AS L-S hagi AS RK vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, käsipandi tühistamiseks ja vara võõrast valdusest väljanõudmiseks.
Hagi hind
363 682,53 eurot Hageja AS L-S (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Anatoli M (XXX) Kostja AS RK(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Grete Säde (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Jätta AS L-S hagis AS RK vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, käsipandi tühistamiseks ja vara võõrast valdusest välja-nõudmiseks, rahuldamata üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue. Kohtukulude jaotus Kohus määrab menetluskulude jaotuse lõplikus kohtulahendis. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja esitatud asjaolud
1.02.11.2010 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada tühiseks kostja poolt äriruumide üürilepingu nr XXX ülesütlemine, tühistada kostja poolt hageja vallasvarale pandud käsipant ning välja mõista kostja valdusest hageja vara.
2.Hagiavalduse kohaselt 05.05.2006 sõlmisid pooled äriruumide üürilepingu nr XXX, mille kohaselt andis kostja hagejale rendile äriruumid asukohaga XXX üldpinnaga 1 809,3 m2 sihtotstarbega tootmis- ja laopind. Hageja kohustus tasuma kostjale üüri 46,84 kr/m2 + käibemaks.
Hageja kasutas ruume metallkonstruktsioonide valmistamiseks ning nende valmistamise seadmete ja masinate hoidmiseks.
3.17.09.2010, seoses üüri tasumise viivitamisega, ütles kostja juhindudes VÕS § 313 lg 1 ja 2, § 316 lg 1 p 12 ja üürilepingu p 17.5 äriruumide üürilepingu erakorraliselt üles ilma etteteatamistähtajata, ette hoiatamata ja lisatähtaega andmata. Hageja leiab, et ülesütlemine on tühine, kuna üürilepingu punkt 17.5, mille kohaselt üürileandjal on õigus käesolev leping erakorraliselt, etteteatamistähtajata, hoiatamata ja lisatähtaega andmata üles öelda juhul, kui üürnik ei ole täies ulatuses tasunud üüri või muid lepingus nimetatud tasumisele kuuluvaid makseid või võlgnevusele lisanduvat viivist kümne päeva jooksul tasumise tähtaja möödumise päevast arvates, on vastuolus VÕS § 316 lg 1 sätestatuga, mille järgi üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Hagejale teadaolevalt kostja juba 2010 detsembris andis vaidlusalused ruumid üürile kolmandale isikule, kes teostab seal oma majandustegevust ja tasub vastavat üüri.
4.Koos äriruumide üürilepingu ülesütlemise avaldusega esitas kostja hagejale nõude saamata jäänud üüri tasumiseks kuni lepingu nominaalse kehtivusaja lõppemiseni summas 3 252 650,33 krooni. Hageja leiab, et eelnimetatu on vastuolus VÕS § 135 lg 1 ja Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-37-09 sätestatud seisukohaga.
5.Kostja teostas üheaegselt äriruumide üürilepingu ülesütlemisega vastavalt üürilepingu punktile 18.2 pandiõigust äriruumides asuvatele hageja masinatele ja seadmetele, pitseerides hageja kasutuses olevad äriruumid ning arestides nendes olevad masinad ja seadmed üldsummas 3 036 000 krooni, seejuures ei kutsunud kostja kohale hageja esindajaid ja ei teinud üüriruumides asuvate vallasasjade ülevaatust ja kirjeldust. Seega hõivas kostja teadlikult mitte ainult hagejale kuuluvad, vaid ka hageja poolt erinevate lepingute raames kolmandate isikute poolt ümbertöötlemiseks või valmistamiseks saadud materjalid ja seadmed, samuti varem teistele juriidilistele isikutele võõrandatud masinad ja seadmed, mille tagajärjel esitasid ja esitavad need isikud materiaalseid pretensioone hagejale, mis ületavad oma väärtusi. Lisaks pidas kostja käsipandi teostamise käigus kinni hageja töötajate isiklikud asjad ja dokumendid. Üürilepingu punkti 9.3.4 alusel üürileandja kohustub oma õiguste ja kohustuste täitmisel segama võimalikult vähe üürniku äritegevust. Antud juhul kostja oma tegevustega rikkus hageja omandiõigust, tekitades hagejale materiaalse kahju ja kahjustades hageja äritegevust. Hageja oli sõlminud tööde teostamiseks mitmeid lepinguid ja oli sõlmimas veel lepinguid, milledest saadava tasu arvelt oleks hagejal olnud võimalus tasuda kostjale üür, kuid kostja takistas hageja tegevust.
