Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõuded 10.11.2011 esitatud hagi kohaselt oli poolte vahel 28.03.2011 sõlmitud teenuse osutamise leping nr. 2011/8499. Lepingu objektiks oli korterelamu Pagusoo 9, Ussimäe külas Sõmeru vallas. Lepingu esemeks oli hageja poolt kostjale osutatav teenus, mille eesmärgiks oli kostja poolt määratud hoone siseruumide koristus- ja puhastustööd lepinguga määratud ulatuses. Hageja osutas kostjale lepingus sätestatud teenust nõuetekohaselt ja esitas selle eest kostjale arveid. Juuli 2011 osutatud teenuste eest esitatud arvet ei ole kostja poolt tasutud. Hageja soovib põhivõlana välja mõista 166.80 eurot ning viivised kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja tugineb VÕS § 76, 101, 635 sätestatule. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõlmiti teenuse osutamise leping. Tõele ei vasta aga hageja väide, et teenust osutati nõuetekohaselt. Kostja kirjeldab sündmusi seoses aprillis- mais 2011 osutatud koristusteenusega ja leiab, et sellest tulenevalt ei vastanud hageja poolt osutatav koristusteenus lepingus kokkulepitud nõuetele ning kohati isegi halvendas enne koristamist olnud olukorda. 2011 juulikuus ei vastanud hageja poolt osutatav koristusteenus samuti poolte vahel kokkulepitud kvaliteedile, mis kirjaliku vastuse kohaselt seisnes selles, et ”ei tagatud nõuetekohast koristamise sagedust”. 13.07.2011 esitas kostja esindaja hageja töötajale järjekordse pretensiooni ning 21.07.2011 edastas hagejale e-kirja, milles tõi välja lepingu mittenõuetekohase täitmisega seotud tagajärjed, soovis küsimused lahendada ja lõpetada vastavalt hageja soovile teenuse osutamise leping. Hageja esindaja edastas omakorda 11.08.2011 kirja nr 13788, milles tulenevalt ta ei soovinud probleeme lahendada. Kostja väitel on ta korduvalt pöördunud hageja töödejuhataja T L , teenindusjuhi T K ja Ida regiooni juhataja V K poole, mida kinnitab elektrooniline kirjavahetus. Arve tasumise kohustus eeldab koristusteenuse osutamist nõuetekohaselt, kokkulepitud teenuse osutamise sagedusega ning kvaliteediga. Tellija on täitjat korduvalt nii kirjalikult kui suuliselt informeerinud kas teenuse mittenõuetekohasest täitmisest või teenuse osutamata jätmisest või koguni olukorra halvenemisest mittenõuetekohaselt osutatud teenuse tõttu. Kostja väitel on ta teinud hagejale hinna alandamise avalduse ehk ettepaneku väljastada tegelikult teostatud tööde mahule vastav arve. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on hagis viidanud nõude materiaalõigusliku alusena töövõtu lepingu regulatsioonile, kuna aga kohus ei ole seotud menetlusosalise nimetatud õigusnormidega, vaid üksnes hagi asjaoludega, sii hagis esitatud asjaoludes on tuginetud teenuse osutamise lepingule ja selliselt on suhet näinud ka kostja. Teenuse osutamine kui protsess allub VÕS § 619 kohaselt käsunduslepingu regulatsioonile. Õiguskirjanduses on teenuse osutamise näitena toodud ka vara hooldamist, milleks antud poolte vahel on ilmselgelt kokkulepe sõlmitud. Tulenevalt pooltevahelisest käsundisuhtest ei saa tulemuse kui sellise (väidetavat) mittesaavutamist pidada lepingu rikkumiseks.

