2-11-60739/20 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

OÜ Teearu Grupp esitas 09.12.2011. a Tartu Maakohtule hagiavalduse OÜ Grünestar (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael vastu nõude summas 36 742.55 euro tunnustamiseks tagasivõitmise tagajärgedest tuleneva nõudena OÜ Grünestar (pankrotis) pankrotimenetluses. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus keelata OÜ Grünestar (pankrotis) pankrotihalduril pankrotivarast väljamaksete tegemise kuni käesolevas kohtuasjas jõustunud lahendi saabumiseni. 15.12.2011. a esitas hageja esindaja täpsustatud hagi tagamise taotluse, milles muutis taotletavat hagi tagamise abinõud. OÜ Teearu Grupp teostas OÜ Grünestar tellimusel Otepää reoveepuhastusjaama asfalteerimiseks asfalteerimistöid. Töö anti OÜ-le Grünestar üle ja OÜ Teearu Grupp esitas 30.11.2011. a arve nr 60343 summas 574 896 krooni. Arve nr 60343 tasuti OÜ Grünestar poolt 21.12.2006. a. Nimetatud asjaolud on tuvastatud Tartu Maakohtu otsusega. Tartu Maakohus rahuldas oma 11.10.2010. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-47968 OÜ Grünestar (pankrotis) hagi OÜ Teearu Grupp vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja 574 896 krooni tagastamiseks pankrotivarasse. Kohus tugines otsust tehes PankrS § 113 lõike 1 punktile 2, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Tartu Ringkonnakohus jättis oma 21.03.2011. a otsusega Tartu Maakohtu otsuse muutmata ning Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Seega on OÜ Teearu Grupp olukorras, kus tema poolt on töö teostatud ja OÜ Grünestar (pankrotis) selle vastu võtnud ning selle eest tasunud, kuid vastavalt kohtuotsusele tuleks töö eest makstud raha pankrotistunud tellijale tagastada. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus pankrotimenetluses esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamise tagajärjel tekkis hagejal nõue OÜ Grünestar (pankrotis) vastu. PankrS § 119 lõige 4 sätestab, et kui teine pool on tagasivõidetud tehingu alusel võlgnikule midagi üle andnud, tuleb üleantu talle tagastada. OÜ Teearu Grupp esitas 16.09.2011. a ülaltoodud asjaoludel OÜ Grünestar (pankrotis) vastu nõude summas 36 742.55 eurot (574 896 krooni) ning avalduse selle nõude tasaarvestamiseks. Hageja soovis rõhutada, et pankrotihaldur pole võtnud hageja nõude suhtes muud seisukohta peale selle, et tegemist ei ole PankrS § 119 lg-st 4 tuleneva nõudega, mis kuulub väljamaksmisele PankrS § 146 lg 1 p 1 järgi. Hageja oli seisukohal, et on ilmselge, et kui kohus hagi ei taga, siis pole hagejal vaidluse soodsa lahenemise korral enam võimalik saavutada nõude rahuldamist pankrotimenetluses. Käeolevas asjas saabuva kohtulahendi täitmine tähendab pankrotihalduri poolt väljamakse tegemist hagejale, aga kohtuvaidluse jõustumise ajaks ei ole pankrotipesas enam raha. Kuna hageja leidis, et talle tuleb PankrS § 146 lg 1 p 1 tulenevalt teha tagasivõitmise tagajärgedest tulenev väljamakse (see tuleb teha esimesena enne kõikvõimalikke teisi väljamakseid), siis palus hageja hagi tagamise abinõuna rakendada OÜ Grünestar (pankrotis) arveldusarvete arestimist kõigis Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes hagisumma 36 742.55 eurot ulatuses.

kuuluvatel pangakontodel olevad rahalised vahendid 36 742.55 euro ulatuses OÜ Teearu Grupp kasuks. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. TsMS § 378 lg 4 näeb ette, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja on põhistanud kohtule nõuet, mille tagamist ta soovib ja ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud põhjendusi ning taotletud abinõu pidas kohus vajalikuks hagi tagada, sest tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine muutuda raskendatuks või hoopis võimatuks. TsMS § 378 lg-st 4 juhindudes on põhjendatud rahuldada hageja taotlus ja arestida OÜ Grünestar (pankrotis) rahalised vahendid 36 742.55 euro ulatuses. Kohus oli seisukohal, et kostja pangakontode arestimine nimetaud summa ulatuses ei ole kostjat ülemäära koormav, kohus piirab kontode arestimist üksnes hageja poolt OÜ Grünestar (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamist taotletava summa ulatuses. TsMS § 385 kohaselt määratakse rahalise nõudega hagi tagamise määruses kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. Kohus leidis, et antud juhul tuleb määrata kostja poolt maksmisele kuuluva summa suuruseks 36 742.55 eurot, s.o sama summa, mille ulatuses on arestitud kostja pangakontod. Hageja on taotlenud lükata edasi hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamine 3 tööpäeva võrra määruse tegemisest arvates. Hageja põhjendab esitatud taotlust sellega, et kuna pankrotihalduri soov on asuda võimalikult kiiresti pankrotivarast väljamakseid tegema, siis eksisteerib reaalne oht, et haldur teostab väljamaksed kohe, kui ta on hagi tagamise määruse kätte saanud. Hagi tagamise määrus ei taga iseenesest arvete arestimist, sest määruse täitmiseks peab hageja TsMS § 387 lõikest 2 tulenevalt pöörduma kohtutäituri poole. TsMS § 387 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamist edasi lükata. Vastavalt hageja taotlusele lükkas kohus TsMS § 387 lg 1 alusel kostjale hagi tagamise määruse kättetoimetamise 3 tööpäeva võrra edasi arvates määruse tegemisest.

