Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tsiviilasi nr 2-11-13012

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal ja osaühing TAALER GRUPP 16.03.2007 kapitalirendilepingu, millega osaühing võttis liisingusse betooniveoki Volvo FM400 maksumusega 1 947 000 krooni ja kohustus tasuma liisingueseme kasutamise eest tasu 60 kuud, kuni 14.04.2012, liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Kostja I ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale 16.03.2009 ennetähtaegse lepingu lõpetamise teatise ning palus tagastada lepingu objektiks olev vara. Lepingut on käendanud kostja II. 16.03.2007 sõlmiti hageja ja kostja II vahel käendusleping maksimummääraga 2 277 990 krooni. Hageja põhinõudeks on 21 122,08 eurot, mis koosneb lepingueseme müügikuludest 1438,01 eurot (22 500 krooni + käibemaks), tasumata kuumaksetest 4 521,91 eurot, tasumata kindlustusest 324,58 eurot, vara soetusmaksumuse tasumata osast 14 730,10 eurot, vara realiseeriti hinnaga 735 000 krooni, ilma käibemaksuta). Lisaks nõuab hageja intressi 977,23 eurot, perioodil 02.09.2010-05.03.2011 sissenõutavaks muutunud viivist 11 659,39 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutvat viivist. Kostjad leidsid, et hageja nõue on põhjendamata. Hagiavaldusest ei nähtu, et arvesse oleks võetud liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel. Kostjad leiavad, et vara väärtus oli tagastamisel oluliselt suurem kui 735 000 krooni. Hageja enese väljastatud teatise kohaselt suunati liisinguese müüki hinnaga 1 144 600 krooni (970 000 krooni käibemaksuta) ning hageja ise kinnitab, et vara realiseerimise hetkel oli tema nõue kostjate vastu 1 091 910,11 krooni Seega ületas eseme väärtus hageja nõudeid ning hageja edaspidised nõuded on alusetud. Kui eseme väärtus oli 970 000 krooni, ei saa hageja nõue mitte mingil juhul olla suurem kui 121 910,11 krooni. Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjatelt osaühing TAALER GRUPP ja A K solidaarselt hageja Danske Bank A/S kasuks välja 10 547,46 eurot ning viivise alates 24.11.2011 kuni põhinõude 5995,37 euro täitmiseni viivisemääraga 0,3% päevas. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu lõppemises 16.03.2009, liisingumaksete ja intressi tasumatajätmises 15.01.2009, 15.02.2009 ja 15.03.2009 arvete alusel. Vaidlus puudub vara müügis 31.08.2009, liisingumaksetest tulenevas viivises, müügiteenuse summas (vaidluse all põhjendatus) ja LKW Truck arve tasumises. Kostjad ei vaidle vastu ka käibemaksu arvestusele. Tõendatud on, et sõiduki väärtus tagastamise hetkel oli 970 000 krooni. Nimetatud summa nähtub vara müükisuunamise aktist ja ka 15.04.2009 teatisest kostjale. Kostja pole tõendanud liisingueseme kõrgemat väärtust selle tagastamise hetkel. Kostja esitatud väljaprindid internetist liisingueseme suuremat väärtust tagastamishetkel ei tõenda. Riigikohtu praktika kohaselt on poolte kokkuleppel lubatav lähtuda ka tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Lubatav hinnaerinevus on siinjuures kuni 10%. Seega kui liisinguese pandi müüki hinnaga 970 000 krooni oleks lubatav 10% hinnaerinevus 97 000 krooni ning müügihind mitte alla 873 000 krooni. Hageja on liisingueseme müünud aga 735 000 krooni eest. Liisinguandja sõidukite kapitalirendilepingu üldtingimuste punkt 10.6 on tühine osas, millega see ei arvesta tagastatava vara väärtusega tagastamise hetkel.