VÕS § 628 lg 1 kohaselt käsundusleping, kui see on tasuline, on vastastikune leping- käsundi täitmise kohustusele vastab tasu maksmise kohustus. Tasu nõue muurub sissenõutavaks pärast seda, kui käsundisaaja on oma kohustuse teenuse osutamisel täitnud. Õigus tasule ei sõltu üldjuhul saavutatud tagajärjest, vaid sellest, kas käsundisaaja on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Lepingu nõuetekohase täitmise suhtes esitatavad pretensioonid tuli Lepingu p. 4.1 kohaselt tellijal esitada kirjalikult kahe tööpäeva jooksul arvates hetkest, millal kahjustatud pool pretensiooni aluseks olevatest asjaoludest teada sai või pidi teda saama. Kostja, väites hagejale pretensioonide esitamist, on tuginenud 13.07.2011 elektrooniliselt ( t lk 47) hageja töötajale saadetud kirjale. Kohus leiab nimetatud kirja lingvistiliselt tõlgendades, et etteheited töö kvaliteedi osas on selles kirjas tehtud eelmise kuu kohta, ehk arvestades, et elektrooniline kiri on dateeritud 2011 aasta 13. juuliga, saab jutt olla 2011 juunikuus osutatud teenustest. Nimetatud kirjast ei nähtu pretensioonide esitamist juulikuu teenuse osutamise suhtes. Üheselt on aru saada, et eelmise kuu teenusega ei olda rahul ja et seetõttu soovitakse arve ümber tegemist. Ehkki hageja väidab, et juulikuu teenuste eest esitatud ja antud haginõude aluseks olevat arvet nr 20132689 (t lk 9) ei saanud kostjale esitada enne 15.07.2011, kuna selliselt on märgitud arve koostamise kuupäev, siis kohus peab usutavaks kostja väidet, et arve saabus kostjani 13.07.2011 kell 1:05 saadetud elektroonilise kirja manusena (t lk 106). Kohus ei pea antud menetluses asjakohasteks kostja esitatud tõendeid aprillis- mais 2011 toimunud kirjavahetuse ja arvete kohta ( t lk 41-46, kuna nende kuude eest tasumata arvetel haginõue ei põhine. Hageja esitatud tööaja tabeleid, kus nähtub koristaja iganädalane tööülesannete täitmine, kostja sisuliselt vaidlustanud ei ole, ehk et kostja tuginemine teenuse mittenõuetekohasust väites sellele, et seda ei tehtud lepingus kokkulepitud sagedusega, on paljasõnaline. Nimetatud tabelites on antud menetluse jaoks asjakohane juulikuu tabel ( t lk. 70) ja sellest nähtuvalt on hageja töötaja enne arve esitamist antud objektil käinud 05. ja 10.07.2011. Seega, arvestades kostja väidet, et teenust kokkulepitult 1x nädalas ei osutatud ja arvestades pretensioonide esitamiseks ettenähtud 2-päevast teatamise korda, pidanuks arve saabumise ajaks hiljemalt olema kostja esitanud juba 2 pretensiooni, kui ta jääb selle väite juurde, et teenus oli olematu sellest tulenevalt, et ei tagatud lepingu eritingimustes kokkulepitud 1 x nädalas teenuse osutamist. Hinna alandamisele kui VÕS § 112 reguleeritud õiguskaitsevahendile peab eelnema kohustuse rikkumine, antud juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks oma kohustust rikkunud. Kostja on väitnud et 13.07.2011 elektronkirjas sisaldus hinna alandamise avaldus, sellisel juhul jääb aga käsitamatuks, miks vaid nädal hiljem 21.07.2011 elektronkirjas (t l.k 48) soovis kostja juba lepingust taganeda ehk tugineda sellele, et lepingu rikkumine oli oluline. Kohus möönab, et teoreetiliselt on selline õiguskaitsevahendite kasutamine lubatud, kuid sel juhul jääb ikkagi arusaamatuks, mis oli kostja eesmärk oma õiguste kaitsel. Kui hind on veel maksmata, võib hinda alandanud lepingu pool keelduda ületavas osas hinna tasumisest, s.t. võib esitada täitmise nõudele vastuväite, kuid siis peab ta seda ka tõendama. Ka selles osas, mida kostja tunnistab (t lk. 50), ehk ”nõustusime pooliku arvega”, ei ole tasumist tänaseni toimunud. Kohus on asja lahendamisel uurinud lisaks eelnevalt eraldi nimetatud kirjalikele tõenditele ja arvestanud ka arvet nr. 20132689 (t lk9), teenuse osutamise lepingut ja selle eritingimusi (t lk 13-19), hageja vastust kostja poolt 13.07.2011 esitatud elektronkirjale ( t lk. 49), tunnistaja T L ütlusi (t lk.113 ), mis kinnitavad hageja poolt teenuse osutamist ja selle üle teostatud kontrolli ning hageja

poolt teenust osutanud isikule antud kutsetunnistust tema pädevuse/töö kvaliteedi tõendamiseks ( t lk. 72). Kohus ei arvesta aprill-mai-juuni-august 2011 kohta esitatud tööaja tabeleid (t lk 67-69) ja kostja kõnede väljavõtet (t lk 101-105), kuna see ei tõenda kostja väidet arvukate ja korduvate kõnede ( pretensioonide) tegemist hageja kontaktandmeteks märgitud töötajatele juulis 2011, liiati on väljavõtte pealkirjaks ”Wandeful Osaühing”, mis nime poolest kostjaga ei seostu. Asjaolu, et väljavõttel märgitud OÜ aadress langeb kokku kostja aadressiga ja mobiili kasutajaks märgitud isik on kostja esindaja, ei anna alust väita, et Wandeful Osaühing =KÜPagusoo 9 TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ärakiri õige M. Leimann Kohtunik Kohtuotsus jõustus 28.juunil 2012 Tartu Ringkonnakohtu määrusega

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.