Võlaõigus › Töövõtulepingud

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

hageja poolt arvestatud hinnapakkumise sisse. Kostja on tasunud arve nr 29, soovides jätkata hagejaga koostööd ja käsitledes seda kui tehtud tööde eest tasumist. Kostja vaidles sissenõudekulude hüvitamisele vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema. Sissenõudekulu suurus ei saanud olla kostja jaoks ettenähtav. Lisaks ei ole kahju suurus mõistlik. Samuti hageja, olles käibemaksukohustuslane, ei saa esitada kahjunõuet koos käibemaksuga. Kostja ei tunnistanud hageja viivisenõuet, sest kostja ei võlgne hagejale midagi. Alternatiivselt palus kostja vähendada viivise nõuet mõistliku suuruseni. Kostjal on hageja vastu lepetrahvi nõue lepingu p 10.4 alusel summas 571 728,41 krooni. Hageja pidi lõpetama objekti I püstaku fassaaditööd 1 kuuga. Hageja seda ei teinud. Menetluse käigus suurendas kostja leppetrahvi nõude 1 143 456,82 kroonini. Töövõtulepingu p 10.5 kohaselt on kostjal õigus nõuda lisaks kahju hüvitamisele leppetrahvi tasumist kuni 2 % lepingu maksumusest, kui hageja tegu või tegevusetus seab ohtu lepingu eesmärgi saavutamise, samuti juhul, kui hageja muul viisil rikub lepingust tulenevaid kohustusi. Kostjal on õigus nõuda leppetrahvi 2 % lepingu hinnast, s.o 31 327,58 krooni. Juhul, kui kohus hageja nõude kostja vastu rahuldab, tasaarvestas kostja leppetrahvinõuded hageja võimaliku rahuldatud nõudega.

MAAKOHTU LAHEND

nr 29 ei ole võrdsustatav töövõtulepingu muutmise kohta sõlmitud kahepoolse kirjaliku kokkuleppega. Arve tellingute eest tasumiseks, mille hind sisaldus hageja poolt esitatud hinnapakkumises, oli kostja poolt töövõtulepingu järgi tasumisele kuuluv summa. Hageja oli saanud 2008 novembri lõpuks kostjalt kokku 226 049,05 krooni koos käibemaksuga. Lepingu p 8.2 kohaselt oli hagejal õigus nõuda tasu teostatud tööde mahus. Hageja lahkumisel objektilt ei tehtud teostatud tööde ülevaatust ja akteerimist, mistõttu teostatud tööde mahtu tuleb tuletada kaudsetest tõenditest. Maakohus oli seisukohal, et üheks kaudseks tõendiks on OÜ Auricu hinnapakkumine, mis ei kajasta siiski õigesti hoone Puupilli 1B fassaadi ruutmeetreid. Nimetatud hoone fassaad oli kokku 2123 m2. OÜ Auricu hinnapakkumine hõlmab töid 2316 ruutmeetril ja poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja paigaldatud soojustus oli hiljem kasutatav. OÜ Auricu hinnapakkumise kohaselt oli soojustuse katmist vajavaid ruutmeetreid 821. Sellises ulatuses soojustuse paigaldamist ei ole väitnud isegi hageja. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja paigaldas 755 m2 soojustust hoone I püstakule. Maakohus oli seisukohal, et tulenevalt OÜ Auricu hinnapakkumisest on tõendatud ka asjaolu, et soojustust oli paigaldatud rohkem kui ainult I püstakule. Seega hageja paigaldas II püstakule 40 m2 soojustust. Hageja esitatud akti nr 2 kohaselt oli ta armeerinud ja krohvinud sama pinna. Hageja esindaja on möönnud, et krohvitud oli sellest ainult 130 m2, mida kinnitab ka ainult hageja poolt allkirjastatud akt nr 2 muudetuna. Armeering 755 m2-le oli paigaldatud, mida kinnitavad kostja esitatud tõendid selle kohta, et töö jätkaja oli sunnitud armeeringu maha võtma ja töö uuesti tegema. Maakohus ei võtnud arvesse kostja esitatud Gresardi OÜ ja S.V.K Viimistlus OÜ hinnapakkumisi, sest need ei ole kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. Samuti on hinnapakkumised tehtud armeeritud seinapinna mineraalse krohviga katmise, mitte värvimise töö tegemiseks, mistõttu ei ole võimalik välja tuua krohvi ja värvi hinna ning vastavate tööde hinna erinevusi. Tuginedes asjas esitatud tõenditele leidis maakohus, et tulenevalt kokkulepitud ruutmeetri hinnast oli hagejal novembris 2008 õigus kostjalt saada 130 m2 krohvitud pinna eest 60 060 krooni ja 625 m2 soojustatud ja armeeritud