lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-35661/46

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-35661/46
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1870
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

2-10-35661 Tallinna Ringkonnakohus 3.04.2012, Tallinn Ulvi Loonurm, Ülle Jänes, Tiit Kollom A I (I) hagi V L (L) vastu üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse väljamõistmiseks 1643,90 eurot Harju Maakohtu 25.03.2011 kohtuotsus V L apellatsioonkaebus 22.03.2012, avalik kohtuistung Hageja A I (isikukood XX, elukoht XX, Kose vald, Harjumaa), esindaja advokaat Madis Mahlapuu; Kostja V L (isikukood XX, elukoht XX, Tallinn), esindaja Tõnis Lukats.

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 25.03.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta asjas kantud menetluskulud kostja V L kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
1.26.07.2010 esitas A I (hageja) Harju Maakohtule V L (kostja) vastu hagi põhivõla 25 721,50 krooni ja viivise 4860 krooni väljamõistmiseks. 24.08.2010 kohtule esitatud avalduses suurendas hageja oma viivise nõuet 1113,30 krooni võrra ning palus mõista kostjalt enda kasuks välja alates 01.08.2010 kuni põhinõude täitmiseni viivise 10,31 krooni päevas. 26.07.2009 sõlmisid pooled eluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale kasutamiseks korteri asukohaga Tallinnas XX (korter). Üürileping oli sõlmitud tähtajaliselt

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

01.08.2009-01.08.2010. Üürilepingu p 4.1 kohaselt pidi kostja tasuma üüri 2500 krooni kuus. Kostja ei ole tasunud üüri 2010.a märtsi, aprilli, mai, juuni ja juuli eest. Seega on kostja võlgu üüri eest 12 500 krooni. Samuti oli kostja viivituses 2009.a detsembri ja 2010.a jaanuari ja veebruari üüri tasumisega. Kostjal oli üürilepingu p 4.4 kohaselt kohustus tasuda kommunaalkulude (hooldustasu, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, keskküte, üldelekter, elekter, prügivedu) eest. Kostja ei ole kommunaalkulude eest maksnud alates detsembrist 2009.a. Kostja on kommunaalkulude eest võlgu 13 221,50 krooni. Hageja on selle võla korteriühistule tasunud. Üürilepingu p 4.6 kohaselt on viivise määraks 0,2% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja ütles üürilepingu üles 15.02.2010. Kostja vaidlustas üürilepingu ülesütlemise üürikomisjonis. Üürikomisjon jättis 20.05.2010 otsusega rahuldamata kostja avalduse tunnistada üürilepingu ülesütlemine tühiseks. Kostja korterit ei vabastanud ega ole tasunud üüri ning kommunaalkulude eest. Kostja seisukoht

2.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ta ei pea tasuma arveid, mille korteriühistu esitas hagejale, vaid hageja peab esitama kostjale kommunaalmaksete arved, lähtudes üürilepingust. Hageja esitatud arved saavad tõendada üksnes tema võlga korteriühistule, mitte kostja võlga hagejale. Esitatud arvetel toodud remondifondi, amortisatsiooni ja maamaksu makseid ei pea tasuma üürnik. Ülejäänud arvetel toodud teenuste nimetused sisalduvad küll üürilepingus, kuid hinnad on liiga kõrged. Üürilepingu järgi peab kostja tasuma prügiveo eest, kuid korteriühistu esitatud arvetel on märgitud ka prügikastide rent. Vee soojendamise hind ei vasta ilmselt tegelikkusele. Samuti ei ole üürilepingu sõlmimisel ega hiljem fikseeritud elektriarvesti näite. Seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha tegelikku elektri tarbimist. Kostja on üüri tasunud kaheksa kuu eest. 13.04.2010 lülitati korteris elekter välja. Alates sellest ajast ei ole põhjust esitada kostjale mingeid arveid, kuna korterit ei olnud võimalik kasutada. Maakohtu otsus
3.25.03.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 25 721,50 krooni ja viivise 4860 krooni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Asja lahendamiseks on vaja tõlgendada üürilepingu p 4.4, mille kohaselt üürnik on kohustatud maksma kommunaalkulud (hooldustasu, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, keskküte, üldelekter, elekter, prügivedu) KÜ-le XX üks kord kuus arvele märgitud tähtajaks. Üürilepingus (p-d 4.1 ja 4.2) ei ole pooled kokku leppinud üüriarvete esitamises, kokku on lepitud üksnes üüri suuruses, maksmise kuupäevas ja viisis. Kostja on üüri maksnud ka ilma üürileandja esitatud arveta. Seetõttu ei saa lepingu p-s 4.4 nimetatud arvet pidada üürileandja esitatavaks üüri- ja kõrvalkulude arveks. On üldiselt teada, et korteriühistu eesmärgiks on elamu majandamine, sh ka arvestuse pidamine ühistu liikmetele vahendatud teenuste kasutamise eest ja arvete esitamine. Lepingu p-s 4.4 on mainitud korteriühistu vahendatud ja osutatud teenuste loetelu. Tasu saajana on märgitud korteriühistu. Mõistlik inimene pidi aru saama, et üürnikul on kohustus tasuda korteriühistu koostatud ja esitatud arvete alusel kõik arvetel märgitud summad. Kostja vastuväited selle kohta, et tal ei olnud osa kommunaalkulude tasumise kohustust, näiteks prügikasti rendi tasu maksmise kohustust, on kohatud. Lepingu p 4.4 mainib kommunaalmakseid, mis tähendab eluruumi kasutamisega seotud makseid. Prügi äravedu on võimalik üksnes enne prügi kogumisega konteinerisse. Tasu jäätmekäitluse eest sisaldab nii jäätmete ladustamise tasu, saastetasu kui ka prügi käitlemise ja äraveo tasu.

