2.Mõista Mxxxx Txxxxxx riigituludesse riigilõiv summas 50 eurot. Riigilõiv tuleb maksta 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest Maksu1
ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank) või kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank) või kontole nr EE401700017002872300 (Nordea Pank) või kontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank). Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber 99916700013298.
3.Mõista Mxxxx Txxxxxxxriigituludesse riigi õigusabi tasu summas 72 eurot, osamaksetena kuue kuu jooksul alljärgnevalt:
3.1.hiljemalt 31.03.2016. a 12 eurot;
3.2.hiljemalt 30.04.2016. a 12 eurot;
3.3.hiljemalt 31.05.2016. a 12 eurot;
3.4.hiljemalt 30.06.2016. a 12 eurot;
3.5.hiljemalt 31.07.2016. a 12 eurot;
3.6.hiljemalt 31.08.2016. a 12 eurot. Osamaksed tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank) või kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank) või kontole nr EE401700017002872300 (Nordea Pank) või kontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank). Maksekorraldustel tuleb märkida viitenumber 99916700013308.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mxxxx Txxxxesitas 12.04.2015. a kohtule avalduse (I kd tl ), milles palus peatada täitemenetlus täiteasjas nr 084/2015/546 Tartu Maakohtu 17.04.2012. a otsusega tsiviilasjas nr 211-34260 temalt BIGBANK AS-i kasuks välja mõistetud summade sissenõudmiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt elab avaldaja UK-s ja on olnud pikaajalisel töövõimetuslehel. Tema sissetulekuks on vaid sotsiaalabi. Avaldaja soovib pärast haiguslehe lõppu pöörduda oma koju Eestisse, kuid täitemenetluse käigus võidakse tema kodu, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv korteriomand, registriosa numbriga xxxxxx, sundvõõrandada. Avaldaja hinnangul oleks see tema olukorda arvestades ebaõiglane ja rikuks tema põhiõigust elule, tervisele ja elukohale. Menetluse käigus esitas avaldaja täiendavaid menetlusdokumente (I kd tl 81, tl 84-86, tl 96-99, tl 101-102, tl 128-138), milles asus väitma, et täitemenetlus on tema suhtes ebaseaduslik, kuna ta on võla BIGBANK AS-ile suures ulatuses ära tasunud. Avaldaja esitas kohtule tõendina Inglismaa panga poolt välja antud inglise keelse dokumendi „promissory note - 2800 pounds sterling“ (I kd tl 83), väites, et tegemist on VÕS § 925 lg 1 mõistes veksliga, millega saab lugeda avaldaja võla BIGBANK AS-i ees täidetuks. Avaldaja arvates on BIGBANK AS põhjendamatult keeldunud veksli vastuvõtmisest ja nõuab ikkagi temalt võlga täitemenetluses.
2.Kohus algatas avalduse alusel 17.04.2015. a määrusega hagita menetluse ja küsis avalduse kohta kirjalikku arvamust BIGBANK AS-ilt, kes on täitemenetluses sissenõudja.
3.Puudutatud isik BIGBANK AS esitas 05.05.2015. a kohtule kirjaliku seisukoha (I kd tl 74-76), milles leidis, et Mxxxx Txxxx avaldus täitemenetluse peatamiseks ei ole põhjendatud ja
tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja esitanud ega tõendanud selliseid erandlikke asjaolusid, mille esinemisel saaks TMS § 45 järgi täitemenetluse peatada.
4.Kohus andis avaldajale korduvalt võimaluse (03.06.2015. a kirjaga I kd tl 122-124, 27.08.2015. a kirjaga I kd tl 162) oma nõude täpsustamiseks ja põhistamiseks. Kohus selgitas avaldajale täitemenetluse peatamise eelduseid. Kohus selgitas, et vastavalt TMS §-ile 45 saab kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda, miks täitemenetluse jätkmine tema suhtes on ebaõiglane. Lisaks selgitas kohus avaldajale, et täitemenetluse peatamine ei vabasta võlgnikku kohustuse täitmisest, vaid see võimaldab erakorraliste asjaolude esinemisel täitmist mingiks kindlaks perioodiks edasi lükata. Kohus hindas, et avaldaja ei ole oma avalduses välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, millest saaks järeldada, et täitemenetluse jätkamine tema suhtes on ebaõiglane ning esineb alus täitemenetluse peatamiseks. Kohus tegi avaldajale ettepaneku oma nõude aluseid täpsustada ja esitada teave ja tõendid oma perekondliku ja majandusliku olukorra kohta, samuti olukorra prognoos ehk, kui pikaks perioodiks tuleks täitemenetlus peatada. Avaldaja kohtu poolt antud tähtajaks täitemenetluse peatamise vajadust ei põhistanud.