pinna eest 247 500 krooni. Hagejal oli õigus saada tasu 40 m2 soojustuse paigaldamise eest 11 520 krooni. Nimetatud summadele lisandus käibemaks 18 %. Hinnapakkumises märgitud aknakosside tegemist ei ole ei akteeritud ega tõendatud. Hagejal oli õigus saada tegelikult tehtud ja akteeritud tööde eest 307 560 krooni. Paigaldatud aga akteerimata soojustuse eest lisandub 11 520 krooni. Nimetatud summadele lisandus käibemaks 18 %, s.o 57 434,40 krooni. Hageja on saanud kostjalt 226 049,05 krooni koos käibemaksuga. Saamata on 150 465,35 krooni koos käibemaksuga. Kostja rikkus lepingus sisalduvat kohustust tasuda teostatud tööde mahu järgi. Arvestamata soojustuse paigaldamist 40 ruutmeetrile, mida ei ole akteeritud, võlgnes kostja hagejale novembris 2008 enam kui 100 000 krooni lepingu kohaselt tasumisele kuuluvast summast, st kostja keeldumine arve nr 27 tasumisest 106 000 krooni ulatuses ei olnud kooskõlas töövõtulepingus kokku lepitud tasu maksmise korraga. Hagejal oli töövõtulepingu p-s 8.4 kokku lepitud alus leping koheselt ühepoolselt lõpetada või tööd seisata. Hageja töövõtulepingut koheselt üles ei öelnud, seega seisati tööd. Hageja nõue sissenõudekulu hüvitamiseks 40 000 krooni ulatuses, millest 6 666,67 krooni moodustab käibemaks, tuleb VÕS § 127 lg 3 alusel jätta rahuldamata. Maakohus nõustus kostja vastuväitega, et sellises ulatuses kulutusi kostja ette ei näinud ja vajalikuks ei pea. Kreedix OÜ tasu üheleheküljelise, ilma tõendite ja põhjendusteta, nõude eest on ebamõistlikult suur ja täiesti põhjendamatu. Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude. Hageja nõue esitatud arvete alusel 304 367,65 krooni tasumiseks oli ilmselgelt põhjendamatu, sest arvestades kostja poolt tasutud

226 049 krooniga moodustab hageja poolt nõutav summa juba I püstaku fassaadi lõpetatud tööde maksumuse. Vaidlust ei ole selle üle, et tööd olid ja jäid pooleli. Seega oli kostja keeldumine hageja esitatud arvete tasumisest osaliselt põhjendatud. Maakohus rahuldas hageja saamata jäänud tasu nõude 150 465,35 krooni ulatuses. Arvestades kostja poolt kohustuse täitmise ulatust, s.o tasutud oli üle poole tehtud tööde mahust ning hageja poolt esitatud täitmisnõue oli olulises ulatuses põhjendamata, samuti asjaolu, et hageja on esitanud viivise nõude alles oktoobris 2010, s.o ligi kaks aastat hiljem, vähendas maakohus kostjalt välja mõistetava viivise määra seaduses sätestatud määrani. Maakohus asus seisukohale, et arve nr 27 tasumise tähtaeg oli 01.11.2008 ja arve kuulus tasumisele terves ulatuses. Seega tuleb 106 000 krooni tasumata jätmise eest arvutada viivist perioodi 02.11.2008 - 16.11.2010 eest seadusega sätestatud määras, s.o kuni 01.01.2009 9,5% aastas ja kuni 16.11.2010 8 % aastas. Viivis arve nr 27 järgi on 16 154,40 krooni. Arve nr 28 tasumise tähtaeg oli 27.11.2008. Kostja võlgneb selle arve osaliselt tasumata jätmise eest (150 465,35-106 000) 44 465,35 krooni, millelt tuleb arvutada viivist perioodi 28.11.2008 16.11.2010 eest. Viivis arve nr 28 osaliselt tasumata jätmise eest on 6 475,90 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis ühekordse summana 22 630,30 krooni ja edasi alates 17.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni arvestusega 8 % aastas kuni VÕS §-des 94 ja 113 lg 1 sätestatud intressimäära muutmiseni. Kostja on esitanud tasaarvestamiseks leppetrahvi nõude lepingus kokkulepitud tööde tähtaegselt tegemata jätmise eest. Hageja on seisukohal, et lepingut rikkus kostja, võttes aktides 1 ja 2 loetletud tööd pretensioonideta vastu, kuid jättes tasumata aktide alusel esitatud arved. Maakohus nõustus hageja vastuväidetega lepingu täitmise tähtaja rikkumisest tuleneva leppetrahvi tasaarvestamise nõudele. Kostjapoolne tasaarvestus leppetrahvi saamiseks töö teostamisega viivitamise eest, s.o 571 728,41 krooni või 1 143 456,82 krooni ulatuses on põhjendamata, ei tugine ei seadusele ega lepingule. Maakohus on tuvastanud, et hagejal oli õigus saada kostjalt tasu tehtud töö eest ning tasu on käesoleva ajani saamata. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt 2008 tehtud tööd ei olnud nõuetekohased, ebakvaliteetsed või muul viisil mittekasutatavad. Maakohus oli seisukohal, et peaaegu kaks aastat hiljem tehtud parandused ei olnud tingitud hageja töö ebakvaliteetsusest, vaid asjaolust, et kuigi hageja teatas kostjale töö jätkamise võimatusest tingimustes, kus hoonel puudus katus, ei teinud kostja omalt poolt midagi esile toodud takistuse kõrvaldamiseks. Sellest tulenevalt ei saa hageja vastutada kaks aastat ilma katuseta seisnud hoone fassaadil tuvastatud puuduste eest. Samuti hageja informeeris kostjat olukorrast objektil, s.o et töid ei saa jätkata ja seniste tööde säilimine on ohus. Hageja ei ole rikkunud töövõtulepingu punkti 6.1.8. Töövõtulepingu punkt 6.1.18 kohaselt pidi hageja esitama kostjale vajalikud teostusjoonised, kaetud tööde aktid ja muu täitedokumentatsiooni. Kostja on tasaarvestuse avalduses seisukohal, et kaetud tööde aktide ja teostusjooniste esitamata jätmisega on hageja rikkunud lepingut ning kostjal on õigus nõuda leppetrahvi 2 % lepingu maksumusest. Hageja ei ole tõendanud kaetud tööde aktide tegemist ja esitamist tellijale. Maakohus on seisukohal, et tulenevalt töövõtulepingu p-dest 6.1.18 ja 10.5 on kostjal õigus nõuda tasaarvestuse tegemist 31 327,58 krooni ulatuses. Samuti on tunnistaja M.S. ütlustega tõendatud hageja poolt objektilt lahkumisel selle koristamata jätmine. Poolte vahel ei ole kokkulepet iga rikkumise eest leppetrahvi nõudmiseks, mistõttu objekti koristamata jätmise leppetrahv on hõlmatud dokumentide esitamata jätmise eest esitatud leppetrahvi nõudega. Kostjal ei ole alust leppetrahvi nõudmisel viidata töövõtulepingu p-ile 4.4. Tuginedes ehitusseaduse (EhS) § 41 lg 1 p-dele 1 ja 2 ja § 2 lg-le 6 leidis maakohus, et töövõtulepingus kokku lepitud soojustus- ja viimistlustöö tegemiseks ei pidanud hagejal olema majandustegevuse

registri registreeringut ja vastavasisulist õigussuhet pädeva isikuga. Hageja ei rikkunud töövõtulepingu p-i 4.4, kuna ta tegi soojustus- ja viimistlustööd. Tasaarvestuse tegemise tõttu muutub kostja põhivõla suurus, mistõttu maakohus arvutas ja mõistis kostjalt välja viivise kuni kohtuotsuse tegemise päevani, s.o 15.09.2011. Perioodi 17.11.2010 - 30.06.2011 eest tuleb kostjal maksta viivist 150 465,35 krooni suuruselt põhivõlalt, s.o 6 801,03 krooni ja alates 01.07.2011 kuni kohtuotsuse tegemise päevani 15.09.2011 2 664,74 krooni, kokku 9 465,77 krooni (604,97 eurot).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

krooni oli endiselt tasumata. Kirja lõpust võib välja lugeda, et saadetud sai muudetud akt hetkeseisuga. Järelikult aktsepteeris kostja muudetud akti nr 2. Neljandas kirjas saatis tunnistaja M.S. hagejale kirjavahetuse AS-i Swedbank esindajaga selle kohta, nagu oleks esitatud arved tasutud. Sellest tulenevalt tunnistaja M.S. ütlused ei ole usaldusväärsed ja neid tuli jätta arvestamata; 4) on hageja esitanud nõude tasu saamiseks tellingute rendi eest. Kokku on hageja esitanud kostja vastu tellingute rendist tuleneva nõude summas 26 204,85 krooni (1 674,80 eurot). Kostja on tellingute rendi eest väljastatud arve nr 29 tasunud. Arved nr 30, 31, 32 tuleb kostjal tasuda täies ulatuses. Arvete esitamine on põhjendatud ja tulenes sellest, et objektil puudus katus ja vihmavesi tungis läbi soojustuse, mille tõttu edasine töö oli võimatu. Töö jätkamine oli võimalik pärast katuse veekindlaks muutmist. Selle kohta on toimunud kirjavahetus kostjaga, kes andis oma nõusoleku täiendavate kulude hüvitamiseks. Kostja tasus arve nr 29, millega kinnitas valmisolekut hüvitada kulu seoses tellingute rendiga.