6.Hageja tasus kostjale üürilepinguga ettenähtud tasud 20.09.2010, kuid püüdlus kostjaga saavutada kokkulepet ei andnud tulemusi, seoses kostja karmide tingimustega. 28.10.2010 edastas kostja hagejale teate enampakkumisel müüdava vara hindamise kohta, milles teavitas, et hindas masinate ja seadmete väärtuseks 327 000 krooni, mis on oluliselt vähem, kui masinate ja seadmete tegelik maksumus, lisaks ajas kostja segamini hagejale ja teistele isikutele kuuluva vara. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.VÕS § 313 ja § 316 on dispositiivsed sätted ehk pooltel on lubatud kokku leppida ka teistmoodi, kui viidatud paragrahvides sätestatud. Seadusest kõrvalekaldumise keeld kehtib ainult eluruumide üürilepingu puhul. Antud juhul on tegemist äriruumide üürilepinguga, seega võisid pooled lepingus sätestada lepingu erakorralise ülesütlemise aluseid teisiti, kui seaduses ette nähtud. Eelviidatud VÕS sätete dispositiivsuse tõttu ei saa asjaolu, et lepingu punkti 17.5 sõnastus ei ühti VÕS-s sätestatuga, olla lepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise aluseks. Pooled on lepingu
allkirjastamisega nõustunud seaduses sätestatust erinevate ülesütlemisaluste ja tähtaegadega. Seega tuleks hageja nõue, tunnistada lepingu ülesütlemise tühisust, sellisel põhjendusel jätta rahuldamata.
9.Äriruumide üürilepingu punktide 1.1 ja 1.2 kohaselt oli lepingu esemeks Tallinnas aadressil XXX asuva hoone esimesel ja teisel korrusel asuvad äriruumid suurusega 1 809,3 m2. Leping sõlmiti kehtivusega kuni 31.12.2012. Hageja kohustus tasuma äriruumide kasutamise eest üüri 46,84 krooni /ruutmeeter kuus ehk igakuiselt 84 747,61 krooni + käibemaks + kõrvalkulud. Lisakokkuleppega 1 anti hageja kasutusse täiendavad ruumid suurusega 168,5 m2, seega oli üüritavaks pinnaks kokku 1 977,8 m2 suurune äriruum. Täiendava ruumi kasutamise eest kohustus hageja tasuma üüri 42,37 krooni ruutmeetri kohta ehk igakuiselt 7 139,35 krooni + käibemaks ja kõrvalkulud. Lepingu p 8.2 järgi on lepingu alusel tasutav üür tõusnud seoses Eesti Statistikaameti tarbijahinnaindeksi muutuse tõttu paaril korral. Viimati suurenes üür 14.04.2008, mil 1809,3 m2 ruumi üür alates 05.05.2008 oli 54,91 krooni/ ruutmeeter ehk igakuine üür oli 99 348,66 krooni + käibemaks ning 168,5 m2 suuruse ruumi üüriks oli 49,67 krooni/ ruutmeeter ehk 8 369,40 krooni + käibemaks. Pärast seda on kostja üüri korduvalt alandanud lisakokkulepe alusel. Kostja on hageja suhtes käitunud igati mõistlikult ja hageja huve arvestavalt. Hagejal tekkisid kostja ees võlgnevused, milliseid on kostja hagejale korduvalt meelde tuletanud ja palunud need likvideerida. Hageja ei tasunud kostjale täielikult võlgnetavaid summasid. Lepingu punkti 17.5 kohaselt on kostjal õigus leping erakorraliselt etteteatamistähtajata, hoiatamata ja lisatähtaega andmata üles öelda juhul, kui üürnik ei ole täies ulatuses tasunud üüri või muid lepingus nimetatud tasumisele kuuluvaid makseid või võlgnevusele lisanduvad viivist kümne