Tsiviilasi nr 2-11-13012

Müügiteenuse summa on põhjendatud. Hageja ei ole sõidukite müügiga tegelev äriühing. Summa 22 500 krooni moodustab müügihinnast 735 000 krooni 3% ning seda ei saa pidada põhjendamatult suureks. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 113 250,4 krooni ehk 7238,02 eurot (1 083 250,4-970 000). Kuivõrd kohus on seisukohal, et hageja põhinõue on 93 807,16 krooni ehk 5995,37 eurot (7238,02-265,42-977,23), tuleb viivise väljamõistmisel lähtuda sellest summast. Seega on viivis 51 781,48 krooni ehk 3309,44 eurot (5 995,37x0,3%x184). Kokku kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele 165 031,88 krooni ehk 10 547,46 eurot. Kuivõrd hageja on loobunud kindlustushüvitise nõudest 1681,69 krooni ehk 107,48 euro suuruses summas, kuulub menetlus selles osas lõpetamisele TsMS § 428 lg1 p 3 järgi. Kostja A K vastutus tuleneb VÕS §-st 143 lg 1. Apellatsioonkaebus ja vastustaja seisukoht Hageja ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles kohus leidis, et kuna hageja on müünud liisingueseme hinnaga 735 000,00 krooni (46 975,06 eurot), s.o arvestamata tagastamata vara väärtust tagastamise hetkel, siis kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 69 232,32 eurot miinus sõiduki väärtus tagastamise hetkel 61 994,30 eurot, kokku 7238,02 eurot. Kohus pidanuks hageja kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel lahutama sõiduki väärtusest selle tagastamise hetkel 10%, s.o lubatava hinnaerinevuse Riigikohtu sellekohaste lahendite kohaselt, mida maakohus ka ise kohtuotsuses rõhutab. Sellisel juhul olnuks hageja nõue 6199,42 euro võrra suurem. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja 12.08.2011 dateeritud vastuse lisana nr 1 esitatud 15.04.2009 teatise, milles hageja teatab kostjatele, et „juhul kui sõidukit ei õnnestu määratud alghinnaga müüa ühe kuu jooksul, siis oleme sunnitud müügihinda alandama ning samuti võib hind alaneda konkreetsete ostjatega peetavate läbirääkimiste käigus.“ Hageja on tulenevalt Riigikohtu praktikast seisukohal, et nimetatud 12.08.2011 teatisega on hageja teatanud kostjatele võimalikust müügihinna alandamisest, kostjad ei ole nimetatud teatisele vastuväidet esitanud ega seda vaidlustanud ning seega olid kostjad teadlikud ja aktsepteerinud seda, et liisingueseme müügihind võib müügiprotsessi käigus alaneda. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kuna ta võõrandas liisingueseme hinnaga 735 000 krooni, oleks maakohus pidanud lähtuma liisingueseme müügihinnast 873 000 krooni (55 794,87 eurot), s.o liisingueseme väärtus tagastamise hetkel 970 000 krooni miinus 10%, mitte liisingueseme müügihinnast 970 000 krooni. Seega oleks maakohus pidanud kostjatelt välja mõistma võlgnevuse 13 437,45 eurot, s.o hageja nõue enne vara müüki 69 232,32 eurot (1 083 250,40 krooni) miinus lubatav müügihind 55 794,87 eurot (873 000 krooni). Kostjad paluvad jätta Danske Bank A/S-i apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 23.11.2011 otsusele täies ulatuses Rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus tuvastas, et pooltevahelise kapitalirendilepingu üldtingimuste punkt 10.6 on tühine osas, millega see ei arvesta tagastatava vara väärtusega selle tagastamise hetkel. Maakohus leidis põhjendatult, et

Tsiviilasi nr 2-11-13012

liisingueseme müügihind oli selle tagastamise ajal 970 000.- kr, kuigi hageja müüs selle 735 000 krooniga. Kui liisinguandja väidab, et liisingueseme tegelik väärtus oli tagastamise ajal madalam tema enda initsiatiivil koostatud hindamisaktis märgitust, pidanuks ta seda tõendama. Hageja nimetatud asjaolu ei tõendanud. Kohtu arutluskäik, mille kohaselt on poolte kokkuleppel lubatav lähtuda ka tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt turuhinnast (kuni 10 % võib erinevus olla), ei ole iseenesest asjakohane, kuid ei muuda maakohtu lahendit ebaõigeks. Maakohus ei ole tuvastanud sellise pooltevahelise kokkuleppe olemasolu. Vaidlust ei ole selles, et hageja teavitas kostjat võimalikust müügihinna alandamisest teatud tingimustel. Tegemist oli hageja ühepoolse tahteavaldusega (TsÜS § 68 lg 2), mitte poolte lepingus ettenähtud vormis kokkuleppega müüa liisinguese lähtudes tegelikust müügihinnast ehk lepingu muutmise kokkuleppega (VÕS § 13 ja lepingu punkt 15.1). Ka hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-33-08 on väljendatud seisukohta, et poolte kokkuleppel (mh liisinguandja tüüptingimustes) on lubatav lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Lubatav hinnaerinevus on sel juhul kuni 10% võrra turuväärtusest ja seda tuleb võrrelda vara tegeliku realiseerimise väärtusega. Seega leidis maakohus õigesti, et ka poolte eelkirjeldatud kokkuleppe korral olnuks lubatav müügihind 970 000 – 10% = 873 000 kr, kuid mitte alla selle. Kuna käesoleva vaidluse poolte vahel sellist kokkulepet ei olnud, samuti müüdi liisinglepingu ese 735 000 krooniga, ei saanud maakohus arvestada lubatava hinnaerinevusega. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.