Maakohus on jätnud analüüsimata kostja viited töövõtulepingu p-dele 14.1 ja 14.3, mille kohaselt oli hageja kohustatud esitama kostjale koos teostatud tööde aktiga kaasneva dokumentatsiooni ja üle andma täitedokumentatsiooni. Asjas ei ole vaidlust, et hageja kõnealuseid kohustusi ei täitnud. Teostusjooniste ja täitedokumentatsiooni üleandmine on olulise tähendusega, kuna selle abil saab ehitusjärelevalve ning hilisemalt Päästeamet kontrollida teostatud tööde ulatust, koosseisu ja fassaaditööde nõuetelevastavust. Samuti ei ole ilma nõuetekohase dokumentatsioonita võimalik objekti tellijale üle anda. Olukorras, kus hageja vastavat dokumentatsiooni ei esitanud ning fassaad oli osaliselt krohvitud, ei olnud ehitusjärelevalvel ja Päästeametil võimalik järelevalvet teostada ning vajalikke kooskõlastusi saada, et anda majale kasutusluba. Ka viidatud hageja poolne rikkumine tingis vajaduse tööd uuesti teha. Eeltoodut on kinnitanud ka tunnistaja M.S. ; 2) on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostjal on võlgnevus hageja ees. Maakohus, jättes arvestamata Gresardi OÜ ja S.V.K. Viimistlus OÜ hinnapakkumised, on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, mis on omakorda viinud ebaõige kohtulahendi tegemisele. Maakohus ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta ei arvesta Gresardi OÜ S.V.K. ja Viimistlus OÜ hinnapakkumistega. Samuti maakohus ei selgitanud, miks ei ole kõnealused tõendid väidetavalt kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. Maakohus on esile toonud vaid OÜ Auricu hinnapakkumise, kuid ei ole selgitanud, milles seisneb viidatud tõendite omavaheline vastuolu. Gresardi OÜ ja S.V.K. Viimistlus OÜ hinnapakkumise ning OÜ Auricu hinnapakkumise vahele jääb arvestatav ajaline distants, millises vahemikus toimus ka ehitushindade oluline muutumine seoses majanduskriisiga. Maakohtus oli vaidluse all just nimelt 2008 septembris kehtinud tööde turuhinnad. Nimetatud tõendite arvestamata jätmine tingib ka maakohtu otsuses esitatud arvutuskäigu sisulise ebaõigsuse. Samuti on maakohus eeltooduga seoses põhjendamatult arvestamata jätnud apellandi poolt 17.06.2011 menetlusdokumendi alapunktis 4 tehtud tasaarvestuse. Kostja on korduvalt väljendanud seisukohta, et käesolevas asjas esitatud hinnapakkumistes toodud tööde hinnad kehtivad nõuetekohaselt lõpetatud ja üle antud töödele. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud ka hageja poolt teostatud tööde mahu. Maakohus on leidnud, et vastavalt hageja poolt esitatud aktile 2 on hageja armeerinud ja krohvinud sama pinna. Järgnevalt tuvastas maakohus, et krohvitud oli 130 m2. Seejärel leidis maakohus aga üllatuslikult, et hageja oli armeerinud 755 m2, tuginedes kostja poolt esitatud tõenditele selle kohta, et mh ka hageja poolt paigaldatud armeering tuli maha võtta ja uuesti teha. Ning lõpuks leidis maakohus, et armeeritud on sootuks 625 m2. Maakohtu seisukohad on vastuolulised – ühelt poolt leidis maakohus, et armeeritud on sama suur osa, kui oli krohvitud, s.o 130 m2. Seejärel asus maakohus üllatuslikule ja vastuolulisele seisukohale, et armeeritud osa oli siiski märgatavalt suurem. Ühestki asjas esitatud tõendist ei tulene, et hageja oleks armeerinud kogu esimese püstaku, s.o 755 m2 või ka 625 m2. Vastupidi, asjas on esitatud tõendid, mis tõendavad, et hageja ei olnud armeerinud selliseid pindasid nagu leidis kohus. Nii on kostja oma 21.02.2011 menetlusdokumendi lisas 3 esitanud tõendi selle kohta, et hageja