AS-i EL hagi SIAS-i vastu kahjuhüvitise 72 105,70 euro ja viivise 5 249,30 euro ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks
Hagihind
72 105,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS EL(reg kood XXX; asukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Risto Rüütel (Advokaadibüroo Glikman & Partnerid, Liivalaia 45, Tallinn 10145; e-post: [email protected]) Kostja: SIAS (reg kood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja: jurist Anu Saar (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
12.03.2012. a
Kohtuistungil osalenud isikud
-
hageja esindaja vandeadvokaat Risto Rüütel kostja esindaja jurist Anu Saar
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS-i EL hagi SIAS-i vastu kahjuhüvitise 72 105,70 euro ja viivise 5 249,30 euro ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.11.10.2011. a esitas AS EL kohtule hagi SIAS-i vastu kahjuhüvitise 72 105,70 euro ja viivise 5 249,30 euro ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.03.2010. a kindlustuslepingu, mille kohta kostja väljastas kindlustuspoliisi nr 4/200412. Kindlustuslepingu lahutamatuteks lisadeks olid Seesami ettevõtte varakindlustuse tingimused 1/2008 (edaspidi: tingimused), üldised lepingutingimused 1/2008 (edaspidi: lepingutingimused) ja Seesami hindamis- ja hüvitisreeglid (edaspidi: reeglid). Nähtuvalt poliisist (kindlustusriskid) olid muu hulgas kindlustatud lotoseadmed summas 3 600 000 krooni (s.o 230 081, 93 eurot). Vastavalt poliisile oli muu hulgas kindlustatud riskideks torustiku lekke (tingimuste p 3.4.1) ja vedeliku väljavoolamise hoonesisesest ja kolmanda isiku kasutuses oleva ruumi statsionaarsest veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi või auru-, gaasi-, ja õlitorustiku sulgemata avast (tingimuste p 3.4.3) poolt põhjustatud otsene varaline kahju. 13.08.2010. a toimus hageja ruumides aadressil XXX Tallinnas kahjujuhtum, mille tagajärjel lekkis hageja serveriruumis (kus asub loterii korraldamisega seotud arvutisüsteem, s.o loteriiseadmed kindlustuslepingu tähenduses) jahutusseadmest (edaspidi: jahutusseade) voolas vedelikku (vett) hageja lotoseadmetele. Nimetatud lekke tõttu said kindlustuslepingu kindlustusriskiga hõlmatud lotoseadmed kahjustada. Jahutusseadet oli nõuetekohaselt hooldatud. Kahjujuhtumi avastamisel kohale kutsutud jahutusseadme müünud ja seda müügijärgselt regulaarselt hooldanud OÜ H tuvastas häire jahutusseadme töös. Juhindudes lepingutingimuste 17. alapeatükist (kindlustusjuhtumi toimimine) võttis hageja tarvitusele abinõud kahjude piiramiseks, mida kinnitavad ka 18.08.2010. a KO seletuskiri, 28.08.2010. a DA seletuskiri ja 18.08.2010. a LO seletuskiri. Nimetatud seletuskirjad on hageja juhatusele esitatud ettevõttesisese nö sisejuurdluse käigus ning need kajastavad vahetult kindlustusjuhtumi järgselt taastatud sündmuseid. 16.08.2010. a, s.o kohe kui oli selgunud, et hageja lotoseadmed on toimunud kindlustusjuhtumi tõttu kahju saanud, saadeti vastav kahjuteade kostjale. Hageja esitas 30.08.2010. a kostjale kahjuavalduse koos lisadega, milles märgiti kahjusumma suuruseks 1 128 209,05 krooni (koos käibemaksuga). Kahjusumma suuruse üle poolte vahel vaidlust ei ole. Oma 12.10.2010. a otsusega (edaspidi: otsus) lõpetas kostja kahjutoimingud lepingutingimuste punkti 18.1 tähenduses ning keeldus kahju hüvitamisest. Seejuures viitas kostja tingimuste p-le 3.4.1.4.1, millega asus seisukohale, et kahju põhjustas kondenseerunud vesi. Kostja lähtus küll asjaolust, et vesi ei voolanud ära mitte mööda äravoolutoru (mille kaudu oleks vesi pidanud tegelikult ära voolama), vaid väljus seadme korpusest, kuid kuna kostja hinnangul oli tegemist kondensaatveega, puudus tal kahju hüvitamise kohustus. 