päeva jooksul tasumise tähtaja möödumise päevast arvates. Seisuga 16.09.2010 (ka seisuga 17.09.2010) oli hageja lepingust tulenev võlgnevus kostja ees 118 734,45 krooni, mille tasumise tähtajast oli möödunud oluliselt rohkem kui kümme päeva, seega ütles kostja lepingu punkti 17.5 alusel erakorraliselt üles etteteatamistähtajata. Kostja on käitunud lepingu ülesütlemisel kooskõlas lepingu ja seaduses sätestatuga. Hageja tasus õigeaegselt tasumata üüri- ja viivisevõlgnevuse 118 734,45 krooni 20.09.2010, kuid see asjaolu ei väära fakti, et lepingu ülesütlemisel 17.09.2010 oli hagejal kostja ees võlgnevus ning kostjal oli õigus leping üles öelda. Kuna lepingu ülesütlemise vajadus tulenes hagejast, siis nõudis kostja hagejalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-37-09 ja VÕS § 135 lg 1 tuginedes ka lepingu erakorralisest ülesütlemisest tekkinud kahju hüvitamist. Kostja pakkus hagejale VÕS § 306 lg 3 ette nähtud võimalust üürileandja pandiõigus lõpetada selliselt, et hageja annab kostjale oma kohustuste täitmise tagamiseks muu tagatise, millest hageja keeldus. Lisaks pakkus kostja hagejale võimalust sõlmida uus leping samadel tingimustel, millistel see kehtis vahetult enne lepingu ülesütlemist ning pakkus alternatiivseid nõude tagamisvõimalusi, mille korral kostja oleks olnud valmis üürileandja pandiõiguse lõpetama. Hageja on aga kõik kostja mõistlikud pakkumised tagasi lükanud. Alusetu on hageja väide kostja hea usu põhimõtte vastasest tegevusest. Hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ei saa pidada kostja käitumist olukorras, kus kostja ütleb lepingu mitmeid kuid eksisteeriva võlgnevuse tõttu üles, andes seejuures enne lepingu ülesütlemist hagejale veel mitu võimalust oma võlgnevus likvideerida ja olles teavitanud hagejat eelnevalt, et kostja rakendab sanktsioone võlgnevuse mittelikvideerimisel. Kostja ei pea lõpmatult taluma hageja lepinguga vastuolus olevat maksekäitumist ja suurt võlgnevust.
10.Kostja märgib, et hageja väited seoses kostja poolt lepingu erakorralise ülesütlemise tõttu on hageja juures kaotanud töö ligi 50 inimest, on vastuolulised ja väheusutavad. Samuti ei ole hageja poolt üüritavates ruumides saanud tootmine jätkuda seoses hageja poolt suurema osa tootmistegevuseks vajaliku vara võõrandamisega NS OÜ ja NRG OÜ .
11.Kostja leiab, et tal on õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Hageja on vaidlustanud kahju hüvitise suurust, kuid ei ole vaielnud vastu sellele, et kostjal on õigus nõuda kahju hüvitist. Kostja, tuginedes VÕS § 135 lg 1 ja Riigikohtu lahendile 3-2-1-37-09, nõuab hagejalt kahjuhüvitist kuni lepingu algse kehtivusperioodi lõpuni, kuna leping on kostja poolt üles öeldud seoses hageja lepingurikkumisega. Kostja on hagejale teatanud, et ta on võrreldes esialgse kahjuhüvitise nõudega oma nõuet hageja vastu vähendanud. Kostja on seoses asendustehingu tegemisega täpsustanud kahjuhüvitise nõuet ning kostja kahjunõudeks on 1 636 870,67 krooni (ei sisalda käibemaksu).
