Otsuse avalikult teatavaks- 17. aprill 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-34260
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi Margo Tamme vastu 3607,28 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1803,64 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, 51005 Tartu), esindaja Brit Raud, e-post esindajad [email protected]; kostja Margo Tamm (isikukood 45804242767; Kohtuistungi toimumise aeg
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Margo Tamme vastu.
2.Välja mõista Margo Tammelt BIGBANK AS-i kasuks 3607 (kolm tuhat kuussada seitse) eurot ja 28 senti, millest 1803,64 eurot on tagastamata krediidisumma, 422,75 eurot intress, 25,56 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1355,33 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 14.11.2011 seisuga.
3.Välja mõista Margo Tammelt BIGBANK AS-i kasuks viivis 27,5% aastas tagastamata krediidisummalt 1803,64 eurolt alates 15.11.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 448,31 eurot.
5.Välja mõista Margo Tammelt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulud 383 (kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot ja 46 senti.
6.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik
1.BIGBANK AS (hageja) esitas 22.07.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 2-4) Margo Tammelt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks, millele kostja esitas 14.09.2011 vastuväite (tl 5-6).
2.25.10.2011 määrusega (tl 13) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega.
3.14.11.2011 esitas hageja kohtusse hagi (tl 18-23) kostjalt 3607,28 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.01.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0703032/96tt, mille raames on sõlmitud kaks kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 2 põhitingimuste kohaselt suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 1216,57 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist jäi kostja kasutusse 34 652,09 krooni (2214,67 eurot) krediiti. Kostja kohustus kokkuleppe nr 2 järgi maksma hagejale intressi 27,5% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi S. Kuivõrd kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ei täitnud, siis ütles hageja 29.12.2008 avaldusega lepingu üles. 14.11.2011 seisuga (hagi koostamise aeg) võlgneb kostja hagejale 3607,28 eurot, millest 1803,64 eurot on tagastamata krediidisumma, 422,75 eurot intress, 25,56 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1355,33 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja on lähtunud intressi ja viivise arvutamisel tarbijakrediidilepingu kokkuleppes nr 2 fikseeritud intressimäärast. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 3607,28 eurot ja täiendav viivis 27,5% aastas tagastamata krediidisummalt alates 15.11.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Koos hagi rahuldamisega palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 479,33 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 54,11 eurot, hagimenetluses täiendavalt tasutud riigilõiv 329,35 eurot ja õigusabikulud 95,87 eurot). Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 23.01.2007 tarbijakrediidilepingust nr 0703032/96tt koos maksegraafiku ja krediidilepingute üldtingimustega (tl 21-28), 30.04.2007 kokkuleppest nr 1 koos maksegraafikuga (tl 29-32), 03.10.2007 kokkuleppest nr 2 koos maksegraafiku ja krediidilepingute üldtingimustega (tl 33-41), 04.07.2008 lepingu ülesütlemise hoiatusest (tl 42), 29.12.2008 lepingu ülesütlemise teatest (tl 43), hageja hinnakirjast (tl 44) ja viivise arvestusest (tl 45).
4.06.03.2012 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 68-71), milles võtab omaks hagejalt laenu saamise summas 34 652,09 krooni (2214,67 eurot). Kostja märgib, et täitis oma lepingulisi kohustusi korralikult seni kuni oli võimalik ja et ta ei ole kuritahtlikult laenu maksmata jätnud. Kostja sai 2008 märtsis tööpakkumise ja sõitis Inglismaale kohe kui tööleping oli allkirjastatud. Kostja ei nõustu intressi suurusega ja leiab, et see on liigkasuvõtlik. Samuti ei tunnista kostja mingit inkassotasu. Kostja selgitab, et tema ei ole inkassokirju kätte saanud. Eestis on kirjadega tülitatud kostja ema. Kostjat ennast on ähvardatud e-mailide teel ning süüdistatud välismaale põgenemises ja hirmutatud sellega, et küll ta kätte saadakse. Kostja märgib, et tal ei ole vallasvara, mille arvel võlga tagasi maksta. Kostja elab üürikorteris ning peale maksude maksmist jääb heal juhul kätte 100 naela. Kostja elab seega miinimumpalgast ning tal ei ole võimalik maksta pangale mingit viivise protsenti. Kostja leiab, et inimväärne elu peaks olema kindlustatud kõigile, mitte ainult rikastele. Kostja lisas vastusele hageja 24.04.2007 kirja (tl 72), kokkuleppe nr 2 koos maksegraafikuga (tl 73-76), hageja 18.06.2009 kirja lepinguprojekti tutvumiseks saatmise kohta koos lepingu 2(6)
projekti ja maksegraafikuga (tl 77-81) ning näitena National Westminster Bank Plc pangakonto väljavõtte liigkasuvõtliku intressi tagastamise kohta (tl 82).
