Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Hageja leppis kostjaga kokku, et paralleelselt koostatud maksegraafikuga kantakse vee näitude vahe talle arvele juurde.

MAAKOHTU LAHEND

KÜ Estonia pst 21 põhikirja p 3.2.8.1 järgi lähtutakse vee soojendamise, vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteris faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturite näitudest, kuid arvestatakse mitte vähem kui 2 m3 ühe elaniku kohta, mis moodustab sanitaarse miinimumi. 2010 jaanuarist kuni septembrini on hageja arvestanud kostjale vee tarbimist järgmiselt: - külma vett 20 m3 kuus, 2010 augustis 30 m3, kokku 210 m3 (9 x 20 + 30) ja - sooja vett 10 m3 kuus, 2010 augustis 20 m3, kokku 140 m3 (9 x 10 + 20) (tl 28-29). Kohus ei nõustunud hageja selgitusega, et kui avanes võimalus kostja korterisse pääseda ja veemõõturite näidud fikseerida, selgus, et vee tarbimine oli oluliselt suurem ning kokkuleppel korteriomanikuga kanti vahe igakuisele arvele juurde. Veemõõturite näidud fikseeriti korteriühistu komisjoni poolt seisuga 31.10.2010 (tl 28). Kohtule ei ole esitatud tõendeid veemõõturite näitude kohta mõne muu seisuga. Kostja vaidlustas veetarbimise arvestuse aga sellele eelneva aja eest ehk alates 31.12.2009 kuni september 2010. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid kokkulepete kohta korteriomanikuga vee tarbimise vahe selliseks arvestamiseks. Seega võis hageja arvestada vee tarbimise näitude esitamata jätmisel 2 m3 inimese kohta ja näidu saamisel tuli teostada ümberarvestus. Hageja 25.09.2004 üldkoosoleku otsus kehtestas mõjutusvahendina veetarbimise kokkuleppe rikkujate suhtes leppetrahvi 1000 ja 5000 krooni, mida hageja kostja suhtes kasutanud ei ole. Riigikohus on märkinud, et ka seadusega vastuolus olev üldkoosoleku otsus on kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik, kui seda otsust ei ole tähtaegselt vaidlustatud (3-2-1-53-10). TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majapidamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Külma vee tariif 2010. a oli 27,02 kr/m3 ja sooja vee tariif 46,83 kr/m3. Arvestades hageja 25.09.2004 otsuses ning korteriühistu põhikirja p-s 3.2.8.1 sätestatut, on hageja kostjale arvestanud ajavahemikul jaanuar 2010 kuni september 2010 vee tarbimise eest alusetult rohkem: - külma vee eest 172 m3 (8 x 18 m3 + 28 m3), mis korrutatuna külma vee tariifiga 27,02 kr/m3 on 4647,44 krooni; - kuuma vee eest 82 m3 (8 x 8 m3 + 18 m3), mis korrutatuna kuuma vee tariifiga 46,83 kr/m3 on 3840,06 krooni, kokku seega 8487,50 krooni ehk 542,45 eurot, mis tuleb 30.08.2011 kohtuistungil täpsustatud põhivõlast 1726,67 eurot lahutada: 1726,67 – 542,45 = 1184,22 eurot. Hageja viivisenõue on 31.07.2011 seisuga 1325,88 eurot. Viivise arvestust hageja esitanud ei ole. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-53-10). Kostja on vaielnud vastu nii põhivõla kui viivise suurusele, esitades omapoolsed tõendid vee arvestuse kohta. Seega oli hagejal õigus ja võimalus esitada omapoolsed tõendid ja arvestused võlgnevuse (sh viivise) suuruse kohta, arvestades seejuures asjaolu, et kostja võlg ei koosne üksnes tasumata veearvetest. Kohus mõistis kostjalt välja viivise 812,25 eurot, s.o viivise seisuga 07.01.2010 (võlatunnistus).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kostja esitas kohtule tabeli (lk 39), milles on näidatud vee tarbimine ajavahemikul 18.12.2006 (kuupäev, mil korterisse paigaldati veemõõturid) kuni 28.02.2011. Selles dokumendis on komisjoni poolt fikseeritud veemõõturite näidud seisuga 31.10.2010. Külma vee mõõturi näit 31.10.2010 seisuga oli 96,76 m3 ja sooja vee mõõturi näit 221,35 m3. Kostja aktsepteeris mõõturite näite. Nende andmete alusel moodustas vee üldtarbimine korteris ajavahemikul 18.12.2006 kuni 31.10.2010 318,11 m3 (96,76 m3 (vesi, mis läks läbi külma vee mõõturi) + 221,35 m3 (vesi, mis läks läbi sooja vee mõõturi)). Perioodil 18.12.2006 kuni 31.10.2011 esitati kostjale tasumiseks 380,11 m3 vett. Komisjoni poolt oktoobris 2010 võetud veemõõturite näitude järgi moodustas vahe tegelikult tarbitud veehulga ja tasumiseks esitatud veehulga vahel: 380,11 m3 (tasumiseks esitatud vee hulk) – 318,11 m3 (tegelikult tarbitud vesi) = 62 m3. Seega esitati tasumiseks 62 m3 vett rohkem või 62 * 27,02 kr/m3 = 1675,34 krooni rohkem. Sooja vee mõõturi näite arvestatakse arves vee soojendamise kulude arvutamisel. Sooja vee mõõturi näidu alusel läks ajavahemikus 18.12.2006 kuni 31.10.2010 läbi sooja vee mõõturi 221,35 m3 vett. Sama ajavahemiku eest oli tasumiseks esitatud summa 231,35 m3 vee soojendamise eest. Seega komisjoni poolt oktoobris 2010 võetud veemõõturite näitude järgi moodustas vahe tegelikult tarbitud sooja vee hulga ja tasumiseks esitatud veehulga vahel: 231,35 m3 (esitatud tasumiseks) – 221,35 m3 (tarbitud vee maht mõõturite näitude alusel) = 10 m3 * 46,83 kr/m3 = 468,30 krooni. Ülemaks moodustas 468,30 krooni. Kostja esitas ka dokumendi (lk 41), milles kajastub tasumiseks esitatud veehulga vahe ajavahemikul 31.01.2006 kuni 28.02.2011. Kostja arvestuse järgi oli veehulga vahe eest arvestatud tasumiseks 315,45 krooni. Antud summat peab kostja samuti alusetuks. Summaarne ülemaks seisuga 31.10.2010 moodustas: 1675,34 krooni (vee eest) + 468,30 krooni (vee soojendamise eest) + 315,45 krooni (vee vahe) = 2459,09 krooni ehk 157,16 eurot, mitte 542,45 eurot, nagu leidis kohus. Summa 385,29 eurot (vee ja vee soojendamise eest) on alusetult kohtuotsuses lahutatud põhivõlast; 2) maksab korteriühistu kuu aja jooksul tarbitud veehulga eest OÜ-le Järve Biopuhastus operaatori esitatud arve alusel maja üldmõõturi näidu järgi. Vett antakse majale maja üldmõõturi kaudu, seejärel jagatakse, ühte toru mööda antakse seda korteritesse külma veena, teist toru mööda läbi veesoojendussüsteemi (tlk 60) sooja veena. Seega määratakse vee tarbimine igas korteris sooja ja külma vee mõõturite näitude liitmisega. Arvetes, mis esitatakse korteriühistu liikmetele, kajastub antud summa kui vesi. Vee soojendamise eest maksab korteriühistu AS-le VKG Soojus ja tasutakse maja poolt tarbitud soojusenergia. Sel juhul kasutatakse sooja vee mõõturi andmeid soojusenergia mahu arvestamiseks, mis on vajalik antud veehulga soojendamiseks. Kirjeldatud arvestussüsteemi operaatoritega, kes annavad majale vett ja soojust, rakendatakse kõigis Kohtla-Järve ja Jõhvi linna kortermajades. Apellant palub võtta tõendina asja juurde AS VKG Soojus 04.07.2011 arve nr 598383 ja OÜ Järve Biopuhastus 07.07.2011 arve nr 1118007, mis kinnitavad arvestusmetoodikat. Tõendeid ei esitatud maakohtule, kuna hageja arvas, et ei pea tõendama kõikjal rakendatava operaatoritega arveldamise metoodika seaduslikkust.

