maakohtule kostja vastu 04.11.2011.a lepingulise võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud konsultatsioonileping 02.05.2011.a. Hageja osutas kostjale alates 02.05.2011.a ärinõustamisteenuseid. Muuhulgas oli hagejal kohustus teostada finantsanalüüs kostja kinnisvaraportfelli osas, viia läbi portfelli finantsmodelleerimine ja esitada sobilik struktuur Tallinna Postimaja projekti finantseerimiseks võla- või omakapitaliga. Lepingu kohaselt pidi kostja hagejale tasuma 7000 eurot, millest 2000 eurot tuli maksta 02.05.2011.a ja 5000 eurot 17.05.2011.a.
2.Sisuliselt tegi hageja kostjale tööd juba alates 2011.a veebruarist. Lepinguline suhe tekkis poolte vahel kostja initsiatiivil. Poolte vahel toimus kirjavahetus ning vahetati vajalikku informatsiooni. Kostja jättis hagejale esimese osamaksu tasumata, kuigi hageja väljastas kostjale 02.05.2011.a esimese arve. Hageja jätkas tööd sõltumata arve tasumata jätmisest. Telefoni teel kostja tunnistas oma võlgnevust ja lubas korduvalt summat tasuda. Hageja koostas kostja jaoks finantsmudeli ja esitas selle kostjale 27.06.2011.a koos esialgsete ettepanekutega kinnisvaraportfelli finantseerimise struktuuri osas. Hageja teatas kostjale 19.07.2011.a e-kirjaga, et mudeli lõplikuks vormistamiseks tuleks seda kostjaga arutada ja palus kostjal selleks leida aega. Kostja hageja kirjadele ei reageerinud. 22.07.2011.a toimus siiski kohtumine, kus mudelit arutati.
3.21.07.2011.a oli hageja lõpetanud finantsmudeli koostamine ja töötas välja võimalikud finantseerimise struktuurid vastavalt lepingule. Hageja teatas kostjale, et on tööd valmis teinud ja soovis töö viimistlemiseks saada kostjalt lõplikku informatsiooni. Kostja ei vastanud hageja kirjadele, ei saatnud lõplikku informatsiooni ega reageerinud hageja ettepanekutele finantsmudeli tutvustamise kohta. Kuna hageja oli oma töö sisuliselt valmis teinud, väljastas hageja kostjale 22.07.2011.a lõpparve summas 6000 eurot. Kostja arvele ei reageerinud. Kuna kostja hageja pöördumistele ei reageerinud ega andnud hagejale täiendavat informatsiooni, koostas hageja lõpliku finantsmudeli. 23.08.2011.a saatis hageja kostjale ametliku nõude võlgnevuse tasumiseks, millele kostja ei vastanud. Kostja ei reageerinud ka hageja 08.09.2011.a nõudekirjale.
4.Hageja leidis, et ta on täitnud lepingust tulenevad kohustused, kuid kostja on oma kohustusi rikkunud. Hageja tasunõue on sissenõutav, kuna tehtud töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja nõudis kostjalt lepingulise tasu sissenõudmist koos käibemaksuga summas 8400 eurot. Samuti nõudis hageja kostjalt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise päevaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 238,26 eurot. Hageja nõudis kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist seaduses
sätestatud määras.
5.Hageja tasunõue on sissenõutav, kuna tehtud töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja nõudis kostjalt lepingulise tasu sissenõudmist koos käibemaksuga summas 8400 eurot. Samuti nõudis hageja kostjalt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise päevaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 238,26 eurot. Hageja nõudis kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras.