5.Kohus korraldas avalduse läbivaatamiseks 22.06.2015. a kohtuistungi. Istungil osales puudutatud isiku BIGBANK AS-i esindaja. Avaldaja istungile ei ilmunud. Avaldaja põhjendas mitteilmumist vajadusega lennata Suurbritanniasse ning avaldas, et on nõus kirjaliku menetlusega.
5.23.09.2015. a määrusega (II kd tl 1-2) määras kohus avaldaja taotlusel temale menetluses riigi õigusabi korras esindaja.
6.01.10.2015. a määrusega (II kd tl 7-8) lubas kohus astuda tsiviilasja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Ax Txxxxx. Kohus tegi kindlaks, et Ax Txxxxxn avaldaja xxxxx Txxxx poeg, kes kasutab avaldaja korteriomandit elukohana. Kohus leidis, et seega on Ax Txxxxxx avaldajaga samataoline huvi vältida täitemenetluses korteriomandi sundmüüki.
7.Menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kaasatud AxxTxxxxavaldas, et soovib võlgniku korteriomandi sundtäitmise vältimiseks pidada sissenõudja BIGBANK AS-iga läbirääkimisi võla tasumiseks osade kaupa. 12.10.2015. a kirjas teatas Ax Txxx, et läbirääkimised sissenõudjaga ei õnnestunud, kuna ei jõutud kokkuleppele igakuiselt makstavate võla osamaksete suuruses.
8.Kohus andis 24.11.2015. a kirjaga (II kd tl 27-29) menetlusosalistele tähtaja täiendavate läbirääkimiste pidamiseks täitemenetluses nõutava võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kohus märkis, et avaldajal on võimalik jätkuvalt põhistada täitemenetluse peatamise eelduste olemasolu. Kohus määras, et kui menetlusosalised neile määratud tähtaja jooksul kompromissi ei saavuta, siis lahendab kohus asja sisuliselt ja teeb teatavaks kohtulahendi kuulutamise aja.
9.18.01.2016. a esitas avaldajale esindaja, advokaat Valli Murde, kohtule avalduse (II kd tl 91-92), milles teatas, et Mxxxx Txxxxvõtab täitemenetluse peatamise avalduse tagasi. Esindaja teatel esitas Mxxxx Txxx 15.12.2015. a Tartu Maakohtule hagiavalduse BIGBANK AS-i vastu
laenu suuruse tuvastamiseks ja täitmise määramiseks. Nimetatud hagiavaldus sisaldas ka taotlust hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamiseks.
10.Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 18.01.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-1519138 jäeti Mxxxx Txxxx hagiavaldus menetlusse võtmata. Kohus teavitas avaldaja esindajat hagi menetlusse võtmata jätmisest ja andis esindajale täiendava tähtaja esitada oma seisukoht.
11.Puudutatud isik BIGBANK AS esitas 08.02.2016. a kohtule täiteasjas nr 084/2015/546 05.02.2016. a koostatud vara kordusenampakkumise akti (II kd tl 101-102), millest nähtub, et enampakkumise tulemusena müüdi avaldajale kuulunud korteriomand K&O Advisors OÜ-le 9600 euro eest. Puudutatud isiku teatel saab avaldaja võlg enampakkumisel saadud müügihinna arvel rahuldatud ja täitemenetlus võla sissenõudmiseks lõpetatakse.
12.15.02.2016. a esitas avaldaja esindaja kohtule taotluse riigiõigusabi osutamise lõpetamiseks (II kd tl 111-113). Esindaja on seisukohal, et edasiselt puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja huvi vältida täitemenetluses korteriomandi võõrandamist.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohus leiab, et Mxxxx Txxxx avaldus täitemenetluse peatamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.