06.12.2010. a edastas hageja kostjale nõudekirja, millele oli lisatud 26.11.2010. a GE’i (diplomeeritud ehitusinsener, tehnikateaduste doktor) poolt koostatud ekspertarvamus. Hageja põhistas ja tõendas kostjale, miks oli kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumine seaduse ja lepinguga vastuolus, s.h selgitas hageja kostjale ka seda, miks ei ole antud juhul võimalik jahutusseadmest väljavoolanud vett lugeda kondenseerunud veeks tingimuste p 3.4.1.4.1 tähenduses. Kostja viis läbi täiendavad kahjutoimingud ja seejärel vastas ülalmärgitud hageja nõudekirjale oma 10.01.2011. a vastusega nr 6-1/199. Vastuses loobus kostja tuginemast tingimuste p-le 3.4.1.4.1 ja esitas uue vastuväite, et vigastatud või katkisest torustikust või seadmest vedelikku välja ei voolanud (st kõik konditsioneeri seadmed ja torustikud on terved) ja, et ei ole toimunud pakettkindlustuskaitse variandi alusel hüvitatavat kindlustusjuhtumit st torustiku leket tingimuste punkti 3.4.1.1 mõttes. Seega ei ole toimunud kindlustusjuhtumit ning kostjal puudub kahju hüvitamise kohustus. Sellest tulenevalt jäi kostja oma seisukoha juurde, et kindlustusjuhtumit antud juhul ei ole, kuid muutis täielikult hüvitise maksmisest keeldumise põhjendusi. Seekord tugines kostja 16.12.2010. a H OÜ e-kirjale, mille kohaselt H OÜ töötaja ei teadvat, mis täpselt seadme töös häire põhjustas. 14.05.2011. a toimus hageja serveriruumis samast jahutusseadmest järjekordne veeleke. Veelekke peatamisel ja tagajärgede likvideerimisel osales ka seekord OÜ H , kelle töötaja AP märkis, et uue veelekke põhjustas sama probleem mis eelmise (s.o vaidlusaluse 13.08.2010. a) veelekke. Audio-videosalvestisest nähtuvalt põhjustas ka 13.08.2010. a kahjujuhtumi häire jahutusseadme töös, mille tulemusena liigvesi ei saanud äravoolutorust väljuda (seoses
äravooluvooliku murdekohas tekkinud ummistusega). 20.06.2011. a edastas hageja kostjale ettepaneku lahendada kahjujuhtum kohtuvälise kokkuleppega, millest kostja 01.07.2011. a saadetud vastusega keeldus ning kinnitas taas oma seisukohta, mille kohaselt kahjujuhtumit ei ole toimunud ning seega ei ole kostja kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja on seisukohal, et tegemist on poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingust tuleneva kohustuse rikkumisega, mistõttu palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 72 105, 70 eurot ja viivised 5249, 30 eurot. Hageja palub viivised mõista välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina (0,02% päevas) põhinõudest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
2.Kostja on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kindlustuspoliisi nr XXX kohaselt on hageja büroo asukohaga XXX, Tallinn ja kindlustuspoliisil märgitud seadmed kindlustatud kindlate riskide, st tulekahju, pikselöögi, tormi, plahvatuse, tulekustutussüsteemi rakendumise, sissemurdmise, röövimise, vandalismi, torustiku lekke (tingimuste punkt 3.4.1) ja vedeliku väljavoolamise vastu hoonesisesest ja kolmanda isiku kasutuses oleva ruumi statsionaarsest veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi või auru-, gaasi-, ja õlitorustiku sulgemata avast ning õhu- ja maismaasõiduki poolt otsese varalise kahju põhjustamise vastu. Seega tuleb kindlustusriskiks vaidlusaluses asjas lugeda muuhulgas ka torustiku leket, mille realiseerumisel tuleb põhimõtteliselt välja maksta kindlustushüvitis. Torustiku lekke mõiste avab tingimuste punkt 3.4.1.1, mille kohaselt on torustiku leke vedeliku, auru või gaasi äkiline ja ettenägematu vahetu välja voolamine või immitsemine vigastatud või katkisest mahutist, torustikust või seadmest. Kostja ei nõustu hageja väidetega ning leiab, et need on alusetud ja põhjendamatud. Hageja tõlgendab meelevaldselt ja ebaõigesti tingimuste punkti 3.4.1.1, esitab paljasõnalisi oletusi vaidlusaluse kahju toimumise põhjuste kohta kui tõsikindlaid fakte ning teeb ebaõigeid järeldusi GE arvamusest, hageja töötajate seletuskirjadest ning hagiavaldusele lisatud fotodest sündmuskohast. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kõnesolev kahju ei tekkinud mitte vigastatud või katkisest mahutist, torustikust või seadmest välja voolanud või immitsenud vedeliku tõttu, vaid kondensaat- või liigvee ülejooksu või väljumise tõttu jahutusseadmest. Kostja ei välista hagiavalduses hageja korduvalt väljendatud seisukohta, mille kohaselt võis kõnesoleva kahjujuhtumi põhjuseks olla kas mingi probleem või häire või ummistus jahutusseadme äravoolusüsteemis. On tõenäoline, et vaidlusaluse kahju põhjuseks oli mõni seni tuvastamata häire jahutusseadme töös, kuid antud asjas ei oma see mitte mingisugust tähendust. Selleks, et teha kindlaks kindlustusjuhtumi toimumine, on vaja tuvastada, kas on läinud katki või vigastunud mõni seade või torustik, millest voolab vahetult välja või immitseb vedelikku (tingimuste punkt 3.4.1.1). Muudel põhjustel toimunud vedeliku lekked või immitsemised, millega ei kaasne seadete või torustike katkiminekut, purunemist või vigastumist, ei ole käsitletavad torustiku lekke kindlustusjuhtumitena. Vaidlusaluses asjas on H OÜ OÜ 13.08.2010. a väljakutse akti ja 16.12.2010. a e-kirjaga kostjale leidnud selget ja ühemõttelist tõendamist asjaolu, et ükski konditsioneeri seade või toru katki pole läinud. On üldiselt teadaolev asjaolu, et juhul, kui torustik või seade läheb katki või saab vigastada, on vaja seda parandada. Kuivõrd kõnesolevas asjas jahutusseadme torustik katki ei läinud ega vigastatud polnud, puudus seetõttu arusaadavalt ka vajadus konditsioneeri detailide vahetamiseks või remondi teostamiseks. Kostja on seisukohal, et KO, DA ja LO seletuskirjade ega ka nende tunnistajatena antavate ütlustega ei ole võimalik tõendada torustiku lekke kindlustusjuhtumi toimumist, samuti kahjustunud seadmete koosseisu ja kahju suurust, mistõttu nende seletuskirjadel ning kohtuistungil tunnistajatena antavatel ütlustel puudub tõendi väärtus. Kostja selgitab esmalt, et tunnistajate ütlustega võib olla küll võimalik tõendada seda, et kondensaatvesi väljus jahutusseadmest, kuid mitte seda, et see voolas välja vigastatud või katkisest mahutist, torustikust või seadmest, milliste eelduste esinemine on vältimatult vajalik kindlustusjuhtumi kindlaksmääramiseks. Lisaks märgib kostja, et kahju suurust saab hageja tõendada eelkõige
selliste dokumentaalsete tõenditega, milles on kontrollitavalt ja usaldusväärselt märgitud kahjustunud seadmete soetamise aeg ja maksumus, samuti kahjustunud seadmete asemele soetatavate seadmete maksumus. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et vaidlusalusel juhul vigastatud või katkisest torustikust või seadmest vedelikku välja ei voolanud (st kõik jahutusseadme seadmed ja torustikud on terved), on kostja seisukohal, et käesoleval juhul ei ole toimunud torustiku lekke kindlustusjuhtumit. Seega puudub kostjal kahju hüvitamise kohustus. Lisaks märgib kostja, et ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt poolte vahel ei ole vaidlust kahju suuruse üle. Kostja märgib, et kuivõrd kõnesoleval juhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, ei ole kostja pidanud seni vajalikuks kahju suurust analüüsida. Juhul, kui kohus leiab, et kostjal on siiski tekkinud kindlustuslepingust tulenev kahju hüvitamise kohustus, on kostja maksimaalne täitmise kohustus summas 24 868,04 eurot, mis tuleneb kahju hüvitamisele taastamisväärtusest ehk