Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 23.11.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: Danske Bank A/S hagi OÜ TG ja AK vastu võla nõudes Hagihind: 21 122,08 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 27.10.2011. a Hageja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Hageja esindaja: Külliki Tammik (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected]) Kostja I: OÜ TG(registrikood XXX asukoht XXX) Kostja II: AK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate I ja II esindaja: vandeadvokaadi abi Grete Lind (AB Kasak & Missik, e-post [email protected]) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.Danske Bank A/S hagis OÜ TG ja AK vastu rahuldada osaliselt: 1.1 Mõista kostjatelt OÜ TG ja AK solidaarselt hageja Danske Bank A/S kasuks välja 165031,88 krooni e. 10547,46 eurot. 1.2 TsMS §367 kohaselt mõista kostjatelt TG ja AK hageja TG ja AK kasuks välja viivis alates 24.11.2011 kuni põhinõude 93 807,16 krooni e. 5995,37 euro täitmiseni viivisemääraga 0,3% päevas. 1.3 Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulude ja menetluse lõpetamise osas: 2.1 Menetluskulud jätta 31% ulatuses kostjate ja 69 % ulatuses hageja kanda. 2.2 Võtta vastu hageja esitatud loobumine ja lõpetada menetlus kindlustushüvitise nõudes 1681, 69 krooni e 107,48 euro suuruses summas Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõue Danske Bank A/S esitas Harju Maakohtusse hagi OÜ TG ja AK`i vastu. Hageja palub välja mõista kostjatelt põhivõlg 21 014,6 eurot, intress 977,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 11 659,39 eurot, viivis 0,3% põhinõudest päevas alates kohtuotsuse tegemisest, menetluskulud ning viivise menetluskuludelt.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Danske Bank A/S Eesti filiaal ja OÜ TG sõlmisid 16.03.2007 kapitalirendilepingu nr XXX. OÜ TG võttis liisingusse betooniveoki Volvo FM400 (registreerimisnumber XXX) maksumusega 1 947 000 krooni ja kohustus tasuma liisingueseme kasutamise eest tasu 60 kuud, kuni 14.04.2012. Samuti kohustus kostja I tasuma liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Kostja I ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale 16.03.3009 ennetähtaegse lepingu lõpetamise teatise ning palus tagastada lepingu objektiks olev vara. Lepingut nr XXX on käendanud kostja II, AK. 16.03.2007 sõlmiti hageja ja kostja II vahel käendusleping nr XXX maksimummääraga 2 277990 krooni (145 590,10 eurot). 24.08.2010 edastas hageja kostjale II teate, milles teavitas teda võlgnevusest ning nõudis käendatava summa tasumist. Hageja põhinõudeks on 21 122,08 eurot, mis koosneb lepingueseme müügikuludest 1 438,01 eurot (22 500 krooni + käibemaks), tasumata kuumaksetest 4 521,91 eurot (15.01.2009, 15.02.2009 ja 15.03.2009 arved nr 20090102876, 20090204903, 20090305387), tasumata kindlustusest 324,58 eurot, vara soetusmaksumuse tasumata osast 14 730,10 eurot (vara maksumus peale lepingu lõpetamist 16.03.2009 oli 1 091 910,11 krooni, vara realiseeriti hinnaga 735 000 krooni, ilma käibemaksuta). Lisaks nõuab hageja intressi 977,23 eurot (15.01.2009, 15.02.2009 ja 15.03.2009 arved nr 20090102876, 20090204903, 20090305387), perioodil 02.09.2010-05.03.2011 sissenõutavaks muutunud viivist 11 659,39 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutvat viivist. Vastusena kostja 16.05.2011 ja 02.08.2011 vastustele leiab hageja järgmist. Hageja on korrektselt arvestanud vara müügihinnast maha käibemaksu. Käibemaks on riiklik maks, millest ei saa tekkida hagejale kasu ega kahju. Hageja ei saa arvestada kostja kohustusi tasutuks käibemaksusumma võrra. Eeltoodud seisukohal on ka riigikohus asjas nr 3-2-1-1-07. Hageja alustas vara müüki alghinnaga 1 144 600 krooni (970 000 krooni käibemaksuta), mis nähtub 15.04.2009 kostjale edastatud teatisest ja 24.03.2009 vara müüki suunamise aktist. Alghinda määrates arvestas hageja vara seisukorda ja müügituru tingimusi. Müügihinna vähendamine 31.08.2009 summani 735 000 krooni oli põhjendatud ning tegemist oli vara turuhinnaga. Tegemist oli eriotstarbelise sõidukiga ning majanduse madalseisuga. Varasema hinna puhul puudus ostuhuvi, vastupidisel juhul oleks müügiprotsess veelgi pikenenud ning vara turuväärtus veelgi vähenenud. Hageja tegi kõik endast oleneva, et saavutada parim ja kiireim tulemus. Kostja nõudesummasid toetavad esitatud tõendid. 15.12.2008 kuumaksega jäi kostja viivitusse luni 19.12.2008, seega sai hageja esitada viivise arvestuse alles järgneva kuu arvel. Kuna võlgnevus oli järgmise kuu arve nr 20090102876 ajaks tasutud, kajastubki arvel saldo seisuga 31.12.2008 0,00 krooni. Arvel nr 20090305387 ei ole hageja arvestanud viiviseid topelt. Perioodil 01.02.2009-28.02.2009 on arvestatud viiviseid 15.01.2009 kuumakse tasumata jätmise eest ning perioodil 17.02.2009-28.02.2009 on arvestatud viiviseid 15.02.2009 kuumakse tasumata jätmise eest. Vara soetusmaksumuse tasumata osa ei sisalda intressi. Eksitusse viiv on kostja väide, et kostja aadressile saadetud tasunõudeid ei ole ta
kätte saanud. Kostja on ise esitanud oma vastuse lisana samale aadressile edastatud 15.04.2009 teatise, samuti on kostja kätte saanud 16.03.2009 vara tagastamise nõude, misjärel kostja vara tagastas. Puudub alus arvata, et kostja on osaliselt teated kätte saanud ja osaliselt mitte. Hageja on 15.04.2009 teatises teavitanud muuhulgas kostjat sellest, et müüb sõiduki LKW OÜ komisjonimüügi teenust kasutades ja juhtinud tähelepanu, et sellega kaasnevad kulud. Vastuväiteid sellele kostja ei esitanud. Müügiga kaasnevate kulude tasumise kohustus tuleneb kapitalirendilepingu üldtingimuste punktist 10.6. Hageja ei ole ise sõidukite müügiga tegelev ettevõte, vaid finantseerimisega tegelev krediidiasutus. Müügil kasutab hageja teiste isikute teenuseid. Müügiteenuse hind kujuneb vastavalt müügitehingu summale ja arvestatakse protsendina tehingu hinnast. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud: kapitalirendileping nr XXX maksegraafiku ja üldtingimustega (lk 11-17), 16.03.2009 vara tagastamise nõue (lk 18), 24.08.2010 teated (lk 19, 22), LKW müügiteenuse arve (lk 20), käendusleping nr XXX(lk 21), arved nr 20090102876, 20090204903, 20090305387 (lk 44-46), uuendatud maksegraafik (lk 47), 15.04.2009 teatis, 24.03.2009 vara müüki suunamise akt, väljavõte auto24.ee portaalist, arve nr 20090813524, maksegraafik, kindlustuse tasumist tõendav koondarve maksekorraldus nr 2781, kindlustuspoliis nr 57351731, tõend sõiduki väärtuse kohta.
2.Kostjate põhjendused
2.1.Kostjate seisukoht nõudes Kostjad ei võta hagi õigeks ning vaidlevad sellele vastu täies ulatuses.