Kuna kostja on oma kahjuhüvitise nõude pärast asendustehingu tegemist vastavalt VÕS § 135 lg 1 esitanud, siis hageja poolt hagis väidetu kohaselt võib järeldada, et hageja nõustub sellise kostja nõude olemasoluga. VÕS § 135 lg 2 kohaselt kostjal oleks kuni asendustehingu tegemiseni hagejalt kahju hüvitisena õigus nõuda üürihinna vahet, mis ei ületa kolmekordset kuutasu.
12.Lepingust tulenevate põhi-, kõrval- ja hüvitisnõuete tagamiseks teostas kostja 17.09.2010 üürileandja pandiõigust, milline tuleneb VÕS §-dest 305 - 307 ning lepingu punktist 18.2. Kuna antud juhul viitasid asjaolud üheselt hageja kavatsusele Tallinnas XXX äriruumidest ära kolida ning nimetatud äriruumides asuv vallasvara ära viia, teostas kostja oma õigust ning võttis äriruumides asunud vallasasjad oma valdusesse, mille kohta edastas kostja hagejale ka 17.09.2010 teate. Kostja on fikseerinud käsipandiga koormatud vara, samuti teostanud asjade ülevaatuse ja hindamise. Käsipandi teostamisel viibis neli isikut, seejuures hageja juhatuse esindaja otsustas peale ülesütlemisavalduse, pandiõiguse teostamise ja kahju hüvitamise teate saamist ise pandiõiguse teostamiselt lahkuda. Hageja on käesolevaks ajaks oma võlgnevuse kostja ees tasunud osaliselt, seni tasumata võlgnevuse suuruseks on 1 636 870,67 krooni (ei sisalda käibemaksu). Seega on üürileandja pandiõigusega tagatud nõuded senini rahuldamata, samuti ei ole hageja andnud lepingust tulenevate ja seni täitmata kohustuste täitmise tagamiseks kostjale muud tagatist, mistõttu ei ole kostja pandiõigus Tallinnas, XXX äriruumides asuvale vallasvarale lõppenud. Väärad on hageja väited, et kostja on teadvalt hõivanud kolmandatele isikutele kuuluvaid asju. Kostja on sellest, et osad üürileandja pandiõigusega asjad kuuluvad väidetavalt kolmandatele isikutele, teada saanud, pärast üürileandja pandiõiguse teostamist. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selles osas, mis kinnitaks, et kostja oli teadlik vara kuulumisest kolmandatele isikutele üürileandja pandiõiguse teostamise ajal ning, kuna kostja ei teadnud üürileandja pandiõiguse teostamise hetkel, et pandiga koormatud vara kuulub väidetavalt kolmandatele isikutele, siis vastavalt VÕS § 305 lg 3 eelneb kostja pandiõigus kolmandate isikute õigustele, sh ka omandiõigusele. Isegi, kui eeldada hageja väidete õigsust selle kohta, et kostja on teadlikult hõivanud ka kolmandatele isikutele kuuluvaid asju, ka sellisel juhul ei saaks käsipanti tühistada. Riigikohtu praktika kohaselt ulatub üürileandja pandiõigus ka üürnikule mittekuuluvatele asjadele. Asja omanik saab VÕS § 305 lg 3 alusel oma õigusi sellistele asjadele üürileandja suhtes eelistatult maksma panna, kuid see ei välista iseenesest pandiõigust asjade ruumis oleku ajal. Seega isegi, kui kostja oleks teadnud, et asjad ei kuulunud hagejale, siis ei välistaks see pandiõigust asjade ruumis oleku ajal ja hagi ei saaks käsipandi tühistamise ja vara kostja valdusest väljanõudmise osas, rahuldada. Kui eeldada hageja väite õigsust, et pandiõiguse esemeks olevad asjad kuuluvad kolmandatele isikutele ja kostja sellest teadis, siis oleks õigus vastavate asjade osas nõuda vara väljaandmist asjade väidetavatel omanikel, mitte hagejal. Alusetud on hageja etteheited ka selles osas, et kostja on käsipandi teostamise käigus kinni pidanud hageja töötajate isiklikke asju ja dokumente. Pandiõiguse teostamisel andis kostja hageja töötajatele aega 1,5 h oma isiklike asjade kokku pakkimiseks, lõunasöögi lõpetamiseks, pesemiseks ning ruumidest lahkumiseks. Selle juures viibis muuhulgas ka hageja töödejuhataja AO. Hageja lepinguline esindaja teatas kostjale 11.10.2010 saadetud e-kirjas sellest, et äriruumi on kahetsusväärsel kombel jäänud veel mõningate töötajate isiklikud asjad. Kostja kinnitas vastusena hageja e-kirjale valmisolekut võimaldada äriruumile juurdepääs isiklike asjade kättesaamiseks. Hageja käis isiklikel asjadel järel 15.10.2010, mille kohta vormistati vastav akt.