kindlustuslepingu alusel hüvitatakse kahjustunud seadmete asemele uute samaväärsete seadmete soetamise kulud või päevaväärtuses, arvestades taastamisväärtusest maha kulumi. Kostja on küsinud selgitusi asjatundjalt, kostja IT-juhi MS käest, saades vastuseks, et kokkuvõttes kujuneb kindlustushüvitise suurus järgmiselt: kahjustunud seadmed 22 566,70 eurot + taastamistööd 2 940,38 eurot – omavastutus 639,12 eurot = 24 868,04 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on printsiibis nõus hagejaga selles, et juhul, kui kohus leiab, et kostjal on tekkinud kindlustushüvitise maksmise kohustus, on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist 0,02% makstavast hüvitisest iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte üle 15% väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest. Kuivõrd kostja ei nõustu hagiavalduses märgitud kahjusummaga, ei nõustu ta ka hagiavalduses märgitud viiviste arvestusega. Viiviste arvestamisel tuleb aluseks võtta põhjendatud võimalik kindlustushüvitis summas 24 868,04 eurot, mitte hagiavalduses märgitud kahjusumma 72 105,70 eurot. Lisaks märgib kostja, et meelevaldne ja pahatahtlik on hageja väide, mille kohaselt muutis kostja oma 10.01.2011. a vastuses hagejale hüvitisest maksmisest keeldumise põhjendusi, tuginedes H OÜ e-kirjale, mille kohaselt viimane ei teadvat, mis seadme töös häire põhjustas. Kostja rõhutab, et keeldus oma 12.10.2010. a otsuses kahju hüvitamisest selgesõnaliselt kahel alusel – esiteks, ei ole tegemist torustiku lekke kindlustusjuhtumiga Tingimuste 3.4.1.1 mõistes ning teiseks, Tingimuste punkti 3.4.1.4.1 järgi ei hüvitata kahju, mille on tekitanud kondenseerunud vesi. Kuigi kostja loobus pärast hagejalt 06.12.2010. a nõudekirja saamist ja selle analüüsimist kindlustushüvitise maksmisest keeldumisel Tingimuste punktile 3.4.1.4.1 viitamast, ei muutnud see kostja otsust tugineda kindlustushüvitise maksmisest keeldumisel Tingimuste punktile 3.4.1.1, kuna tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Seda on kostja oma 10.01.2011. a vastuses hagejale selgesõnaliselt ka märkinud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.09.01.2012. a hageja seisukohas kostja vastusele jääb hageja hagiavalduse juurde ning pakub välja kompromissi: 1) Kostja nõustub, et hüvitamisele kuulub ka käibemaks, kuna EL jaoks on ka käibemaks kulu ja riigilt ta seda tagasi küsida ei saa; 2) Pooled ei vaidle õigeks võetud summade üle (koos käibemaksuga): 2 970, 38 eurot (taastamistööd) + 27 080,14 eurot (seadmed, v.a Apple XServer) = 30 050, 52 eurot. See summa kuulub hüvitamisele täies mahus; 3) Apple XServer hüvitamise nõuet summas 21 811 eurot vähendatakse EL poolse kompromissina 1⁄2 ulatuses ehk 10 905, 50 euroni. Seesam kohustub selle summa Eesti Lotole hüvitama; 4) Ülejäänud vaidlusaluste seadmete maksumuse (v.a Apple XServer) osas peale Seesami omaksvõttu, s.o vaidluse all olevat 20 170, 74 euro hüvitamise nõuet vähendab EL samuti 1⁄2 ulatuses ehk 10 085, 37 euroni. Seesam kohustub selle summa Eesti Lotole hüvitama; 5) Kokku seega hüvitab Seesam kompromissi korras põhinõude katteks 51 041, 39 eurot (kompromissisumma). 6) Kompromissi puhul arvestatakse viivisenõuet üksnes eeltoodud kompromissisummalt mitte E L täisnõudelt. Seega on viivised (viivitatud päevi on seisuga 10. jaanuar 2012. a 455) 51 041, 39 * 0,02% * 455 = 4 644, 77 eurot. 7) Kokku hüvitab Seesam Eesti Lotole kompromissi korras 55 686, 16 eurot. 8) Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4.16.01.2012. a seisukohas kostja kompromissiga ei nõustunud jäädes hagivastuses öeldu juurde ning märgib, et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud, mistõttu ei saa nõustuda ka kompromissiga.
