Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
11.aprill 2012.a Põlva kohtumaja, Võru tn 12, Põlva
Tsiviilasja number
2-12-10892
Tsiviilasi
O. P. S. D. laenulepingujärgse võlgnevuse ja viivise, summas 638,94 eurot nõudes
Hagi hind
447,21 eurot
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: O. P. xxxxxxxxx xxxxx xxx xx-xxx xxxxx xxxxxxx Esindaja: S. S. , O. R. E. , xxxxx xxxxxxx E-post: Kostja: S. D. xxxxxxxxxxx, hagiavalduses märgitud elukoht xxx xx-xx xxxxx, rahvastikuregistri järgi elukoht xxxxxxxx
esindajad
TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel
1.Keelduda O. P. S. D. laenulepingujärgse võlgnevuse ja viivise nõudes menetlusse võtmisest. 2.Toimetada käesolev määrus kätte hageja esindajale, tagastades ka hagiavalduse koos lisadega. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja määruse põhjendused O. P. esitanud kohtusse hagiavalduse Sergei Danielilt laenulepingujärgse võlgnevuse ja viivise, summas 638,94 euro väljamõistmiseks. Hageja on omandanud nõude kostja vastu 23.02.2011 nõude loovutamise lepingu alusel. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei
allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Vastavalt TsMS §-le 70 lg 2 allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. 15.03.2012.a. kohtusse saabunud hagiavalduses on märgitud kostja S. D. xxx xx-x xxxxx . Kohtute Infosüsteemi andmetel sama kostja vastu kohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr.210-4757 ei ole õnnestunud kostjale eeltoodud aadressile menetlusdokumente kätte toimetada – need on tagastatud märkega „adressaat ei ela antud aadressil“. Vastuseks päringule kostja asukoha täpsustamiseks on Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskond teatanud, et S. D. ela aadressil xxxxx xxxx xxx xx-x tema võimalik viibimiskoht on politseile teadmata. Rahvasikuregistri andmete väljatrüki kohaselt on S. D. xxxxxxxx. Üldise kohtualluvuse sätete kohaselt (TsMS § 79 ) võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. Kuna S. D. ajal Eestis elukohta ei ole, ei allu hagi üldise kohtualluvuse sätete kohaselt Tartu Maakohtule ega ka ühelegi teisele Eesti kohtule. Kohtule pole teada, et kostja näol oleks oleks sellise Eesti Vabariigi kodanikuga, kellele laieneb eksterritoriaalsus, millest tulenevalt võiks hagi esitada tema viimase Eesti elukoha järgi (TsMS § 80). Viidatud sätte eesmärgiks ei ole võimaldada hagi esitamist Eesti kohtusse kõigi nende Eesti Vabariigi kodanike vastu, kes elavad välisriigis, vaid üksnes välisriigis diplomaatilist immuniteeti omavate Eesti Vabariigi kodanike vastu. Hagile lisatud Balti Investeeringute Grupi laenulepingu üldtingimuste p 11.2 kohaselt kuuluvad poolte vaidlused kokkuleppele mittejõudmisel juhul, kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või laenusaaja elukoht ei ole hagi esitamisel teada, lahendamisele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Kohus leiab, et asja kohtualluvuse määramisel ei ole selline poolte kokkuleppe kohtule siduv. Üldtingimuste p 11.2 tuleb käsitleda VÕS §-st 42 lg 3 p 10 alusel kui tühist tingimust, mis TsÜS § 84 lg 1 järgi ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi. VÕS § 42 lg 3 p 10 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. O. P. esitatud hagi menetlemine eeldab, et kostja peab oma õigusi kaitsma Tartu Maakohtus, mis arvestades asjaolu, et kostja elukoht on käesoleval ajal väljaspool Eesti Vabariigi piire, raskendab ebamõistlikult kostja võimalusi kohtumenetlusest osavõtuks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 teise lause kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Üldine kohtualluvus, mille puhul hagi esitatakse kohtule füüsilisest isikust kostja elukoha järgi, tagab kostjale võimaluse oma õiguste ja kohustuste aktiivseks realiseerimiseks mitte kaugel oma elukohast, kohustamata teda tegema olulisi kulutusi kohtusse ilmumiseks ja õigusabi kasutamiseks. Kostja, kes peab kohtusse ilmumiseks kandma tavapärasest enam kulutusi võib nimetatud asjaolu koormavuse tõttu loobuda aktiivsest osalemisest oma kohtuasja arutamisel. Kohtualluvust puudutav tüüptingimus riivab kostja põhiseaduslikku juuresolekuõigust põhiseaduse § 24 mõttes. Seega kahjustab tüüptingimus (üldtingimuste p 11.2) kostjat kui tarbijat ebamõistlikult ja rikub oluliselt tema kui lepingupoole õiguste ja kohustuste tasakaalu. TsMS § 72 sätestab Harju Maakohtu erialluvuse juhtudel, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei
tulene teisiti. Muuhulgas lahendab Harju Maakohus TsMS § 72 lg 1 p 3 kohaselt asja, kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus kohaldada ka Harju Maakohtu erialluvust. Hageja on juriidiline isik ja pole mingit alust arvata, et tal ei oleks võimalik oma õigusi Vene Föderatsioonis kaitsta. Hagi esitamine Vene Föderatsiooni kohtusse toob hageja poolele eeldatavalt kaasa üksnes vajaduse kasutada tõlketeenust. Pole alust arvata, et Vene Föderatsioonis asja ajades oleks õigusabiteenus Eestiga võrreldes oluliselt kallim. Kohtu arvates ei allu hagi Eesti kohtule ka rahvusvahelise kohtualluvuse järgi. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna ja kriminaalasjades (edaspidi välisleping) artikli 21 punktis 1 on sätestatud, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostja elukoht on Vene Föderatsiooni territooriumil. Seega välislepingust tulenevalt allub antud hagi kostja elukohajärgsele Vene Födaratsiooni kohtule. Välislepingu artikli 21 punktis 2 on sätestatud, et lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Nagu kohus eespool tuvastas, on Balti Investeeringute Grupi Pank ja S. D. laenulepingu üldtingimuste alusel kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse juhul, kui laenusaaja asub elama välisriiki Tartu Maakohtus, kuid kuna kohtu hinnagul on selline kokkuleppe tühine, ei saa seda pidada siduvaks kohtualluvuse määratlemisel välislepingust tulenevalt. Kuivõrd hagi ei allu Tartu Maakohtule ja seda ei saa lahendada ka mõni teine Eesti kohus, tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 tuleb hagiavaldus koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral hagejale tagastada. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivuna 89,47 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 kohaselt on hagejal võimalik taotleda tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks kohtule kirjaliku avalduse, näidates ära, kellele ja millisele kontole riigilõiv tagastada.
Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.