Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. märts 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-47968
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
OÜ Grünestar (pankrotis) hagi OÜ Teearu Grupp vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja 574 896 krooni tagastamiseks pankrotivarasse 574 896 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Teearu Grupp apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
1. märts 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Teearu Grupp (RK: 10694251), esindaja Tarvo Ilves
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Vastustaja (hageja): OÜ Grünestar (pankrotis) (RK: 11074119), esindaja pankrotihaldur Sirje Tael Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2010 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Teearu Grupp kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
teostatud tööde eest 574 896 krooni 21.12.2006. Seega on kohustus täidetud kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Makse tegemise ajal oli OÜ-l Grünestar (pankrotis) kohustusi teiste võlausaldajate ees enam kui 3 miljonit krooni. Kostja väitis, et teostas töid riigihanke raames ning tööde tegelikuks tellijaks ei olnud mitte hageja, vaid AS JB Ehitus. Hageja tasus kostjale 574 896 krooni vahenditest, mida AS JB Ehitus oli hagejale üle kandnud. Samas puuduvad tõendid kokkuleppe kohta, et riigihanke täitmise rahastamine toimub läbi OÜ Grünestar (pankrotis) ja ka selle kohta, et tööde tegelik tellija oli AS JB Ehitus. Seega ei ole kohtu arvates tõendatud õigussuhete olemasolu AS JB Ehitus ja OÜ Grünestar (pankrotis) vahel. Tunnistaja T.H. kinnitas, et OÜ Grünestar (pankrotis) tellis asfalteerimistööd OÜ-lt Teearu Grupp, poolte vahel oli suuline töövõtuleping. On olemas ka tõend selle kohta, et OÜ Teearu Grupp annab OÜ-le Grünestar üle tööd, kuid tõend ei ole arvestatav, sest sellel puuduvad poolte allkirjad. OÜ Grünestar (pankrotis) täitis rahalise kohustuse OÜ-le Teearu Grupp ja eelistas sellega üht võlausaldajat teisele, sest samal ajal olid OÜ-l Grünestar (pankrotis) kohustused ka teiste võlausaldajate ees. Tunnistaja T.H. kinnitas, et OÜ-l Grünestar (pankrotis) oli juba novembri lõpus pankrotiseis. Seega tuleb lugeda, et OÜ Grünestar (pankrotis) oli rahalise kohustuse täitmise ajal maksejõuetu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-43-07 ja 3-2-1-58-03 väljendanud seisukohta, et võlausaldajate kahjustamise tuvastamist ei saa põhjendada sellega, et kostjale maksete tegemisega ei suutnud hageja enam teha makseid teistele võlausaldajatele. Selline põhjendus kordab üksnes PankrS § 113 lg 1 p-s 2 nimetatud makse tagasivõitmise ühte eeldust – ühe võlausaldaja eelistamist teistele. Ka siis, kui kostjat on talle võla tasumisega eelistatud teistele võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, ei saa seda iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08 muuhulgas selgitanud, et konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise. Kohus leidis, et kuna võlgnik teadis, et tal on kohustused ka teiste võlausaldajate ees ning pankrotiseis oli juba novembri lõpus, siis oli rahalise kohustuse täitmisel OÜ-le Teearu Grupp tegemist võlausaldajate huvide kahjustamisega. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et eeldused rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja 574 896 krooni tagastamiseks pankrotivarasse on täidetud ning hagi tuleb rahuldada.
Seega ei ole tõendatud, et ülekande tegemisega oleks tulevaste võlausaldajate huve kahjustatud. Kostja on menetluses viidanud korduvalt, et Riigikohus on asunud seisukohale, et nõudeid võib olla ka varasemast järgust ning see ei tähenda veel ühe võlausaldaja eelistamist teisele. Seetõttu ei saa veel kohus väita, et nõuete olemasolu toob automaatselt kaasa ka asjaolu, et võlgnik oli teadlik teiste võlausaldajate kahjustamisest oma majandusraskuste tõttu; 3) kahjustab kohtuotsus kostja huve tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete mõttes. TsÜS § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Samuti, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Teiste võlausaldajate poolt apellandile tasutud rahale pretendeerimine on hea usu vastane käitumine apellandi suhtes. Menetluse käigus on leidnud kinnitust, et kostja on oma töövõtulepinguga võetud kohustused hagejale täitnud ning on töö hagejale üle andnud. Seetõttu kostja suhtes nõude rahuldamine kahjustab tema huve ning rikub hea usu põhimõtet ning tekitab kostjale kahekordselt kahju lepingu täitmiseks soetatud vahendite näol, sest lepingu eseme kui vara on kostja hagejale üle andnud.
võidetaksegi kehtivaid tehinguid, kui sellega kahjustatakse teisi võlausaldajaid. Seetõttu on viited tsiviilseadustiku üldosa seadusele asjakohatud; 7) on vastustaja enne kohtumenetlust ja esimese astme kohtumenetluses rõhutanud, palju oleks apellandil võimalik saada raha juhul, kui ta esitaks nõude pankrotimenetlusse. Seega oli apellant antud asjaolust teadlik. Apellandile tasuti sajaprotsendiliselt kohustus, apellant ei pidanud vastustaja pankrotimenetluses üles astuma võlanõudega; 8) rahuldati apellandi nõue olukorras, kus vastustaja äritegevus oli seiskunud ning kui sel ajal oleks alustatud pankrotimenetlust, ei oleks tohtinud ka ajutine haldur anda luba apellandile väljamakseks. Maksejõuetus situatsioonis on õigustatud vaid need maksed, mis on vajalikud igapäevaseks majandustegevuse toimimiseks või vara säilitamiseks, apellandile tehtud makse sellise iseloomuga ei olnud. Vastustaja on tõendanud, et ajal, mil makse tehti, äriühing ei tegutsenud, väljamaksega rikuti võlausaldaja huve ning eelistati apellanti teistele võlausaldajatele. Õigusnormid tagasivõitmise kohta toetavad mõistlikkust - maksejõuetuse situatsioonis ei tohi eelistada üht võlausaldajat teisele.
Apellandi seisukoht, mille kohaselt teiste võlausaldajate poolt apellandile tasutud rahale pretendeerimine on vastuolus TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega, on põhjendamatu. PankrS § 113 näol on tegemist pankrotiseaduses sisalduva erinormiga, mis võimaldab tagasi võita ka kehtivaid tehinguid ning nimetatud normi eesmärgiks on kõigi võlausaldajate võrdne kohtlemine. Iseenesest õige on apellandi väide, et võlgnikul oli õigussuhe ka JB Ehitus AS-ga ning maakohtu vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Samas ei ole sellel käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna hagi on esitatud võlgniku ja OÜ Teearu Grupp vahelisest töövõtulepingust tuleneva rahalise kohustuse tagasivõitmiseks.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.