5.Kostja avaldab kohtuteesides, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et juhul, kui kohus leiab, et kostjal on tekkinud kindlustushüvitise maksmise kohustus, kuulub kostja poolt koos käibemaksuga arvestades tasumisele summa 29 202,53 eurot. Kostja on seisukohal, et seade Apple XServer ei olnud kindlustuslepingu alusel kindlustatud, kuna see ei sisaldunud kindlustatud ja kahjustunud seadmete nimekirjas ega ka kindlustuspoliisil. Siiski märgib kostja, et kui kohus leiab, et nimetatud seade kuulub hüvitamisele, siis summas 21 811 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning tunnistajate ütlused, uurinud kohtule esitatud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
7.Poolte vahel on vaidluse kindlustusjuhtumi toimumise üle. Asja lahendamiseks on vajalik tõlgendada poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi ning hinnata tõendeid, et välja selgitada, kas esitatud asjaolude pinnalt on võimalik tuvastada kindlustusjuhtumi toimumine. Samuti vaidlevad pooled osaliselt kahjustatud vara väärtuse üle summas 21 092,17 eurot. Pooled ei vaidle kahjustada saanud vara väärtuse üle summas 29 202,53 eurot ning seadme Apple XServer maksumuse üle summas 21 811 eurot.
8.VÕS § 423 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 450 lg 1 järgi muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks- määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Kohtule esitatud kindlustuspoliisist nähtub, et hageja ja kostja kindlustasid hageja vara kostja varakindlustuse tingimuste 1/2008 järgi. Tingimuste p 3.4.1.1 järgi on torustiku lekkeks vedeliku auru või gaasi äkiline ja ettenägematu vahetu väljavoolamine või immitsemine vigastatud või katkisest mahutist, torustikust või seadmest. Hüvitatakse p 4.2.1.2.1 järgi kahju, kui torustiku leke on toimunud hoonesisestest statsionaarsetest veevarustus-, kütte või kanalisatsioonisüsteemist, aurugaasi või õlitorustikest ning p 4.2.1.2.3. järgi kindlustatud seadmest või seadme statsionaarsest torustikust. Tingimuste p 3.4.3. järgi kindlustatakse lisaks torustiku lekkele kahju, mille põhjuseks on vedeliku väljavoolamine hoonesisesest ja kolmanda isiku kasutuses oleva ruumi statsionaarsest veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi või auru-, gaasi-, ja õlitorustiku sulgemata avast. Tingimuste p 3.4.1.3.1. järgi ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud kondensaatvesi.