ise on teinud veel 20.04.2009 hinnapakkumise, millest nähtub üheselt, et esimene püstak vajas veel täiendavat armeerimist. Tõendite hindamise nõuete rikkumine on tinginud olukorra, kus maakohtu poolt arvutuskäik on ebaõige, kuna maakohus on ebaõigesti määratlenud armeeritud pinna. Maakohtu otsusest ei selgu, millised on lähteandmed, millele toetudes on maakohus asunud teiste äriühingute hinnapakkumisi hageja algse 19.09.2009 hinnapakkumisega võrdlema, s.o milline on kohtu meelest koguhind, millest kohus on asunud konkreetsete tööde protsentuaalset maksumust arvutama. Maakohus on oma otsuses märkinud, et hinnapakkumises märgitud aknaklosside tegemist ei ole ei akteeritud ega ka tõendatud. Samas ei selgu maakohtu otsusest, kas maakohus on oma arvutuskäigus aknaklosside maksumuse välja jätnud. Samuti ei selgu maakohtu otsuses, kas maakohus on arvestanud kostja 25.05.2011 menetlusdokumendi p-s 1.4 esitatud seisukohtadega objekti ruutmeetri hinna maksumusest. Maakohtu otsusest ei selgu, kas ning millises osas on kohus arvestanud tunnistaja M.S. ütlusi selles kohta, et aknaplekkida kalle oli

vale ning vesi voolas sisse, millest tulenevalt tuli ka aknaplekid kui ebakvaliteetselt teostatud töö uuesti teha. Maakohtu otsusest ei selgu, kas kohus on viidatud asjaoluga edasise arvutuskäigu lähtehinna määratlemisel arvestanud. Lähtudes eeltoodust ei ole kohtuotsuses esitatud arvutuskäik sisuliselt jälgitav – pole selge, millised on kohtu poolt arvestatud lähteandmed ning kuidas kujunevad lõpptulemused. Kostja leiab, et sellega on maakohus rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1); 3) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja tasaarvestusavaldus töödega viivitamise eest ei kuulu rahuldamisele. Kostja leiab, et tema tasaarvestusavaldus on õiguspärane. Kostja on oma 25.05.2011 menetlusdokumendi p-des 3.1 ja 3.3 esitanud täiendava leppetrahvi nõude ning teinud ka täiendava tasaarvestusavalduse. Maakohus on asunud põhjendamatule seisukohale, nagu oleks hagejal tekkinud õiguslik alus tööd kostja võlgnevuse tõttu peatada. Alternatiivselt kostja leiab, et isegi kui oleks võimalik väita, et hagejal oli õigus tööde peatamiseks, on kostja nõue hageja vastu siiski õiguspärane ja tasaarvestusavaldus põhjendatud. Tuginedes töövõtulepingu p-dele 10.4 ja 8.3 peab kostjal olema nõue hageja vastu vähemalt selle ajani, kui hageja keeldus oma kohustuse täimisest; 4) on maakohtu otsus vastuoluline. Maakohus on oma otsuse põhjendavas osas märkinud, et kostjalt tuleb viiviseid välja mõista maakohtu otsuse tegemise seisuga. Maakohus on otsuse teinud 15.09.2011. Viidatud kuupäevale on maakohus viidanud ka oma otsuse põhjendavas osas. Samas on maakohtu otsuse resolutsiooni p-is 4 märgitud, et viivist tuleb hageja kasuks välja mõista kuni 15.11.2011. Seega on selgusetu, millise kuupäevani on maakohus kostjalt viivist välja mõistnud. Maakohus on oma otsuse resolutsiooni p-is 7 mõistnud kostjalt välja viiviseid seaduses sätestatud määras alates 16.09.2011. Täiendav vastuolu esineb ka maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 7 ja otsuse põhjendavas osas leheküljel 7 märgitud seadusejärgse viivisemäära vahel. Nimelt viitab maakohus otsuse resolutsioonis, et seadusejärgne viivisemäär on 8,25% aastas, kuid otsuse põhjendavas osas leiab kohus, et seadusejärgne viivisemäär on 8% aastas. Maakohus on jätnud oma otsuse resolutsioonis tähelepanuta tema enda otsuse põhjendavas osas märgitud tasaarvestuse mõju