13.Hageja väited seoses kostja poolt üürileandja pandiõiguse alusel kinnipeetud asjade väärtuste osas on ebaõiged ning hageja arvamus asjade väärtusest ei vasta nende turuväärtusele ning hageja poolt koostatud 06.10.2010 vara väärtuste tabelis ja 01.11.2010 varade väärtuste nimekirjas hageja poolt nimetatud samade asjade hinnad erinevad. Kui tabelites märgitud esemete väärtuse leidmise aluseks oleks tõepoolest nende varade turuhind, siis ei erineks nimetatud esemete väidetav turuväärtus kolme nädala lõikes nii suures ulatuses. Kostja hinnangul on hageja vara väärtust hinnanud suvaliselt ning hinnangute aluseks ei ole turu analüüs vastava vara turuhinna osas. Samas on kostja vara hindamisel võtnud just aluseks reaalse turuolukorra. Maakohtu otsuse põhjendused
14.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 403 lahendab kohus antud asja poolte taotlusel kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist.
15.Kohus leidis, et asjas tuleb teha osaotsus, lahendades osaotsusega haginõude üürilepingu ülesütlemise tuvastamise nõude.
16.Kohus leiab, et hageja nõue üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
17.Pooltevahelise üürilepingu punkti 17.5 kohaselt on üürileandjal õigus leping erakorraliselt ette teatamata ja kohustuse täitmiseks eelnevat tähtaega andmata üles öelda, kui üürnik ei ole täies ulatuses tasunud üüri või muid lepingus nimetatud tasumisel kuuluvaid makseid 10 päeva jooksul tasumise tähtaja möödumise päevast.
18.Kostja ütles hagejaga sõlmitud tähtajalise äriruumide üürilepingu 19.09.2010 ülesütlemisavaldusega üles, kuivõrd hageja oli jätnud tasumata tähtajaks (septembrikuu 6.-ks kuupäevaks), üüri ja kommunaalkulude eest võlgnevuse 118 734,45 krooni ja tähtajast oli möödunud 10 päeva.
19.Vaidlust ei ole selles, et hageja ei tasunud 6.-ks septembriks ega sellele järgneva 10 päeva jooksul võlgnetavat summat.
20.Hageja tuginemine sellele, et ülesütlemiseks puudusid VÕS §-s 316 lg. 1 sätestatud tingimused, s.o. kolmekuine võlgnevus, on alusetu, sest antud paragrahv äriruuminde üürimise suhtes ei ole imperatiivne, vaid dispositiivne, s. o. pooled võisid kokku leppida teisiti, mida nad antud juhul ka olid teinud.
21.VÕS § 313 lg. 3 kohaselt ei pea üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on alusetu hageja tuginemine selle, et kostja ei teatanud ega hoiatanud teda ülesütlemisest ette.
22.Alusetu on ka hageja väide, et hageja ei andnud talle täiendavat tähtaega võlgnevuse likvideerimiseks. 06. septembriks 2010 võlgu olnud summa sisaldas ka varasemat võlgnevust. 01.09.2010 saatis kostja hagejale hoiatuse, tuletades hagejale meelde, et 31.08.2010 seisuga on tal võlgnevus 153 954,09 krooni, ning tegi ettepaneku võlgnevus tasuda 13. septembriks 2010. 11.08.2010 on kostja hoiatanud hagejat, et too võlgneb 10.08.2010 seisuga 174 941,60 krooni ja palunud võlgnevus likvideerida 19. augustiks.