9.Kostja tingimuste puhul on tegemist tüüptingimustega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tüüptingimused on saanud lepingu osaks. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see kahjustab ebamõistlikult teist lepingupoolt. Tehingu tühisus on õiguslik küsimus, mida tuleb kohtul hinnata olenemata poolte esitatud argumentidest. Kohus leiab, et kostjal kui on õigus sisustada olukorrad, mida tuleb lugeda kindlustusjuhtumiteks. Kohtu arvates ei ole ebamõistlikult kahjustav piiritleda kindlustusjuhtumid selliselt, et selleks saab olla üksnes olukorrad, kus kindlustusvõtjal puudub selgelt võimalus olukorda ette nähta. Tunnistaja HK ütlustest nähtub, et äravoolutrassi puhastamine kuulus tavapärase regulaarse hooldustöö juurde, seega võis hageja olukorda ära hoida ja ette nähta.
10.Kohtule esitatud kostja kahju hüvitamise keeldumise otsusest nähtub, et keeldumise põhjuseks oli asjaolu, et kahju põhjustas kondensaatvesi ning puudus torustiku leke tingimuste mõistes. Seega tuleb tuvastada, kas kahju hüvitamisest keeldumise alused olid olemas. Tunnistajate DA ja HK ütluste kohaselt ei näinud nad serveri jahutusseadme voolikul mehhaanilisi vigastusi või murdekohti. Tunnistaja HK ütlustest nähtub, et lekke põhjustas jahutusseadme vooliku ummistus. H OÜ aruandest avarii kohta nähtub, et on tuvastatud kondensaatvee tilkumine ning äravoolu toru on puhastatud, kuid selgelt ei ole avarii põhjus välja toodud. Kohus järeldab aruande tekstist, et puhastuse vajadus saab tekkida, kui äravoolutrassil oli mingisugune vee voolu pidurdav takistus. KO ja LO seletuskirjades ei ole kirjeldatud lekke tekkimise põhjuseid, seega pole need asjakohased. GE asjatundja arvamusest nähtub, et serveriruumi seadmeid kahjustas jahutusseadmest välja voolanud liigvesi ja seda ei saa pidada kondenseerunud veeks. Asjatundja arvamuses ega kohtule esitatud fotodel ei ole tuvastatud jahutusseadme vooliku kahjustusi. Hageja ruumides 14.05.2011 toimunud avarii kohta esitatud tõendid ei ole asjakohased, sest tunnistaja HK sõnul ei ole avariide põhjused identsed. Samuti ei saa kohtu arvates mõjutada 14.05.2011 toimunud avarii käik eelneva avarii asjaolusid. MS koostatud asjatundja arvamuses oli talle esitatud küsimus kindlustatud vara, selle maksumuse ning avarii põhjuste kohta. MS erialaks on märgitud IT-juht. Kohus leiab, et asjatundja arvamuse vastuse p 4 ei oma tõenduslikku väärtust, sest selles on kirjeldatud, kuidas võiksid olla paigutatud serveri ruumi seadmed, kuid kostja hüvitisest keeldumise otsuse aluseks ei ole seamete vale paigutus või muu hageja poolne lepingu rikkumine. Avarii põhjuste kohta MS arvamust ei ole avaldanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et asjaolu, kas mingisugune seade tuleb lugeda kindlustuskaitse all olevaks, on õiguslik küsimus, mille kohta ei saa esitada tõendeid. tõeneid saab esitada üksnes vara väärtuse kohta. Kohus asub seisukohale, et avarii põhjuseks oli jahutusseadme äravoolutrassi ummistus. Trassi ummistus ei ole käsitletav kindlustusjuhtumine tingimuste p 3.4.1.1 järgi. Kohtu arvates ei saa pidada äravoolutrassi ummistust ka sulgemata avaks tingimuste p 3.4.3. mõttes. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et äravoolutrass oleks olnud lahti või otstest ühendamata. Kohus leiab, et asjaolud, kas tegemist oli kondensaatveega ei ole tõendatud. Asjatundja GE arvamuses järgi oli tegemist liigveega. Samas ei ole see asjaolu kohtu arvates oluline, sest tuvastatud on üks kahju hüvitamisest keeldumise alus, mis on piisav tõendamaks kostja kohustuse puudumist.
11.Kohus ei analüüsi menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt poolte poolt esitatud tõendeid kahju suuruse kohta, sest kindlustusjuhtumit ei ole kohtu arvates toimunud.
12.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise taotlus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.