viivisenõudele, mille tulemusena otsustas maakohus otsuse põhjendavas osas, et kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 604,97 eurot. Vaatamata kohtuotsuse põhjendavas osas esitatud viivisearvestusele ning hageja viivisenõude suuruse määratlemisele, on maakohus eeltoodut oma otsuse resolutsiooni p-is 4 ignoreerinud ning leidnud, et kostjalt tuleb hageja kasuks siiski välja mõista viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 2 051,31 eurot. Maakohtu otsus on vastuoluline ning seda ei oleks võimalik ka täita, kuna kohtu otsuse resolutsioon ning otsuse põhjendav osa ei ole kooskõlas. Maakohtul puudub õigus mõista kostjalt oma otsuse resolutsioonis välja suuremat summat, kui see, mille kohus on lugenud põhjendatuks oma otsuse põhjendavas osas; 5) on maakohus ebaõigesti kohaldanud ehitusseadust. Maakohus on eksinud ehitusseaduse ja töövõtulepingu kohaldamisel, leides, et soojustus- ja viimistlustööd ei ole ehitustööd ning hageja ei vajanud nende tööde tegemiseks MTR registreeringut. Ehitusseadus ei tunne eraldi viimistlusja soojustustööde mõistet. Kostja leiab, et tööd, mida hageja pidi lepingu alusel objektil tegema, on käsitletavad ehitise püstitamisena EhS § 2 lg 6 mõttes ning sellest tulenevalt oli hagejal vajalik MTR registreering, mis tal aga puudus. Maakohtu käsitlus, et hageja ei tegelenud ehitusega ning sellest tulenevalt ei vajanud ka registreeringut, on ebaõige ka seetõttu, et hageja kohustuseks oli muuhulgas ka soojustuse ja tuletõkete jms paigaldus, mis vaieldamatult on äärmiselt olulised tööd elumaja ehitamisel. Soojustus- ja tuletõkketööd peavad olema ehitustööd ehitusseaduse mõttes ning vajavad seega MTR registreeringut; 6) on maakohus väljunud nõude piiridest. Hageja on kohtult taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt välja viiviseid kindla protsendina aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Olukorras, kus maakohus on oma otsuses jätnud sätestamata, et hageja viivisenõue ei saa ületada põhinõuet, on maakohus väljunud hageja poolt esitatud nõude

raamidest. Sisuliselt saaks maakohtu otsuse kohaselt nõuda kostjalt viiviseid suuremas ulatuses, kui seda on põhinõue. Maakohus on väljunud hageja nõude piiridest ja rahuldanud hageja viivisenõude suuremas ulatuses, kui hageja ise seda kohtult taotlenud on.

Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et tulenevalt kokkulepitud ruutmeetrihinnast oli hagejal novembris 2008 õigus kostjalt saada 130 m2 krohvitud pinna eest 60 060 krooni ja 625 m2 soojustatud ja armeeritud pinna eest 247 500 krooni. Ainult soojustuse paigaldamine moodustab keskmiselt 48 % kogu töö hinnast. Maakohtu seisukohast võib ekslikult järeldada, et hageja krohvis 130 m2, soojustas ja armeeris 625 m2, mis aga ei vasta tõele. Aktidest nr 1 ja 2 tulenevalt soojustas ja armeeris hageja 755 m2, millest krohvis 130 m2. Krohvimine ei ole võimalik, kui sein ei ole soojustatud ja armeeritud. Seega tulenevalt akteeritud tööde mahust ei ole kostja ja maakohtu seisukohad õiged; 5) on maakohus põhjendamatult vähendanud viiviseid. Kostja taotlus viivise vähendamiseks oli põhjendamata. Poolte vahel on kirjalik kokkulepe viivise määra kohta ja seda ei saa ainult paljasõnalise taotluse alusel muuta; 6) on maakohus õigesti kohaldanud ehitusseadust. Hageja on arvamusel, et ehitusseadusest lähtudes ei ole ehitamine ja viimistlemine sama tähendusega. Soojustamine, krohvimine, värvimine on viimistlustööd, millele ei laiene EhS § 41 lg 1 p-d 1 ja 2.

kui hageja esindaja oli tunnistajale õige aastaarvu ette öelnud. Samuti väitis tunnistaja E.E. , et töötas objektil tasuta, mis samuti ei ole usaldusväärne; 4) ei kuulu rahuldamisele hageja nõue tellingute rendi eest. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja juhatuse liikme allkiri dokumendil (hageja kiri kostjale) ei ole võrdsustatav kokkuleppega töövõtulepingu muutmiseks. Maakohus on õigesti märkinud, et tasu tellingute eest sisaldus juba hinnapakkumises. Kostja on maakohtu menetluses korduvalt selgitanud, et viidatud allkiri dokumendil oli antud üksnes selleks, et kinnitada dokumendi kättesaamist. Ühelgi juhul ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks nõustunud hageja poolt alusetult esitatud täiendavaid arveid tasuma; 5) vaidlustas hageja oma apellatsioonkaebuses tema kasuks välja mõistetud viivisemäära, leides, et viivised kuuluvad tema kasuks väljamõistmisele lepingus sätestatud määras. Ringkonnakohtus nõuab hageja viivise väljamõistmist ühekordse summana. Hageja ei ole nõudnud viivist kuni põhikohustuse täitmiseni. Kostja on seisukohal, et vaidlustades viivisemäära, kuid nõudes viiviseid ühekordse summana, on hageja sisuliselt loobunud viiviste nõudmisest kuni põhikohustuse täitmiseni ning maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viiviseid seaduses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et ringkonnakohus ei saa mõista kostjalt hageja kasuks välja viiviseid kuni kostja poolt põhikohustuse täitmiseni suuremas määras, kui seda on seaduses sätestatud määr; 6) on OÜ Everton Ehitus apellatsioonkaebus võetud menetlusse ebaõigesti, kuna hageja ei ole tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu seaduses sätestatud määras. TsMS § 136 lg 4 kohaselt otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas võetakse otsuse tegemiseni arvestatud kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses, sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse ka põhinõude osas. Arvestades OÜ Everton Ehitus põhinõuet ja kõrvalnõuet, on käesoleva tsiviilasja hind 23 041,41 eurot, millelt riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 2 556,46 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 1 917,34 eurot. Seega ei ole hageja oma apellatsioonkaebuselt tasunud nõutavas määras riigilõivu. Lähtudes TsMS § 147 lg-st 3, kui hageja ei tasu nõutavas ulatuses riigilõivu, saab ringkonnakohus hageja nõude läbi vaadata vaid ulatuses, millelt on riigilõiv tasutud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Töövõtulepingu lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt oli poolte kokkuleppel ruutmeetri hinnaks 600 krooni. Nähtuvalt asja materjalidest on kostja tasunud arve nr 22 alusel ettemaksu 74 835,60 krooni, arve nr 27 alusel 130 000 krooni ja arve nr 29 alusel 21 213,45 krooni, kokku on tasunud hageja kostjale teostatud tööde eest 226 049,05 krooni. Arvestades tegelikult tasumisele kuuluvat summat, on kostja võlgnevus hageja ees 150 465,35 krooni (376 514,40 – 226 049,05 =150 465,35), s.o 9 616,49 eurot. Tehes tasaarvestuse kostja leppetrahvinõudega summas 31 327,58 krooni, tuleb kostjal välja mõista hageja kasuks 119 137,77 krooni, s.o 7 614,29 eurot.

Kostja vastuväite kohaselt tuleb viivise suurust vähendada, sest ta on hagejale viimase poolt teostatud tööde eest suures osas tasunud. Lähtuvalt VÕS § 162 lg-st 1 sätestatust, peab eelkõige olema viivis ebamõistlikult suur ja alles seejärel on võimalik seda seaduses sätestatud tingimustel vähendada. Antud juhul poolte vahel kokkulepitud viivise määr 15% tähtajaks tasumata summalt aastas ei ole ebamõistlikult suur. Samuti ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks viivise vähendamisele. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et arve nr 27 tuleb tasuda täies ulatuses, s.o arve nr 27 osas ei saaks asuda seisukohale, et kostja on suures ulatuses oma kohustuse täitnud. Arve nr 28 alusel ei ole kostja tasunud, osaliselt jättis ta tasumata õigustatult, osaliselt oli tal kohustus arve tasuda. Lähtudes eeltoodust ei ole alust väita, et kostja täitis oma kohustuse suuremas ulatuses. Maakohus on ebaõigesti võtnud viivise vähendamisel arvesse asjaolu, et hageja esitas viivise nõude alles Kreedix OÜ kaudu oktoobris 2010. Viivise nõue iseenesest ei sõltu sellest, millal see esitati. Viivise nõude aluseks on siiski kohustuse mitteõigeaegne täitmine ja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral peab võlgnik olema teadlik sellest, et võlausaldaja võib talt nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Lähtudes eeltoodust tuleb kostja välja mõista hageja kasuks viivis kuni 17.11.2010 kindla summana ja ning alates 17.11.2010 viivis 15% aastas põhinõude summast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja on ise leidnud, et tasaarvestatav leppetrahvi nõue summas 31 327,58 krooni on tal alates 03.01.2011 (I kd tl 57-58), maakohus ei ole vaidlustatud otsuses tuvastanud leppetrahvi nõudmise aluseks olnud kohustuse rikkumise aega. Seetõttu loeb ringkonnakohus ajaks, mil oli võimalik nõudeid tasaarvestada, 03.01.2011. Arvestades seda asjaolu, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks arve nr 27 järgi tasumisele kuuluva summa 106 000 krooni osas viivis perioodi 02.11.2008 kuni 17.11.2010 eest 31 503,20 krooni (I kd tl 28-29) ning arve nr 28 järgi tasumisele kuuluva summa 44 465,35 krooni osas viivis perioodi 28.11.2008 kuni 17.11.2010 eest 13 099,59 krooni (44 465,35-st 15%=6669,80:365=18,27x717=13 099,59). Kokku kuulub kostjalt kuni 17.11.2010 väljamõistmisele viivis summas 44 602,79 krooni, s.o 2 850,64 eurot. Ajavahemiku 17.11.2010 kuni 03.01.2011 eest tuleb arvestada viivist põhinõudelt 150 465,35 krooni, s.o 9 619,49 eurot, ning alates 03.01.2011 kuni täitmiseni tasaarvestatud põhinõudelt 119 137,77 krooni, s.o 7 614,29 eurot.