Hageja on üürilepingu 15.02.2010 avaldusega üles öelnud. Üürikomisjoni 20.05.2010 otsusega on üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise osas jäetud kostja avaldus rahuldamata. Üürilepingu ülesütlemise avaldus vastab VÕS § 325 lg 2 p-des 1-4 sätestatud sisu ja vorminõuetele. Avalduses on märgitud üüritud asi, üürilepingu lõppemise aeg ja ülesütlemise põhjusena välja toodud üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus. KÜ XX koostatud arvetest nähtub, et kostja on kõrvalkulude eest hagi esitamise seisuga võlgu 13 221,50 krooni. Ülesütlemisavalduse esitamise aja seisuga oli see kolme kuu üürist suurem. Järelikult on üürilepingu ülesütlemine kehtiv. Üürileping on hageja ülesütlemisega lõppenud ja seetõttu ei saanud kostja nõuda hagejalt pärast lepingu lõppemist selle täitmist või kasutada muid kujundusõigusi või õiguskaitsevahendeid, näiteks hinna alandamine. VÕS § 335 kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni enda tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamisega viivitamise tõttu talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Hageja on õigustatud nõudma ka kõrvalkulusid, kui see on üürilepingus üürist eraldi kokku lepitud. Pooled on üürilepingus (p 4.6) kokku leppinud viivise suuruseks 0,2% tasumata maksest päevas. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 4860 krooni. Apellatsioonkaebus