6.Harju Maakohtu 02.04.2012.a istungil rõhutas hageja, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel pidi hageja koostama finantsanalüüsi. Hageja tegi lepingulise töö, teostamata jäi üksnes analüüsi seostamine kostja viimase aasta majandustulemustega. Finantsmudel on instrument, mis võimaldab kostjal oma finantsnäitajatest tulenevaid erinevaid eeldusi muutes prognoosida oma majandustulemust. Kostja keeldus põhjendamatult töö vastuvõtmisest. Hageja soovis töö üle anda presentatsiooni vormis. Leping töö formaalset üleandmist ette ei näinud.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu oma 30.12.2011.a vastuses. Kostja väitis oma vastuses, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Pooled pidasid ainult lepingueelseid läbirääkimisi lepingu ettevalmistamiseks. Hageja esitas kostjale 02.05.2011.a konsultatsioonilepingu projekti tutvumiseks, kuid kostja projektis sisalduvate tingimustega ei nõustunud ega allkirjastanud lepingut. Seetõttu jäi tasumata ettemaksuarve. Pooled soovisid selgelt sõlmida lepingu ainult kirjalikus vormis. Kuna kostja lepingule alla ei kirjutanud, seda järelikult ei sõlmitud.
8.Kostja väitis, et leping poolte vahel jäi sõlmimata, kuna kostja veendus, et hagejal puudub võimekus täiendava võõrkapitali kaasamise korraldamiseks kostjale vastuvõetaval viisil ja tingimustel. Ainuüksi läbirääkimiste pidamisega kostjale kohustusi ei kaasnenud. Kuna hageja tasunõue ei ole sissenõutav, puudub kostjal kohustus seda tasuda. Samuti puudub kostjal kohustus tasuda hagejale viivist.
9.Kohtule 28.03.2012.a esitatud seisukohtades muutis kostja oma vastuväiteid. Kostja allkirjastas hageja lepingu 17.05.2011.a ning seega hakkas leping kehtima 17.05.2011.a, mitte 02.05.2011.a, nagu on väitnud hageja. Kostja ei tasunud hageja 02.05.2011.a arvet, kuna sellel märgitud perioodil 29.04.2011.a kuni 17.05.2011.a hageja poolt kostja nõustamist ei toimunud ja lepingut ei olnud sõlmitud. Hageja alustas tegelikult töö tegemist 2011.a juunist. Pooltevaheline suhtlus pärast lepingu sõlmimist näitab, et pooled ei lähtunud kirjalikust lepingust. Seega ei saa lähtuda ka lepingus kokku lepitud tasumäärast. Valmis tööd ei ole hageja kostjale esitanud, mistõttu tema tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud.
10.Hageja 22.07.2011.a e-kirjas nõudis hageja kostjalt täiendavat informatsiooni, mis tõendab, et selleks ajaks ei olnud töö veel valmis. Hageja väide selle kohta, et ta püüdis kostjale tööd üle anda, on arusaamatu. Kostjale ei ole üritatud valmis tööd üle anda. Kostja ei ole tööd vastu võtnud, kuigi leping ei näinud ette töö üleandmise korda.
11.Harju Maakohtu 02.04.2012.a istungil tõi kostja välja, et ta soovis saada sellist finantslahendust, mida saaks kasutada pangast edukalt laenu taotlemisel. Hageja mudel selliselt koostatud ei olnud. Kostjal ei olnud esitada kohtule tõendeid selle kohta, et kostja oleks teavitanud hagejat töös esinevatest puudustest. Kostja möönis, et poolte vahel allkirjastatud leping sellise finantsmudeli koostamise kohustust hagejale ette ei näinud. Pooltevaheline tegelik kokkulepe erines kirjalikust lepingust.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
13.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et allkirjastasid konsultatsioonilepingu, mille kohaselt pidi hageja osutama kostjale nõustamisteenuseid, koostama finantsanalüüsi kostja poolt hallatava kinnisvaraportfelli kohta ning teostama finantsmodelleerimise. Pooled ei vaidle ka selle üle, et lepingu kohaselt pidi kostja maksma hagejale tasu kokku summas 7000 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks. Vaidlus puudub selles, et formaalselt hageja kostjale valmis tööd üle ei andnud ning kostja ei ole hagejale tasunud ühtegi arvet.
14.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja kui töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kas hageja poolt koostatud töö vastas lepingule. Hageja leidis, et tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks, kuna töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja soovis tööd üle anda presentatsiooni vormis, kuid kostja seda ei võimaldanud ega vastanud hageja ettepanekutele. Vaatamata sellele koostas hageja kostja antud andmete alusel finantsanalüüsi ja teostas finantsmodelleerimise, tegemata jäi üksnes analüüsi seostamine kostja viimase aasta majandustulemustega, kuna kostja ei esitanud selleks hagejale andmeid. Leping tööde formaalset üleandmist ette ei näinud.