Tartu Maakohtu 11.10.2011. a otsusega võideti OÜ-lt Teearu Grupp tagasi rahalise kohustuse täitmine summas 36 742.55 eurot, see summa on täitemenetluse kaudu OÜ-lt Teearu Grupp pankrotipessa tagasi saadud. Praeguse hagiga nõuab OÜ Teearu Grupp, et kohus tunnustaks tema õigust saada pankrotivarast eelisväljamaksena (PankrS § 146 lg 1 p 1 järgi) tagasi täpselt see sama summa 36 742.55 eurot, mis OÜ-lt Teearu Grupp tagasi võideti. Määruskaebuse esitaja leiab, et see on õiguslik nonsens. On selge, et rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise (PankrS § 113) tagajärjeks on see, et võlausaldaja peab saadud raha pankrotivõlgnikule tagastama. Antud juhul ongi OÜ Teearu Grupp olnud sunnitud raha OÜ Grünestar pankrotipessa tagastama – mingeid muid tagajärgi pankrotiseadus selleks puhuks ette ei näe. Maakohus oleks pidanud hagi tagamise lahendamisel arvestama, et pankrotiseaduse kohaselt ei saa tekkida olukorda, kus võlausaldajalt (OÜ Teearu Grupp) võidetakse tagasi täitmine summas 36 742.55 eurot ja järgmisel hetkel oleks sellel samal võlausaldajal (OÜ Teearu Grupp) õigus saada sama summa 36 742.55 eurot tagasi väljamaksena pankrotivarast. Sellise loogika puhul ei oleks PankrS § 113 sätestatud kohustuse täitmise tagasivõitmisel mitte mingit mõtet. Hagi on esitatud PankrS § 119 lg-le 4 tuginedes, mille kohaselt, kui teine pool on tagasivõidetud tehingu alusel võlgnikule midagi üle andnud, tuleb üleantu talle tagastada, tagastamise võimatuse korral tuleb hüvitada üleantu väärtus käesoleva seaduse § 146 lg 1 kohaselt. Antud juhul ei ole võimalik PankrS § 119 lg 4 rakendada, sest varasemas kohtuvaidluses ei olnud tegemist tehingu tagasivõitmisega, vaid rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmisega. Need on erinevad instituudid, kusjuures rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmisele ei laiene PankrS § 119 lg 4; rahalise kohustuse täitmise ainsaks tagajärjeks on see, et võlausaldaja peab raha pankrotivara hulka tagastama. Maakohus oleks pidanud arvestama, et rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise järgselt on võlausaldajal (OÜ Teearu Grupp) võimalik taotleda nn tavavõlausaldaja staatust, kusjuures soovitav on juba varasemalt, näit. tagasivõitmise menetluse jooksul, esitada tingimuslik nõudeavaldus haldurile ära. Sel juhul säilib rahalise kohustuse tagasivõitmise järgselt võimalus osaleda menetluses tavavõlausaldajana, nõudes raha tavajaotise alusel, kuid see ei ole otseselt käesoleva määruskaebuse teema; 2) on määruskaebuse esitaja arvamusel, et hageja OÜ Teearu Grupp on maakohut hagi tagamisel mõnevõrra eksitanud, eesmärgiga saavutada hagi tagamine. Nõnda on hagiavalduses korduvalt rõhutatud, et tegemist on olnud tehingu tagasivõitmisega, kuigi tegemist oli hoopis õigusliku soorituse tagasivõitmisega. Käesoleva hagiavalduse sisu on tegelikult samuti suunatud tasaarvestamisele – et saada pankrotivarast tagasi see sama summa, mis tal tuli pankrotivara hulka maksta tagasivõitmisest tulenevalt; 3) on hageja eksitanud kohut ka tasutud riigilõivu suuruse osas, väites, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-120-09 ja TsMS § 125 valguses tuleks nõude tunnustamise hagi juures arvestada nõude rahuldamise tõenäolist ulatust. Sellest tulenevalt on hageja tasunud lõivu 50% nõude pealt, kohus on võtnud hagi menetlusse ja hagi taganud. Samas ei ole esitatud hagi tavalise nõude tunnustamisena, vaid PankrS § 146 lg 1 p 1 järgi tagasivõitmise tagajärgedest tulenevana. Siinjuures ei saa arvestada nõude rahuldamise tõenäolist ulatust, sest PankrS § 146 lg 1 p 1 tähistab väljamakset esimeses järjekorras ja pankrotivaras on see rahasumma olemas (need ongi OÜ-lt Teearu Grupp tagasivõitmisena saadud vahendid). Antud hagi on suunatud kogu 37 742.55 euro väljamõistmisele, mistõttu ei saa kuidagi kohalduda 50% riigilõivu tasumise määr – hagejal on võimalik saada PankrS § 146 lg 1 p 1 järgi kas kogu summa (kui hagi peaks mingil põhjusel rahuldatama) või mitte midagi (kui hagi jääb rahuldamata), mingit