5.30.03.2012 esitas hageja kostja vastuse kohta oma seisukoha (tl 91-94), jäädes hagiavalduse juurde. Vastuse kohaselt ei ole kostja vaidlustanud hageja nõuet ega nõude suurust tagastamata krediidi osas summas 1803,64 eurot ja seega kuulub hagi selles osas täies ulatuses rahuldamisele. Hageja arvates ei ole kostja kuidagi tõendanud ega põhjendanud, milles seisneb hageja suur ja liigkasuvõtlik intress, mistõttu palub hageja kostja vastavad väited jätta tähelepanuta. Hageja märgib, et on viivise arvestamisel lähtunud lepingus sätestatud intressimäärast, mis on 27,5% aastas. Viivis nimetatud määras on põhjendatud ja seaduslik ning see tuleb kostjalt täies ulatuses hageja kasuks välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud sisaldavad lisaks postiteenuse maksumusele ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Hageja palub kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulud välja mõista. Kohtu põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (tl 84-85). Pooltele on kätte toimetatud 06.03.2012 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras (tl 88, 89). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus seisukohale, et pooled ei soovi enda isiklikku ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut, mistõttu lahendab kohus asja sisuliselt.
7.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
8.Hageja on esitanud kostja vastu poolte vahel 23.01.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0703032/96tt (tl 25) ning selle alusel 30.04.2007 ja 03.10.2007 sõlmitud kokkulepete nr 1 ja nr 2 (tl 29-30, 33-34, 73-74) rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vaidlust ei ole selles, et kostja rikkus lepingut, kui jättis täitmata lepingu üldtingimuste (tl 27-28, 37-38) p-s 2.1 ettenähtud kohustuse tagastada hagejale krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
9.Vaidlusaluse lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg-st 1 (23.01.2007 kehtinud redaktsioon) tuleneb, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
10.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt peab krediidiandja tarbijale 3(6)
hiljemalt koos VÕS § 416 lg-s 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 42, 43) on hageja VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 nõuded täitnud, seega on leping kehtivalt üles öeldud.
11.Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.
12.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Lepingu ja kokkuleppe nr 2 kohaselt andis hageja kostjale krediiti kokku 2214,67 eurot. Kostja on vastuses hagile võtnud omaks hagejalt laenu saamise nimetatud summas (tl 68-71). Hageja nõuab kostjalt tagastamata krediidisummat suuruses 1803,64 eurot. Kuna kostja tagastamata krediidisumma suurust vaidlustanud ei ole, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1803,64 eurot põhivõlgnevuse katteks.
13.Krediidilepingu, mille alaliigiks on tarbijakrediidileping, kohaselt on krediidisaajal kohustus tasuda krediidilt intressi. Intress on tasu raha kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kokkuleppe nr 2 järgi oli intressi määraks 27,5% uuelt krediidisummalt aasta kohta. Krediidiandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta krediiti annab. Kostja on 03.10.2007 hagejaga kokkulepet nr 2 sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. Hageja nõuab lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 422,75 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale krediiti tagastanud, ei vabane ta ka lepingujärgse intressi tasumise kohustusest. Seega on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 422,75 eurot.
