Võlaõigus › Võõrandamislepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 30.01.2012 kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 927,27 eurot, intress 389,12 eurot, viivis 172,11 eurot ja kahju hüvitis 31,4 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Haiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank 04.07.2006 limiidilepingu nr XXX. pank võimaldas kostja kasutada järelmaksulimiiti kuni 20 000 krooni ja kostja kohustus tagastama igakuiste maksetega 600 krooni kasutatud limiidisumma hiljemalt 26.01.2011. Kostja jättis järelmaksulimiidi summ tagastamata ning pank kuulutas tagastamise tähtajaks 10.11.2009 ning ütles tähtaja saabumisel lepingu ühepoolselt üles kostja lepingu rikkumise tõttu. Pank teavitas kostjat lepingu ülesütlemisest 22.10.2009 kirjaga ning nõudis kogu võla tasumist. Pank loovutas oma nõude kostja vastu hagejale . Kostja põhivõlg on laenu põhisumma 927,27 eurot. Lepingu üldtingimuste p 4.1 järgi on õigus nõuda intresside tasumist 19 % aastas intresse on hageja arvestanud perioodi 10.11.2009 kuni 26.01.2012 eest summas 389,12 eurot tasumata põhisummalt. Perioodi eest 11.11.2009 kuni 26.01.2012 on hageja arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summas 172,11 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis kuni põhinõude tasumiseni. Hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine ning hageja sõlmis võla sissenõudmiseks lepingu ning tasus selle eest 31,4 eurot, mida tuleb lugeda kahjuks. Kostja vastuväited Kostja esitas kohtule vastuväited, mille kohaselt ei ole kostja hagejale võlgu, leping oli kostjal sõlmitud Sampo Pank AS-iga. Nõude suurus ei ole kostjale arusaadav. Hageja ei ole tõendanud, kui palju on kostja ära maksnud. Pärnu maakohus on oma 19.12.2011 määrusega nr 2-10-40835 võla tühistanud. Kohtu põhjendused Kohus lahendas asja lihtmenetluses. Pooled ei ole esitanud taotlust olla kohtu poolt ärakuulatud. Kohus, tutvunud kohtule esitatud poolte seisukohtadega ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et kostja ja AS Sampo Pank sõlmisid 04.07.2006 limiidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kasutada järelmaksulimiiti summas 20 000 krooni. Kostjal oli lepingu järgi kohustus kasutatud limiidiosa osamaksetega tagasi maksta. Kohus leiab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes. AS Sampo Pank nõude loovutamisest on kostjat teavitatud tema lepingus märgitud aadressil saadetud 9.03.2010 kirjaga, järelikult on täidetud VÕS § 412 lg 1 sätestatud nõude loovutamisest teavitamise kohustus. AS Sampo Pank ütles lepingu oma 22.10.2009 kirjaga üles alates 10.11.2009. Kohtule esitatud ülesütlemisteatest nähtub, et kostjal oli ülesütlemise ajaks tasumata summa 3349,95 krooni. Lepingu järgi oli igakuiseks tagasimakse suuruseks 600 krooni, järelikult oli kostja võlgnevus suurem kui kolme kuu osamakse. Seega on krediidiandja täitnud VÕS § 416 lg 1 sätestatud kohustuse. Hagiavalduse ning hageja nõudekirja kohaselt on põhivõla suuruseks 927,27 eurot, mis tuleb VÕS § 101 lg 1 järgi kostjalt hageja kasuks välja nõuda. Intressi väljanõudmine ei ole kohtu arvates põhjendatud, sest pärast lepingu ülesütlemist ei saa intressi nõuda. Hageja saab nõuda

vaid viivise tasumist, sest intress on tasu lepingu alusel kasutatava raha eest. Pooltevaheline leping on AS Sampo Pank algatusel ühepoolselt lõpetatud, seega ei saa nõuda ka tasu laenuraha kasutamise eest. Intressi nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi õigustatud nõudma viivist seaduses sätestatud määras. Kostja on olnud võla tagastamisega viivituses alates 11.11.2009 ning viivise suuruseks on kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 185,64 eurot (884 päeva * 8 % aastas* 927,27). Kostjalt tuleb välja mõista TsMS § 367 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte suuremas määras kui põhinõue. VÕS § 128 lg 3 järgi on hageja õigustatud nõudma sisse ka võla sissenõudmise kulud. Kohtule esitatud 9.03.2010 kirja järgi on teenustasu suuruseks 4352,59 krooni. Hageja soovib 31,4 euro väljamõistmist. Kohus leiab, et kahju hüvitamine on põhjendatud. Kirjast nähtuvalt on hageja esindaja teinud kohtueelseid toiminguid kahju hüvitise väljanõudmiseks ning see tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel välja nõuda. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohustus, mille täitmist hageja nõuab, oleks täidetud. Hagejal ei ole kohustust esitada tõendeid selle kohta, kui palju on kostja teinud tagasimakseid. Pärnu maakohtus peetud maksekäsu kiirmenetlus ei taksita hagejal tulemast sama nõudega kohtusse hagimenetluses. Seega ei oma käesolevas kohtuasjas tähtsus Pärnu maakohtu 19.12.2011 määruse nr 2-10-40835. TsMS § 405 lg 1 p 3 ja § 163 lg 1 järgi tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 191,73 eurot ja põhjendatud ja mõistlikud õigusabikulud 65 eurot. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.