vee soojendamise teenuse koefitsienti. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (3-2-1-53-10). Kostja on vaielnud vastu nii põhivõla kui ka viivise suurusele; 2) on tuvastatud vaidlustamata asjaolud järgmised: - 2010 jaanuarist kuni septembrini on hageja arvestanud kostjale vee tarbimist järgmiselt: - külma vett 20 m3 kuus, 2010 augustis 30 m3, kokku 210 m3 (9 x 20 + 30) ja - sooja vett 10 m3 kuus, 2010 augustis 20 m3, kokku 140 m3 (9 x 10 + 20). Hageja põhikirja p 3.2.8.1 järgi lähtutakse vee soojendamise, vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteris faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturite näitudest, kuid arvestatakse mitte vähem kui 2 m3 ühe elaniku kohta, mis moodustab sanitaarse miinimumi. Korteriühistu komisjon fikseeris veemõõturite näidud seisuga 31.10.2010. Kostja vaidlustas veetarbimise arvestuse aga sellele eelneva aja eest ehk alates 31.12.2009 kuni 2010 september. Hageja ei ole tõendanud oma väidet (kokkuleppel korteriomanikuga kanti vahe igakuisele arvele juurde) kokkulepete kohta korteriomanikuga vee tarbimise vahe selliseks arvestamiseks. Seega võis hageja arvestada vee tarbimise näitude esitamata jätmisel 2 m3 inimese kohta ning näidu saamisel mõõturi järgi tuli teha ümberarvestus. Kohus on põhjendatult leidnud, et hageja on arvestanud alusetult vee tarbimise eest 542,45 eurot, mis tuleb põhivõlast 1726,67 eurot lahutada: 1726,67 – 542,45 = 1184,222 eurot; 3) esitab apellant apellatsioonkaebuses uued asjaolud ning tõendid, kuid ei ole põhjendanud vastavalt TsMS § 633 lg-le 5 uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmist. Kui hageja esitab hagi kohtusse, siis määrab ta ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Maakohus on taganud hagejale avalduste, taotluste ja tõendite esitamise. Kostja on vaielnud vastu nii põhivõla kui ka viivise suurusele. Seega oli hagejal õigus ja võimalus esitada omapoolsed tõendid ja arvestused võlgnevuse suuruse kohta. Vastustaja vaidleb apellandi taotlusele vastu. Apellant ei ole põhistanud ega põhjendanud uue tõendi esitamise lubatavust ja seetõttu tuleb taotlus jätta TsMS § 652 lg 4 alusel rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