14.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
15.Avalduse asjaolude kohaselt oli avaldaja suhtes alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2015/546 Tartu Maakohtu 17.04.2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-34260 avaldajalt BIGBANK AS-i kasuks välja mõistetud võla sissenõudmiseks. Esialgselt taotles avaldaja kohtult täitemenetluse peatamist, mis on võimalik TMS § 45 alusel, eeldusel, et menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Kohus andis avaldajale korduvalt võimaluse põhjendada täitemenetluse peatamise eelduste esinemist ja põhistada, milles seisneb ebaõiglus, mis menetluse jätkumisega kaasneb. Avaldaja vastavaid põhjendusi ei esitanud ja asus menetluse käigus hoopis väitma, et täitemenetluse läbiviimine on tema suhtes ebaseaduslik, kuna võlg sissenõudja ees on juba täidetud. Arvestades avaldaja poolt esitatut, saab järeldada, et tema tegelik huvi ei olnud niivõrd täitemenetluse peatamine mingiks perioodiks, vaid hoopis täitmisel olevast võlast vabanemine ja seeläbi ka täitemenetluse käigus korteriomandi võõrandamise vältimine. Võlgniku ja sissenõudja vahel oli vaidlus täitmisele kuuluva võla suuruse üle. Nimelt väitis avaldaja (võlgnik), et võlg on täidetud (või vähemalt suures osas täidetud) veksli andmisega. Kohus selgitas avaldajale korduvalt, et täitemenetluse peatamise menetluse kaudu ei vabane võlgnik kohustusest sissenõudja ees ning kohus ei lahenda vaidlust täitemenetluses oleva nõude suuruse ja täitemenetluse lubatavuse üle. Täitemenetluse lubatavuse vaidluse pidamiseks on võimalik TMS § 221 järgi esitada kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnustamise hagi. Esitatud asjaoludest nähtub, et avaldaja esitas menetluse kestel kohtule hagi võla suuruse tuvastamiseks ja täitmise määramiseks, kuid kohus jättis selle TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, leides, et sellise hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hiljem on avaldaja esinda möönnud, et sellega on avaldaja õiguslike huvide kaitseks protsessuaalsed võimalused ammendunud.
Puudutatud isik on esitanud kohtule 05.02.2016. a täiteasjas nr 084/2015/546 koostatud vara kordusenampakkumise akti (II kd tl 101-102), millest nähtub, et enampakkumise tulemusena on avaldajale kuulunud korteriomand ära müüdud. Saadud summa arvelt on avaldaja võlg BIGBANK AS-i ees täidetud ja kohus tegi kindlaks, et käesolevaks ajaks on täitemenetlus täiteasjas nr 084/2015/546 lõpetatud. Kuna täitemenetlus on lõpetatud, siis ei ole võimalik täitemenetluse peatamine. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Mxxxx Txxxx avaldusega ei ole võimalik tema taotletavat eesmärki saavutada ja avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 084/2015/546 tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu, taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna avaldus jäetakse läbi vaatamata, siis tuleb menetluskulude jaotamisel analoogia korras lähtuda TsMS § 168 lg-st 2, mis näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Sel alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Teised menetlusosalised ei ole taotlenud hagejalt menetluskulude hüvitamist ja seega ei määra kohus kindlaks avaldaja poolt neile hüvitatavate menetluskulude suurust. Teadaolevateks menetluskuludeks on avalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv ja avaldajale määratud riigi õigusabi tasu ja kulud.
18.RLS § 59 lg 5 alusel tuli hagita menetluses esitatud avalduselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Tartu Maakohtu 17.04.2015. a määrusega vabastati avaldaja menetlusabi korras avalduselt riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hagita menetluses avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna kohus jätab avalduse läbi vaatamata, siis tuleb TsMS § 190 lg 4 alusel avaldajalt riigilõiv summas 50 eurot, mille tasumisest ta menetlusabi korras oli vabastatud, riigituludesse välja mõista. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 5 tuleb summa tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul määruse jõustumisest.
19.Tartu Maakohtu 23.09.2015. a määrusega käesolevas tsiviilasjas määrati avaldajale riigi õigusabi kohustusega hüvitada 50 % riigi õigusabi tasust ja kuludest võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul alates tsiviilasjas lõpplahendi tegemisest. Kohus määras eraldi määrusega kindlaks riigi õigusabi tasu summas 144 eurot. Vastavalt avaldajale antud riigi õigusabi viisile, tuleb tal hüvitada riigi õigusabi tasust 50 %, s.o 72 eurot,
mis tuleb riigituludesse maksta võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul alates tsiviilasjas lõpplahendi tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.