2.2.Kostjate väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja nõue on põhjendamata. Hagiavaldusest ei nähtu, et arvesse oleks võetud liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, kuigi see on seadusejärgne kohustus. Oluline ei ole eseme müük, vaid selle väärtus. Kostjad leiavad, et vara väärtus oli tagastamisel oluliselt suurem kui 735 000 krooni. Hageja väitel ei nõua ta kostjatelt vara tagastamisest võõrandamiseni liisingumaksete tasumist, kuivõrd teadmata on võõrandamise kuupäev, ei ole seda võimalik kontrollida. Hageja enese väljastatud teatise kohaselt suunati liisinguese müüki hinnaga 1 144 600 krooni (970 000 krooni käibemaksuta). Hageja ise kinnitab, et vara realiseerimise hetkel oli tema nõue kostjate vastu 1 091 910,11 krooni, märkides seejuures, et „vara müüki alustati alghinnaga vastavalt selle turuväärtusele“. Seega ületas eseme väärtus hageja nõudeid ning hageja edaspidised nõuded on alusetud. Isegi kui nõustuda hagejaga, et tasumata soetusmaksumus oli 965 476,02 krooni, ületab väärtus nõudeid. Hagejal tuleb täpsustada, mille alusel on ta müügihinnast maha arvanud käibemaksu. Kostjate arvates oli vara väärtus tagastamise seisuga vähemalt 95 867,50 eurot (käibemaksuga). Hageja ei ole ka tõendanud, et on kaskokindlustuse nõudesummad tasunud, kulude kandmine ei ole tõendatud. Väidetav nõue tuleneb neljast arvest, kuid tõendina on arveid esitatud kolm. Hageja väitel tuleb viivisenõue arvetest, kuid arvest nr 20090102876 nähtub, et 31.12.2008 seisuga oli saldo 0 eurot. Arvest nr 20090305387 nähtub, et viivist on arvestatud perioodide 01.02.2009-28.02.2009 ja 17.02.2009-28.02.2009 eest, seega on perioodil 17.02.200928.02.2009 arvestatud viiviseid topelt. Hageja viivisearvestus on ebaõige, sest viivisearvutuse aluseks oleva põhisumma leidmisel ei võetud arvesse liisingueseme tagastamise hetke väärtust, samuti on teadmata kas 14 730,10 eurose nõude puhul on arvestatud intressi. Kui nõue sisaldab intresse, on viivisearvestus ebaõige. Esimese nõude esitas hageja kostjatele alles 24.08.2010, s.o. 1,5 aastat pärast vara tagastamist ja 1 aasta pärast selle müüki. Enne eelnevalt nimetatud kuupäeva ei ole kostjatele esitatud ühtegi nõuet. Seega põhjustas viivisenõude tekkimise hageja enda tegevusetus. LKW OÜ arvest jääb arusaamatuks, mida hõlmab endas müügiteenus, on tõendamata teenuse tegelik osutamine ja arve tasumine hageja poolt. Isegi kui arve on tasutud, on 1 438,01 euro suurune teenusehind ebamõistlikult kõrge. Kostjad ei saanud kuidagi mõjutada müügiprotsessi ega valida vara võõrandamisega tegelevat isikut. Isegi kui nõustuda hageja väidetega, oli 24.08.2010 teatise kohaselt hageja nõue 1 091 910,11 krooni. Seega kui eseme väärtus oli 970 000 krooni, ei saa hageja nõue mitte mingil juhul olla suurem kui 121 910,11 krooni (1 091 910,11 – 970 000). Kostjad leiavad, et liisingueseme väärtuse mittearvestamise, tõendite puudumise, summade ebaõigsuse ja ebaselguse tõttu tuleb hageja nõue tervikuna jätta rahuldamata. Kui kohus leiab, et kostjad peavad viivist tasuma, paluvad kostjad viivist vähendada VÕS § 113 lg 8 järgi seadusejärgse viivisemäärani. Hageja ei ole tõendanud, et kostjaid on nõuete
tekkimisest üldse teavitatud, viivisemäär 0,3% päevas on ebamõistlik, hageja ei ole kahju saanud – väidetava kahju katab tasutud intress. Oma väidete kinnitamiseks on kostja esitanud tõenditena: hageja 15.04.2009 teatis (lk 78), OÜ TG 2010. a. bilanss (lk 79).