arve laekumiseni. Sellisel juhul tehakse Töövõtja nõusolekul lepingu lisana uued tööde teostamise ja finantseerimise graafikud.“ Antud juhul jättis kostja tasumata arved ning hageja on kasutanud töövõtulepingu punktist 8.4. tulenevat õigust ja tööd objektil seisanud. Pooled ei ole teinud uusi tööde teostamise ja finantseerimise graafikuid. Alusetu on kostja väide, et tuginedes töövõtulepingu p-dele 10.4 ja 8.3 on tal nõue hageja vastu vähemalt selle ajani, kui hageja keeldus oma kohustuse täimisest. Hageja poolt lepingust tuleneva õiguse kasutamine ei ole käsitletav lepingu rikkumisena. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja poolt 2008 teostatud tööd ei vastanud lepingu tingimustele. Hageja ei ole rikkunud töövõtulepingu punkte 4.4. ja 4.5. Viidatud lepingu punktide kaudu ei ole hageja kinnitanud, et katuse puudumine objektil ei takista tal nõuetekohaste fassaaditööde tegemist ning ta ei ole võtnud endale riske seoses katuse puudumisega. Hageja ei võtnud töövõtulepingu p-de 6.1.1, 6.1.2, 6.1.12 järgi endale kohustuse tagada, et tema poolt teostatud tööd säiliksid ka siis, kui objekt jääb pikemaks ajaks sellisesse seisu, nagu ta oli siis, kui hageja selle üle vaatas ning asus töid tegema. Kostja ei saanud eeldada, et hageja suudab tagada tema poolt teostatud tööde säilimise pikema aja vältel juhul, kui kostja ei lõpeta katuse ehitust. Maakohtu seisukoha kohaselt asja olevatest tõenditest (tunnistajate E.E. i, M.S. ja A.R. a ütlused – I kd tl 128, 130) ei saa teha järeldust hageja töö ebakvaliteetsuse kohta, sest peaaegu kaks aastat hiljem tehtud parandused ei olnud tingitud hageja töö ebakvaliteetsusest, vaid asjaolust, et kuigi hageja oli teatanud kostjale töö jätkamise võimatusest tingimustes, kus hoonel puudus katus, ei teinud kostja omalt poolt midagi selleks, et olukord normaliseerida. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu seisukohaga. Kostja väite kohaselt on maakohus jätnud analüüsimata kostja viited töövõtulepingu punktidele 14.1 ja 14.3, mille kohaselt oli hageja kohustatud esitama kostjale koos teostatud tööde aktiga kaasneva dokumentatsiooni ja üle andma täitedokumentatsiooni. Ringkonnakohus leiab, et kostja viited töövõtulepingu punktidele 14.1. ja 14.3. ei ole asjakohased, sest pooled on ei töid üle andnud ega vastu võtnud. Hageja seisatas töövõtulepingu punkti 8.4. alusel tööd objektil. Maakohus on vaidlustatud otsuses analüüsinud töövõtulepingu punkti 6.1.18. täitmist ning leidnud, et tulenevalt töövõtulepingu punktides 6.1.18. ja 10.5. kokkulepitust on kostjal õigus nõuda tasaarvestuse tegemist 31 327,58 krooni ulatuses, s.o kohus on andnud hinnangu selle kohta, et hageja ei andnud üle kostjale vajalikke teostusjooniseid, kaetud tööde akte ja muud täitedokumentatsiooni etapiliselt.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.