24.Hageja viide selle, et ta tasus võlgnevuse 20.09.2010 on asjakohatu, sest selleks ajaks oli leping juba üles öeldud. VÕS § 316 lg. 2 tulenevalt ei ole üürileandjal võlgnevuse tõttu lepingu ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist.
25.VÕS § 308 kohaselt on tagatisraha mõeldud üürilepingust tuleneva nõuete tagamiseks. Üürnik ei saa jätta oma kohustusi täitmata tagatisraha arvestades, s.o. tasaarvestada oma kohustusi tagatisraha arvel. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Seega hageja viide tagatisraha maksmisele ei oma ülesütlemise kehtivuse suhtes õiguslikku tähendust.
26.Alusetu on ka hageja väide, et lepingus märgitud tingimusel ülesütlemisõiguse kasutamine on hea usu vastane käitumine, sest korratu käitumisega üürniku suhtes lepingust ja seadusest tuleneva õiguskaitsevahendi rakendamine ei ole hea usus vastane tegevus.
27.Kohus jätkab menetlust hageja nõuetes tühistada kostja poolt hageja vallasvarale seatud käsipant ja mõista hageja vara kostja valdusest välja „võtta hageja vara kostja valdusest välja“.
28.Kohus selgitab, et kohus ei saa panti tühistada. VÕS § 305 lg. 1 kohaselt on kinnisasja üürileandjal üürilepingut tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustuse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Tegemist on seaduse aluse tekkinud pandiõigusega ja õiguslik alus selle tühistamiseks kohtu poolt puudub.
29.Vaidluse olemusest tulenevalt saab hageja kostja pandiõigusest tulenevaid nõudeid hinnata nõudena tunnistada kostja poolt üüritud äriruumis asuvate vallasasjade kinnipidamine ebaseaduslikuks (või kostjal pandiõigus puudumise tuvastamise nõudena) ja kinnipeetud vallasasjade valduse taastamise ehk vindikatsiooni nõudena. Õiguslikult asjakohatult formuleeritud nõudeid saab ja peab hageja täpsustama, s.o. formuleerima oma selgelt väljendatud nõude.
30.VÕS § 307 lg. 1 sätestatu kohaselt, kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üheks hageja väiteks on, et hageja pidas üüritud ruumis olevaid vallasasju kinni suuremas ulatuses, kui on vajalik tema üürilepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Seega hageja poolt vindikatsiooninõude esitamisel peab kostja tõendama oma üürilepingus tulenevate nõuete olemasolu ja suurust (antud juhul on ilmselt tegemist hüvitusnõuetega VÕS § 305 lg. 1 järgi) ning kinnipeetud vallasasjade väärtust ehk seda, et ta ei pidanud hageja vallasasju kinni suuremas ulatuses, kui on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks.
31.Seega teeb kohus kostjale ettepaneku esitada hüvitusnõude arvestus ja asendustehingu (üürilepingu) eksemplar, põhistada, miks asendustehing sõlmitu oluliselt madalama üüriga kui nägi ette hagejaga sõlmitud üürileping, ning objektiivseid tõendeid (näiteks erapooletu asjatundja hindamisakt) kinnipeetud (kinnipeetavate) hageja vallasasjade turuväärtuse kohta.
32.Kuna menetlus jätkub osaotsusega lahendamata jäänud nõuete osas, nõuetes tühistada kostja poolt hageja vallasvarale seatud käsipant ja mõista hageja vara kostja valdusest välja „võtta hageja vara kostja valdusest välja“, siis määrab kohus menetluskulude jaotuse lõplikus kohtulahendis. Menetluskulude jaotus
33.Kohus määrab menetluskulude jaotuse lõplikus kohtulahendis. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.