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostjad on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistungid ja kohtuistung. Poolte seisukohad on kohtule esitatud kirjalikult. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus VÕS §361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS §76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja kohustust ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu lõppemises 16.03.2009, liisingumaksete ja intressi tasumatajätmises 15.01.2009, 15.02.2009 ja 15.03.2009 arvete alusel. Vaidlus puudub vara müügis 31.08.2009, liisingumaksetest tulenevas viivises, müügiteenuse summas (vaidluse all põhjendatus) ja LKW Truck arve tasumises. Kostja ei vaidle vastu ka käibemaksu arvestusele. Seega on vaidluse all liisingueseme väärtus tagastamise hetkel ja müügiteenuse summa põhjendatus. Hageja on istungil loobunud kindlustusmaksete nõudes 1681, 69 krooni e 107,48 euro suuruses summas. VÕS § 367 lg1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kohus on seisukohal, et tõendatud on sõiduki väärtus tagastamise hetkel oli 970 000 krooni. Nimetatud summa nähtub vara müükisuunamise aktist ja ka 15.04.2009 teatisest kostjale. Kostja pole tõendanud liisingueseme kõrgemat väärtust selle tagastamise hetkel. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud väljaprindid internetist liisingueseme suuremat väärtust tagastamishetkel ei tõenda. Väljatrükk on tehtud seisuga 2.10.2011 ning käsitleb liisinguesemega analoogset sõiduk, milline on väljalaskeaastaga 2008 ja väiksema läbisõiduga pakkumishinda Poola sõidukite järelturul. Eeltoodust tulenevalt koosneb hageja nõue järgmistest positsioonidest: debitoorne võlgnevus summas 86 042 ,86 krooni e. 5499,14 euro (koos intressiga), viivis summas 4 152,97 krooni e. 265, 42 eurot, müügiteenus 22 500 krooni e. 1438,01 eurot, vara jääkmaksumus 965,476,02 krooni e. 61 705, 16 eurot; kindlustusnõue 5 078,57 e 324,58 eurot. Seega on hageja nõue kokku 1 083 250,4 krooni e. 69 232,32 eurot. VÕS §367 3.lõike kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohtu praktika kohaselt on poolte kokkuleppel lubatav lähtuda ka tegelikust müügihinnas, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Lubatav hinnaerinevus on siinjuures kuni 10%. Seega kui liisinguese pandi müüki hinnaga 970 000 krooni oleks lubatav 10% hinnaerinevus 97000 krooni ning müügihind mitte alla 873 000 krooni. Kostja on liisingueseme müünud aga 735 000 krooni eest. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandaja sõidukite kapitalirendilepingu üldtingimuste punkt 10.6 tühine osas, millega see ei arvesta tagastatava vara väärtusega tagastamise hetkel. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et sõiduki ostja ja hindaja on üks isik - LKW OÜ. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt, liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus on seisukohal et müügiteenuse summa on põhjendatud. Hageja ei ole
sõidukite müügiga tegelev äriühing. Summa 22 500 krooni moodustab müügihinnast 735 000 krooni 3% ning seda ei saa pidada põhjendamatult suureks. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 113 250,4 krooni e 7238,02 eurot (1 083 250,4-970 000) VÕS §113 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,3 % päevas. Hageja on viivist nõudnud perioodi 2.09.2010 kuni 5.03.2011 eest. Kuivõrd kohus on seisukohal, et põhinõue on summas 93 807,16 krooni e. 5995,37 eurot (7238,02265,42-977,23), tuleb viivise väljamõistmisel lähtuda sellest summast. Seega on viivis 51 781,48 krooni e. 3 309, 44 eurot (5 995,37x0,3%x184). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 165031,88 krooni e. 10 547,46 eurot. TsMS §367 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates kohtuotsuse tegemist kuni põhinõude 93 807,16 krooni e. 5 995,37 euro täitmiseni viivisemääraga 0,3% päevas. Kuivõrd hageja on loobunud kindlustushüvitise nõudest 1681, 69 krooni e 107,48 euro suuruses summas, kuulub menetlus selles osas lõpetamisele TsMS §428 lg1 p3 järgi. Kostja AAK vastutus tuleneb VÕS §143 lg1 mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja nõue on kokku esitatud 33 758, 7 euro suuruses summas. Kohus rahuldab hagi 10547,46 euro suuruses summas. Kuivõrd kohus hagi rahuldab osaliselt, jäävad TsMS §163 kohaselt menetluskulud 31% ulatuses kostjate ja 69 % ulatuses hageja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.