14.Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulu väljamõistmist summas 25,56 eurot. Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulud hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu, mis tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Lepingu üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkasso ja täitemenetlusega seotud kulude, ning krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Kohtule esitatud hinnakirjast (tl 44) nähtub, et esimese meeldetuletuskirja maksumuseks on 100 krooni, teise või järgneva meeldetuletuskirja maksumuseks 200 krooni ja lepingu ülesütlemise teate maksumus on 400 krooni. Hageja on 04.07.2008 saatnud kostjale hoiatuskirja (tl 42) ja 29.12.2008 lepingu ülesütlemise teate (tl 43). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 500 krooni (100 + 400) ehk 31,96 euro tasumist. Samas nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulu summas 25,56 eurot. Kohus selgitab, et tegemist ei ole inkassotasuga nagu ekslikult on vastuses hagile leidnud kostja. Hoiatuskirja ja lepingu ülesütlemise teate on kostjale saatnud hageja (mitte inkassofirma) kostja lepingujärgsele aadressile. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole hageja kirju ja teateid kätte saanud, ei anna alust jätta hageja sellekohane nõue rahuldamata. Lepingust nähtuvalt (p 9.1) oli kostjal kohustus informeerida hagejat rekvisiitide (elukoha aadressi) muutumisest. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, siis on hageja poolt kirjade ja teadete saatmise kulu tekkimine põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 25,56 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude katteks.
15.Hageja nõuab kostjalt 14.11.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 1355,33 eurot. Viivise arvutamisel (tl 45) on hageja lähtunud intressi määrast 27,5% ja perioodist 29.12.2008 kuni 14.11.2011 ning võtnud aluseks võlgnetava krediidisumma 4(6)
1803,64 eurot, millele lisandub viivis lepingu ülesütlemise seisuga 5,96 eurot. Samas nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivisest 1432,81 eurost kostjalt viiviseid 1355,33 eurot. VÕS § 415 lg 1 esimese aluse kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksetega tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on lepitud kokku 27,5% suuruses intressimääras aastas. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, milles on kokku lepitud tarbijakrediidilepingus intressimäärana, antud juhul 27,5% suuruses intressimääras. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ega taotlenud sissenõutavaks muutunud viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1355,33 eurot 14.11.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks.
16.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud mõista välja täiendava viivise alates 15.11.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis 27,5% aastas põhinõudelt 1803,64 eurolt alates 15.11.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega.
17.Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 3607,28 eurot, millest 1803,64 eurot on tagastamata krediidisumma, 422,75 eurot intress, 25,56 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1355,33 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 14.11.2011 seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise 27,5% aastas tagastamata krediidisummalt 1803,64 eurolt alates 15.11.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 448,31 eurot. Kohus märgib, et kohtuotsuse põhjendavas osas nimetamata tõendid jätab kohus kui asjakohatud tähelepanuta (TsMS § 238 lg 1 ja 5, § 442 lg 8). Samuti ei arvesta kohus kostja 13.04.2012 ja 16.04.2012 kohtule saadetud elektronkirjades märgituga, kuivõrd tegemist on väljaspool menetlustähtaega esitatud seisukohaga ja tõenditega. Kohus määras 06.03.2012 määruses (tl 8485) pooltele avalduste ja dokumentide ning kompromissile jõudmise tähtpäevaks 30.03.2012.
18.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi 5(6)
kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
20.TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 383,46 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 54,11 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud 329,35 eurot) ning õigusabikulud 95,87 eurot, kokku seega 479,33 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv 383,46 eurot vastab hagihinnale. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu väljamõistmiseks puudub alus. Hageja on esitanud kohtule arve nr 317 (tl 49) ning maksekorralduse nr 11479 (tl 59) selle kohta, et ta on tasunud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 95,87 eurot. Hageja esindajaks käesolevas menetluses on volikirja (tl 46) alusel olnud Brit Raud. Volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Brit Raudi esindama hagejat kohtumenetluses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Brit Raud saanud sissetulekut ka BIGBANK AS-st. Seega on alust arvata, et Brit Raud on hageja töötaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 383,46 eurot (riigilõiv). Nimetatud summa kuulub kostjalt menetluskuluna hageja kasuks väljamõistmisele.
Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.