15.Kostja algselt eitas hagejaga lepingu sõlmimist, kuid möönis pärast allkirjastatud lepingu kohtule esitamist pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu. Kostja leidis, et leping hakkas kehtima alates ajast, mil kostja selle allkirjastas ehk alates 17.05.2011.a. Kostja ei tasunud hageja 02.05.2011.a arvet, kuna sellel märgitud perioodil 29.04.2011.a kuni 17.05.2011.a hageja poolt kostja nõustamist ei toimunud ja lepingut ei olnud sõlmitud. Pooltevaheline suhtlus pärast lepingu sõlmimist näitab, et pooled ei lähtunud kirjalikust lepingust. Seega ei saa lähtuda ka lepingus kokku lepitud tasumäärast. Valmis tööd ei ole hageja kostjale esitanud ega üle andnud, mistõttu tema tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja soovis saada sellist finantslahendust, mida saaks kasutada pangast edukalt laenu taotlemisel, kuid hageja mudel selliselt koostatud ei olnud.
16.Kohus leiab esmalt, hinnates poolte vahel sõlmitud lepingut, et tegemist on töövõtulepinguga. Poolte vahel sõlmitud lepingu (toimiku 1. kd, lk 222-226, osaline tõlge toimiku 1.kd, lk 234) kohaselt pidi hageja osutama kostjale nõustamisteenuseid seoses kostja kinnisvaraportfelli ja finantseerimise struktuuriga, sealhulgas tegema finantsanalüüsi kogu kinnisvaraportfelli osas ning tegema selle finantsmodelleerimise, esitades sobiliku struktuuri Tallinna Postimaja projekti finantseerimiseks võla- või omakapitaliga. Seega pidi lepingu täitmise tulemusena valmima töö, mida kostja saaks kasutada. Töövõtulepingu § 635 lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
17.Kohus ei nõustu kostja väidetega, milliste kohaselt hakkas leping kehtima alates 17.05.2011.a, mil kostja selle allkirjastas. Seesugust tingimust poolte vahel sõlmitud leping ette ei näinud. Poolte vahel sõlmitud lepingus ei olnud märgitud, et see hakkab kehtima alates ajast, mil mõlemad pooled on selle allkirjastanud. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et pooltevaheline lepingu täitmist puudutav suhtlemine algas oluliselt varem, enne kirjaliku lepingu sõlmimist. Samuti nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest, et hageja saatis kostjale aegsasti lepingu projekti allkirjastamiseks, kuid kostja lepingut varem ei allkirjastanud ega teavitanud hagejat ka põhjustest, miks ta seda ei teinud.
18.Pooltevahelisest e-kirjade vahetusest (toimiku 1. kd, lk 15-38) nähtub, et pooled alustasid omavahelist finantsmudeli koostamisega seotud suhtlemist ja infovahetust juba 2011.a
veebruaris. Kostja saatis hagejale informatsiooni talle kuuluvate kinnistute majandusnäitajate kohta 04.02.2011.a (kostja e-kiri, toimiku 1. kd, lk 18-19), mille tulemusena saatis hageja kostjale 09.03.2011.a (hageja e-kiri, toimiku 1. kd, lk 20) lepingu projekti ja oma esialgse nägemuse. Hageja saatis oma täiendavad arvutused kostjale 11.03.2011.a (hageja e-kiri, toimiku
1.kd, lk 21 ja selle lisa, toimiku 1. kd lk 22-34). 16.05.2011.a saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 39) uue palvega allkirjastada leping, tasuda esimene arve ning anda täiendavat informatsiooni töö tegemiseks. Seega puudusid kostjal takistused allkirjastada leping varem ning mis põhjustel kostja varem lepingut ei allkirjastanud, ei ole kostja ise käesoleva asja menetluse käigus välja toonud. Hageja alustas oma lepinguliste kohustuste täitmist enne, kui kostja lepingu allkirjastas.