isikute arvust või mõõturite näitudest, kuid arvestatakse mitte vähem kui 2 m3 vett ühe elaniku kohta. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et veemõõturite näitude mitteesitamisel võis korteriühistu arvestada vett 2 m3 ühe isiku kohta ning näitude esitamisel tehakse ümberarvestus. Korteriühistu komisjon fikseeris kostja korteris olevate veemõõturite näidud 31.10.2010 seisuga (t.l 39) ning aktist nähtuvalt oli külma vee näit 96,76 m3 ja sooja vee mõõturi näit 221,35 m3. Aktis märgitud külma ja sooja vee näitusid ei ole kostja vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et ajavahemikus 31.12.2009 kuni 30.09.2010 on korteriühistu arvestanud kostjale vee eest rohkem kui korteriühistu põhikirja p 3.2.8.1 seda võimaldas. Samas on maakohus jätnud arvestamata selle, et korteriühistul oli õigus teha vee tarbimise osas tasaarvestus vastavalt mõõturite näitudele, st vee eest võlgnevuse arvestamisel lähtuda vee tegelikust tarbimisest. Vastuses apellatsioonkaebusele on kostja samuti märkinud, et mõõturite näitude saamisel oli korteriühistul õigus teha tasaarvestus. Seetõttu ei ole maakohtu arvestus, milles on lähtutud vee tarbimisest 2 m3 kuus, kooskõlas tegeliku olukorraga (mõõturite näitudega). 31.10.2010 akti (t.l 39) kohaselt tarbis kostja vee kokku 318,11 m3 (96,76 m3+221,35 m3). Nähtuvalt asja materjalidest oli korteriühistu lähtunud vee arvestamisel vaidlusalusel perioodil (18.12.2006-31.10.2010) vee kogusest 380,11 m3, seega rohkem 62 m3 1675,34 krooni ulatuses (62 m3 x 27,02 kr/m3). Samuti oli korteriühistu lähtunud vaidlusalusel perioodil vee soojendamisel vee kogusest 231,25 m3, seega rohkem 10 m3 468,30 krooni ulatuses (10 m3 x 46,83 kr/m3). Lisaks on hageja märkinud apellatsioonkaebuses, et võlgnevusest tuleb lahutada 315,45 krooni, s.o veehulga vahe eest arvestatud summa. Eelnevast tulenevalt on hageja arvestanud kostjale rohkem vee, vee soojendamise ja vee vahe eest kokku 2459,09 krooni ehk 157,16 eurot ning kostja põhivõlast 1726,67 tuleb nimetatud summa lahutada. Seega moodustab kostja põhivõlg 1569,51 eurot, milline tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud arvestustele ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning sellest tulenevalt on ekslik kostja väide, et hageja nõuab temalt tasu vee eest, mida ta tegelikult ei ole tarbinud.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

jäävad

menetluskulud

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.