4.OÜ Teearu Grupp vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) väidab kostja kohtuvaidluse tulemusest ette rutates, et hagi rahuldamine on õiguslikult võimatu. Samas nähtub kostja järgnevatest seisukohtadest, et kostja möönab ka ise, et hagi tagamise raames ei lahendata hagivaldust sisuliselt. Samuti pole kostja hagejale ette heitnud, et hageja pole hagi tagamise asjaolusid põhistanud. Kohus on hagi tagamise otsustamisel hinnanud hagis esitatud põhjendusi vajalikus ulatuses ning tuvastanud, et tegemist ei ole ilmselgelt põhjendamatu hagiga. Vastasel korral oleks kohus keeldunud seda menetlusse võtmast ja selle hagejale tagastanud. Tegemist ei ole lihtsa õigusvaidlusega ning puudub ka Riigikohtu praktika, mis annaks juhiseid PankrS § 119 lõike 4 kohaldamiseks käesolevas hagis toodud asjaoludel; 2) on OÜ Teearu Grupp olukorras, kus tema poolt on töö teostatud ja OÜ Grünestar (pankrotis) selle vastu võnud ning selle eest tasunud, kuid vastavalt kohtuotsusele tuleks töö eest makstud raha pankrotistunud tellijale tagastada. Viidatud kohtuotsustega on tuvastatud, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on tegelikkuses töö teostanud ja OÜ Grünestar (pankrotis) on selle eest ka maksnud. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus pankrotimenetluses esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamise tagajärjel tekkis hagejal nõue OÜ Grünestar (pankrotis) vastu. OÜ Teearu Grupp esitas 16.09.2011. a ülaltoodud asjaoludel OÜ Grünestar (pankrotis) vastu nõude summas 36 742.55 eurot (574 896 kr) ning avalduse selle nõude tasaarvestamiseks (hagi lisa 8). Pankrotihaldur kinnitas oma 04.10.2011. a vastusega nõude ja tasaarvestusavalduse kättesaamist (hagi lisa nr 9); 3) ei ole hageja väide, et tegemist on tehingu tagasivõitmisega, esitatud hagi tagamise põhjendamiseks, vaid see põhjendus on esitatud hagiavalduse põhjendusena. Teiseks on hageja selline väide kostja poolt esitatud kontekstist väljarebituna, sest nagu hagiavaldusest (ja ka käeoleva seisukoha eelmisest punktist) nähtub on kostja on esitanud põhjaliku õigusliku käsitluse selle kohta, miks tema arvates kuulub rakendamisele PankrS 119 lg 4 ning miks ei ole tegemist ühesuunalise toiminguga makstud raha tagasinõudmisega. Arusaamatuks jääb kostja põhjendamatu etteheide, et hageja polevat käesolevas hagis märkinud midagi tsiviilasjas nr 2-11-5681 esitatud hagi tagamise taotlusest ning et hageja ei esitanud ka selles asjas tehtud kohtumäärusi; 4) pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Kostja on ise palunud enda riigilõivust vabastamist, kuigi hageja ja kostja poolt maksmisele kuuluvad riigilõivusummad ei ole võrreldavad. Ilmselgelt on nimetatud kostja väidete näol tegemist käeolevasse asja mittepuutuvate väidetega, mille asjakohatus ei vaja pikemat põhjendust. Hagejal on seadusest tulenev õigus endal valida, milliseid õiguskaitsevahendeid ta kasutab; 5) on ilmselge, et kui hagi tagamine tühistatakse, siis pole hagejal ka vaidluse soodsa lahenemise korral enam võimalik saavutada nõude rahuldamist pankrotimenetluses.