19.Järgnevalt asub kohus hindama, kas kostja on kohustatud hagejale lepingu alusel tasu maksma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel.
20.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
21.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1). Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama vastavalt VÕS § 644 lõikele 2. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jäämine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu (VÕS § 644 lg 3).
22.Poolte vahel sõlmitud lepingu (toimiku 1. kd, lk 222-226, osaline tõlge toimiku 1.kd, lk 234) kohaselt pidi hageja osutama kostjale nõustamisteenuseid seoses kostja kinnisvaraportfelli ja finantseerimise struktuuriga, sealhulgas tegema finantsanalüüsi kogu kinnisvaraportfelli osas ning tegema selle finantsmodelleerimise, esitades sobiliku struktuuri Tallinna Postimaja projekti finantseerimiseks võla- või omakapitaliga. Kostja pidi lepingu punkti 4 kohaselt esitama hagejale sellist informatsiooni, mida hageja peab mõistlikult vajalikuks lepingu täitmiseks. Lepingu punkti 1 järgi oli hageja tasuks töö eest 7000 eurot, milles 2000 eurot tuli tasuda 02.05.2011.a ja ülejäänud 5000 eurot 17.05.2011.a. Erinevalt kostja väidetest ei näinud käesolev leping ette, et hageja koostatud töö pidi kostjal võimaldama finantsasutustest edukalt laenu saada. Samuti ei näinud leping ette töö üleandmist formaalselt allkirjastatava üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kohus nõustub hageja väidetega, mille järgi ei reguleerinud leping täpselt, millises vormis tuli valmis töö hageja poolt kostjale üle anda.
23.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 19.07.2011.a saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 48), milles soovis kostjaga kohtuda ning palus kostjal esitada täiendavat informatsiooni töö lõplikuks koostamiseks. 22.07.2011.a teatas hageja kostjale e-kirjaga (toimiku 1. kd, lk 49), et ta
on teinud lepingulise töö, mida ta soovib kostjale esitleda. Lõpliku tööversiooni jaoks palus hageja kostjal esitada täpsustavaid andmeid. Hageja palus kostjal leida aega kohtumiseks ning selgitas, millistele täiendavatele küsimustele tuleks kostjal veel vastata. Hageja poolt kostjale koostatud finantsmudel on esitatud toimiku 1. kd, lk 52-171. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on hageja tõendanud töö valmimist ja hageja soovi ning valmidust töö kostjale üle anda. Kostja ei ole hageja ettepanekutele vastanud. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millisel põhjusel ei võimaldanud kostja hagejal teostatud tööd presentatsioonina üle anda või millisel põhjusel jättis kostja esitamata lõplikud andmed töö viimistlemiseks. Kohus leiab, et kirjeldatud olukorras tuleb kostja lugeda töö vastuvõtnuks, kuna hageja on tõendanud omalt poolt pingutuste tegemist selleks, et kostjale tööd üle anda. Kostja hageja ettepanekutele ei vastanud.
24.Kostja on käesolevas menetluses väitnud, et pooltevaheline tegelik kokkulepe teostatavate tööde osas oli teistsugune, kui sai märgitud kirjalikku lepingusse. Samuti on kostja väitnud, et hageja poolt teostatud töö ei vastanud lepingule. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma väidete tõendamiseks ning kinnitas tõendite puudumist Harju Maakohtu 02.04.2012.a istungil (toimiku 2. kd, lk 18-19), kui kohus selgitas kostjale vastuväidete tõendamise kohustust. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe mõne muu töö tegemiseks, kui lepingus kirjas. Kostja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et ta oleks õigeaegselt selgitanud hagejale, et keeldub tööd vastu võtmast selles esinevate puuduste tõttu. Kuna kostja ei teatanud hagejale õigeaegselt töö väidetavast mittevastavusest lepingulistele nõuetele, on kostja minetanud oma õiguse viidata väidetavatele puudustele.
25.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue kostja suhtes tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingulise tasu summa koos käibemaksuga ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8400 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 238,26 eurot, kuna kostjal tuli oma lepinguline tasu maksmise kohustus täita lepingus sätestatud ajal. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt summas 8400 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras ehk VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas.
26.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.