4.Kostja palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei võtnud kostja vastuväidete suhtes seisukohta. Maakohus ei lükanud ümber kostja vastuväiteid hagile. Kui kostjale 22.07.2010 saadeti hagimaterjalid, puudus riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse koopia. Vastuses hagile on kostja sellele kohtu tähelepanu juhtinud, kuid nimetatud puudusele ei ole vastust saadud. Korteriühistu poolt korteri omanikule esitatud arved ei saa olla kostjale tasumiseks kohustuslikud. Hageja on keeldunud näitamast kostjale voolumõõtjat, vaatamata nõudmistele ja tagantjärele ei ole võimalik näite tuvastada. Kummaline on kohtu lähenemine, et lisaks prügiveole tuleb tasuda ka konteineri eest. Selle loogika järgi peaks mõistlik inimene kütte eest tasudes tasuma ka katla ostmist. Üürilepingus on prügivedu ja tuleb jääda selle juurde ning esitada võib lepingust tulenevaid arveid. Vee soojendamise osas on juurdekirjutused, kuna 1 m3 vee soojendamiseks kulub apellandi väitel 5 m3 gaasi, mille hind on 6 krooni kuupmeeter. Kostjal ei ole kohustusi ühistu ees ja arved peab esitama hageja, mitte ühistu. Korteriühistu arve ei ole kontrollitav, sest lepingus ei ole loetletud amortisatsiooni, maamaksu, prügikasti renti jne. Korter on hagejale tagastatud lepingu lõppedes augustis 2010. Hageja poolt korterist elektri väljalülitamine oli ebaseaduslik ning seetõttu üüri mittemaksmine alates 13.04.2010 oli põhjendatud. Apellant kinnitab, et lepingust tulenevat arvestust võimaldavad summad on tasutud. Kuna ühistule on tasutud 7948,90 krooni ja hagejale 8 kuu üüri 20 000 krooni, siis ei ole kostjal võlgnevust, sest ülejäänud osas puuduvad kontrollitavad arved. Kostja ei ole soovinud teha koostööd ega lahendada konfliktset olukorda. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palus jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
5.23.05.2011 määrusega keeldus Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle esitajale.
6.Kostja vaidlustas ringkonnakohtu määruse Riigikohtus, palus selle tühistada ja saata asi ringkonnakohtule kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.01.12.2011 määrusega rahuldas Riigikohus kostja määruskaebuse, tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu lahendis esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Ringkonnakohtu otsus
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks faktiliste asjaolude uut tuvastamist. Hageja ütles üürilepingu 15.02.2010 üles ja kostja vaidlustas üürilepingu ülesütlemise üürikomisjonis. Üürikomisjon jättis 20.05.2010 otsusega kostja avalduse üürilepingu üleütlemise vaidlustamise osas rahuldamata. Üürileping on üleütlemisega lõppenud ja kostjal ei ole võimalik pärast lepingu lõppemist esitada hageja vastu üürilepingust tulenevaid lepingu täitmise ja üüri alandamise jm selliseid nõudeid. Hageja esitas kostja vastu üüri ja kõrvalkulude tasumise nõude, millise maakohus rahuldas ja ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Apellant on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus hagi vastuses esitatud vastuväiteid, millele kõigile on otsuses piisava põhjalikkusega vastatud ja nendega mittenõustumist põhjendatud. Kohus on esitatud tõendeid hinnanud kogumis ja otsuses märkinud, miks ta kostja seisukohtadega ei nõustu. Maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg 8 sätetele. Maakohus on õigesti põhjendanud, et tasu prügikastide rendi eest on kõrvalkulu, mille tasumise kohustus tuleneb kostjale üürilepingust. Ringkonnakohtu istungil kinnitas vastustaja esindaja, et hagis ei ole ta nõudnud remondifondi, amortisatsiooni ja maamaksu tasumist ning seega ei pidanud maakohus võtma selles osas seisukohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt üürilepingu p 4.4 kohta antud tõlgendusega ja ei korda otsuse põhjendusi. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei tasunud üüri alates märtsist 2010 kuni üürilepingu lõppemiseni juulis. Vaidlust ei ole, et kostja kasutuses oli korter kuni juulikuu lõpuni 2010 ja ta tagastas korteri pärast tähtajalise üürilepingu lõppu augustis 2010. Üürilepingu p 4.1 kohaselt pidi kostja tasuma üüri 2500 krooni kuus ja võlgnevus oli kokku 12 500 krooni. Maakohtu otsus üürivõla 12 500 krooni väljamõistmises on seaduslik ja põhjendatud ning apellandi vastuväited ei anna alust otsust muuta. Kohtuotsus on seaduslik ka viivise väljamõistmise osas, sest pooled olid lepingu p-s 4.6 viivise määras ja tingimustes kokku leppinud ja arvutused on õiged. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse muutmiseks ülejäänud osas. Kostjal oli kohustus lepingu p 4.4 kohaselt tasuda kommunaalkulude eest korteriühistule. Kaebuse väited kõrvalkulude ebaõige suuruse kohta ei ole tõendatud ja on oletuslikud. Hageja nõue on tõendatud kirjalike tõenditega. Tõendamata on kostja väide, et tema arvet püüti sellepärast suurendada, et sellega katta hageja võlga ühistu ees. Vaidlust ei ole, et hagejal oli võlg korteriühistu ees (I kd lk 51) ja ta on ise kinnitanud, et kostja ei pidanudki korteriühistu poolt esitatud arveid kõigi arves märgitud teenuste osas tasuma. Hageja on oma nõuet tõendanud arvete (I kd t.lk 17, 47-49) korteriühistu arvutuste (I

kd t.lk 59) ja teatisega korteril 11 lasuvate võlgade ja võlgnevuse likvideerimise kohta. Lepingujärgsed kohustused tuli kostjal täita, kuid seda ta ei teinud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tema nõue kõrvalkulude osas rajaneb ühistu poolt osutatud ja vahendatud teenuste alusel koostatud ja kostjale esitatud arvetele. Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt kõrvalkulude eest tasumist lepingus sätestatud ulatuses. Vastuseks kaebuse väitele riigilõivu tasumise kohta märgib ringkonnakohus, et hageja on 20.07.2010 tasunud hagiavalduselt riigilõivu 6000 krooni (I kd t.lk 31). Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Asjas kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Ulvi Loonurm

Ülle Jänes

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja