30. märts 2012 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 14:00
Tsiviilasja number
2-11-21672 CIOÜ hagi EEOÜ vastu võlgnevuse 5897,57 eurot ja viivise tasumise nõudes 5897,57 eurot
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja CIOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja advokaat Kairi Tuulmägi (AB Aivar Pilv, e-post [email protected]); Kostja EEOÜ (registrikood XXX asukoht XXX). Viimane kohtuistung 24.01.2012.a. / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt EEOÜ-lt hageja CIOÜ kasuks võlgnevus 5897 (viis tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse) eurot ja 57 senti.
3.Välja mõista kostjalt EEOÜ-lt hageja CIOÜ kasuks viivised 09.05.2011 seisuga summas 222.37 eurot ja täiendavad viivised seisuga 30.03.2012 summas 422,97 eurot, so kokku 645,34 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest (30.03.2012) viivised VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras põhinõudest (5897,57 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud jätta 61 /100 ulatuses kostja kanda ja 39/100 ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.CIOÜ (edaspidi hageja) hagiavalduse kohaselt (tl 2-7) teostas S OÜ (edaspidi Stipend) ajavahemikul 17. - 19.08.2010 OÜ-le EE(edaspidi kostja) „ TP“ ehitusobjektil lae tugitalade paigaldustöid. Nimetatud tööde osas allkirjastasid pooled tööde vastuvõtmise akti nr 5, milles pooled avaldasid, et loevad tööd nõuetekohaselt täidetuks ja kinnitavad, et ei oma selles osas mingeid pretensioone. Vastavate tööde eest esitas S 03.09.2010 kostjale arve nr 277 summas 23 077,80 krooni (1 474,94 eurot) maksetäht-päevaga 03.10.2010. 26.-28.08.2010 teostas S kostjale „ TP“ ehitus-objektil erinevaid ehitustöid, mille osas allkirjastati aktid nr 1, 2 ja 3. Nimetatud aktides kinnitasid pooled, et loevad tööd nõuetekohaselt täidetuks ja kinnitavad, et ei oma selles osas mingeid pretensioone. Vastavate tööde osas esitas S 03.09.2010 kostjale arve nr 279 summas 18 000 krooni (1 150 eurot) maksetähtpäevaga 03.10.2010. 05.11.2010 esitas S kostjale kinnitus-kirja (edaspidi Kokkulepe), mille kohaselt teostas S „ TP“ ehitusobjektil lisaks eeltoodule ka betoonitöid. Nimetatud Kokkulepe kinnitas poolte vahel toimunud eelnevaid suulisi läbirääkimisi ja selle allkirjastasid nii S kui ka kostja esindaja. Kokkuleppe alusel ja vastavalt tehtud töödele allkirjastasid S ja kostja alljärgnevad tööde vastuvõtmise aktid: - akt nr 1 „Teostatud ehitustööde kohta oktoober 2010. a“. Lisaks esitas S vastava töö osas 29.10.2010 kostjale arve nr 352 summas 43 360,80 krooni (2 771,26 eurot) maksetähtpäevaga 28.11.2010. Nimetatud arve on kostja poolt täies ulatuses tasutud; - akt nr 2 „Teostatud ehitustööde kohta november 2010“. Nimetatud aktis ei ole esitanud kostja ühtegi pretensiooni teostatud tööde kohta. Vastavate tööde osas esitas S 26.11.2010 kostjale arve nr 398 summas 51 199,20 krooni (3 272,23 eurot) maksetähtpäevaga 26.12.2010. Eeltoodust lähtuvalt ei saa poolte vahel olla vaidlust selles, et S on oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud. Samas on kostja jätnud oma lepingulised kohustused osaliselt täitmata ning arved nr 277, 279 ja 398 on seniajani täies ulatuses tasumata. 08.03.2011 sõlmisid S ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega S loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja ja S teavitasid kostjat nõude loovutamisest 09.03.2011. 08.03.2011 esitas hageja kostjale maksenõude arvete nr 277, 279 ja 398 alusel tasumata summade, viivise ja sissenõudekulu tasumiseks. 16.03.2011 seisuga oli nõude suuruseks kokku 10 037,46 eurot. 16.03.2011. a vastas kostja hagejale, paludes esitada nõude aluseks olevad arved ja vastavad alusdokumendid. Hageja saatis kostjale 23.03.2011. a postiga arved nr 277, 279 ja 398 koos tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Nimetatud arved on käesoleva ajani tasumata. Seetõttu pöördub hageja võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole. Hageja palub kohtul hagiavaldus rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 5897,57 eurot ning viivitusintress hagi esitamise seisuga summas 4817,4 eurot, millele lisanduvad täiendavad viivised TsMS § 367 alusel.
2.Hageja esitas 28.06.2011 oma seisukoha kostja vastuse suhtes (tl 64-719. Hageja märgib, et kostja ei ole kohtueelses kirjavahetuses kordagi tuginenud väitele, et arved nr 277, 279 ja 398 on esitatud alusetult. Tegemist on ilmselgelt otsitud väidetega, mille abil püüab kostja põhjendamatult vabaneda oma kohustuste täitmisest. Kostja ja S vahel oli kokkulepe erinevate ehitustööde teostamiseks TP ehitusobjektil. Kokkulepitud tööd on nõuetekohaselt teostatud ning kostjal on tekkinud kohustus tööde eest tasuda. Paljasõnaline on kostja väide, et dokumendid on allkirjastatud volitusi mitteomanud isiku poolt. Kostja nimel on allkirjastanud dokumendid J. R , kes oli TP objektijuhiks (töödejuhatajaks). Seetõttu võis S mõistlikult eeldada, et tegemist on kostja poolt volitatud isikuga, kellel on õigus kostja nimel võtta vastu tehtud töid, allkirjastada akte ning võtta vastu esitatud arveid. Olukorras, kus nimetatud küsimustega peaks tellija poolt tegelema keegi, kes ehitusobjektil pidevalt ei viibi, häiriks see oluliselt tavapärast töörütmi (enne, kui üks töö ei ole vastu võetud, ei ole näiteks võimalik ka uue tööetapiga alustada). Seetõttu ongi igati tavapärane, et
2-11-21672 objektijuht, kes viibib kogu aeg ehitusplatsil, täidab ka kõiki ehitusega seotud jooksvaid ülesandeid, sh allkirjastab tellija nimel tööde vastuvõtmise akte ning esitatud arveid. Eeltoodust lähtuvalt puudus S l mis tahes põhjus kahelda J. R i volitustes. Hageja viitab ka TsÜS § 116 lg-le 2 ja 118 lg 2. Isegi, juhul, kui arved ja aktid on tõepoolest allkirjastatud volitusteta isiku poolt, ei vabasta see ühelgi juhul kostjat hageja nõude täitmisest. Samuti on antud juhul ilmne, et kostja on kiitnud heaks nii kõnealuste tööde teostamise kui ka esitatud arved. Olukorras, kus arved nr 277 ja 279 esitati juba 03.09.2010. a ning arve nr 398 26.11.2010. a, on äärmiselt kummaline ja lausa pahatahtlik asuda enam kui pool aastat hiljem seisukohale, et tegelikult kõnealuste tööde teostamiseks kokkulepe puudus. Teostatud tööde osas vormistati ka kaetud tööde aktid, millele kirjutas lisaks S ja kostja esindajatele alla ka ehitusjärelevalve. E ei esitanud seoses esitatud arvetega ühtegi pretensiooni kuni 2011.a märtsini, kuigi arved esitati ning kostja pidi need kätte saama juba 2010 sügisel. Lisaks tasus kostja ühe esitatud arvetest (29.10.2010 arve nr 352) S täies ulatuses. Kostja väide, et nimetatud arve on tasutud ekslikult, on paljasõnaline ja tõendamata. Kui kostja tõepoolest tasus kõneaeluse arve ekslikult, siis oleks ta pidanud S t sellest koheselt teavitama. Ühtegi vastavat pretensiooni kostja aga kuni 14.06.2011. a ei esitanud. Kostja etteheide, et arve nr 398 aluseks oleval aktil nr 2 ja kinnituskirjas märgitud netosumma ei lähe omavahel kokku, on põhjendamatu. Kuigi kinnituskirjas on näidatud eraldi ridadena tööde ja materjali maksumus, on aktis kõik tööd toodud välja ühel real ning arve hõlmab nii teostatud töid, kui ka seinaraketise renti ja abimaterjale. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et täiendavat arvet seinaraketise rendi ja abimaterjali eest ei ole S kostjale esitanud. Lisaks on kinnituskirjas näidatud tööde eest esitatud ka arve nr 352, mis koos arvega nr 398 moodustab kokku täpselt kinnituskirjas näidatud rahasumma. Seega ei pea kostja ka tasuma hagejale kinnituskirjas kokkulepitud rahasummast kokkuvõttes rohkem. Kostja väited seoses ehitustööde puudustega on otsitud ning alusetud. Isegi, kui S töös oleksid ilmnenud pärast nende vastuvõtmist mingid puudused, ei ole kostja teavitanud S t tööde väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist, mistõttu on ta igal juhul kaotanud õiguse võimalikele puudustele tugineda. Kostja on kõik tööd aktidega vastu võtnud ning kinnitanud seega, et tööd on nõuetekohaselt teostatud. Kostja nõudekirjas esitatud väide, et ta sai puudustest teada alles pärast lifti paigaldamist, on paljasõnaline. Kostja vastusele lisatud fotodelt nähtub, et väidetavad puudused asuvad akende kõrval. Seega oleks kostja saanud puudused tuvastada ka akna kaudu, mitte üksnes liftist, nagu kostja alusetult väidab. Lisaks ei ole ka kostja poolt tõenditena esitatud piltidelt võimalik tuvastada mingeid kvaliteedipuudusi. Kostja ei ole ka ise oma vastuses toonud välja ühtegi konkreetset puudust, vaid on refereerinud üksnes RYL-i nõudeid, väites paljasõnaliselt, et S töö nendele kriteeriumidele ei vasta. Selgitust, kuidas kostja on vastavaid mõõtmisi teostanud, millised on konkreetsed mõõtmistulemused jms asjaolusid ei ole kostja aga oma menetlusdokumendis välja toonud. Kostja pidi tööde tellijana need viivitamatult üle vaatama ning veenduma tööde kvaliteedis. Objektijuht J. R vaatas kõik tööd üle ning tunnistas need aktidega nõuetekohaselt teostatuks. Tööde vastavust nõuetele kinnitas kaetud tööde aktides ka ehitusjärelevalve. Kostja on esitanud tööde lepingule mittevastavuse nõude S 23.03.2011. a, mis on ligi kaheksa kuud hiljem, kui toimus arvete 277 ja 279 aluseks olevate tööde üleandmine ning üle nelja kuu hiljem kui arve 398 aluseks olevate tööde üleandmine. Kostja väited on ka vastuolulised, kuna ühelt poolt väidab kostja, et ta ei ole sõlminud S lepinguid arvetel nr 277, 279 ja 398 nähtuvate tööde tegemiseks, teiselt poolt aga tunnistab kostja hageja nõuet, kuid väidab, et tal puudub kohustus tööde eest maksta, kuna need olid teostatud puudustega. Eeltoodu näitab ilmekalt, et kostja väited on põhjendamatud ning kostja otsib ilmselgelt võimalusi oma kohustuste täitmisest alusetult vabanemiseks. Ebaõige on ka kostja seisukoht, et ta on õigustatud võlaõigusseadusest (VÕS) §-dest 110 ja 111 tulenevalt kasutama kinnipidamisõigust ning mitte tasuma esitatud arvete eest. S tasunõue on
2-11-21672 muutunud sissenõutavaks hetkest, kui tööd on kostja poolt vastu võetud, mistõttu ei ole kostjal seadusest tulenevat alust keelduda arvete nr 277, 279 ega 398 tasumisest sõltumata tema võimalikest vastuväidetest.
3.Hageja jäi 24.01.2012 kohtuistungil ja 16.03.2012 seisukohas oma hagi ja varasemate seisukohtade juurde (tl 100-102, 104-108).
Kostja vastuväited
4.Kostja oma vastuses hagile hagi ei tunnista ( tl 44-49). Kostja leiab, et arve 277, 279 ja 398 on esitatud S poolt alusetult. Tuginedes poolte vahelisele varasemale praktikale ning välja-kujunenud tavale VÕS § 25 mõistes ei ole arve nr 277 alusdokumendiks märgitud aktides nr 1, 2 ja 3 ja arves 279 alusdokumendiks märgitud aktis nr 5 töö kohta ei ole lepingut sõlmitud, mistõttu on määramata töövõtja volitatud esindaja, töö teostamise periood, töö maht ning maksumus. Nimetatud aktid vastu võtnud isikule ei ole antud volitusi võtta ettevõtte nimel rahalisi kohustusi ning arved nr 277 ja 279 on esitatud alusetult. Kostja ei välista, et S on nimetatud objektil töid teostanud, kuid pooled ei ole jõudnud kokkuleppele teostatud töö maksumuses ning nõuetekohasuses. S ei ole kostjale esitanud dokumentatsiooni, milline tõendaks väidetavalt teostatud ehitustöid. Ehitustööd ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud. Arves nr 398 märgitud tööde kohta on S esitanud 05.11.2010 kinnituskirja nr 210/25, mille kohaselt kohustus teostama TPi objektil liftišahti ehitustöö järgmise maksumusega: - Liftišahti betoonitööd summas 59 400 krooni, millele lisandub km; - Seinaraketise rent summas 14 500 krooni, millele lisandub km; - Abimaterjalid summas 4 900 krooni, millele lisandub km; Kokku summas 78 800 krooni, koos km-ga 94 560 krooni. Arve nr 398 aluseks olevas aktis nr 2 on märgitud teostatud töödena liftišahti betoonitööd netosummas 78 800 krooni, milline on selges vastuolus kinnituskirjas märgitud netosummaga 59 400 krooni. Akti nr 2 ei ole allkirjastanud kostja esindajana projektijuht Kaido Karula, kuigi aktis on nimetatud isiku nimi märgitud tellija esindajana Asjaolu, et kostja on ekslikult tasunud S arve nr 352, ei oma antud juhul tähendust. Hilisemal kontrollimisel selgus, et ka selle arve alusdokumendi oli KK asemel allkirjastanud selleks volitusi mitteomav isik. Eeltoodust tulenevalt on arve 398 esitatud alusetult, liftišahti betoonitööd arvel märgitud summas ei ole kostjaga kokku lepitud ning akti on allkirjastanud selleks volitusi mitteomav isik. Samuti on kostjale esitamata dokumentatsioon, milline tõendaks väidetavalt teostatud ehitustöid ja ehitustööd ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud. OÜ S poolt esitanud 05.11.2010 kinnituskirja nr 210/25 punktis 1 on sätestatud, et töö kvaliteedi hindamise aluseks on Hea Ehitustava, Ehitustööde Üldised Kvaliteedinõuded (RYL klass 1), kehtivad ehitusaiased Õigusaktid, ning asjassepuutuvad eeskirjad. Nimetatud tingimustele OÜ S poolt teostatud töö ei vasta - valatud betooni puhas pind ei vasta RYL klassi 1 tasasusnõuetele. Kostja on teostanud vastavad mõõtmised ning tuvastanud, et eelpoolnimetatud nõuetele S töö ei vasta. Kostja esitas 23.03.2011 OÜ-le S nõude puuduste kõrvaldamiseks, andis täiendava tähtaja 30.03.2011 ning teavitas kavatsusest rakendada sanktsioone, et korvata talle tekitatud kahju (lisa 3nõue puuduste kõrvaldamiseks Nimetatud tähtajaks S puuduseid ei kõrvaldanud, need on kõrvaldamata kuni käesoleva hetke seisuga. 30.03.2011 teavitas S esindaja vahendusel, et ei ole nõus puuduseid kõrvaldama. 14.04.2011 vastas kostja OÜ S esindaja poolt koostatud 30.03.2011 vastuskirjale ning teavitas kinnipidamisõiguse kasutamisest VÕS § 110 ja 111 mõistes. Põhjusel, et S töös ilmnenud puudused on kõrvaldamata, ei ole veel selgunud kostja nõude rahaline täpne suurus. Hinnanguliselt jääb see suurusjärku 5 000 -6 000 eurot ehk võrdväärne hageja nõudega.
2-11-21672
5.Kostja seaduslik esindaja KS poolt 24.01.2012 kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole vaieldav, et S OÜ on objektil tööd teinud, kuid vaidlustas hageja nõude, kuna liftišahti betoonitööd olid tehtud ebakvaliteetselt ja see selgus alles siis kui hakati lifti paigaldama. Aktide 1,2,3 ja 5 osas ning arvete 277 ja 279 osas ei ole kostjal vastuväiteid. Objektijuhil J.R oli õigus aktidele alla kirjutada ( tl 100-101).
Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning poolte täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust, et S OÜ teostas kostjale nõuetekohaselt aktides nr 1, 2 , 3 ja 5 nimetatud ehitustöid, mille on kostja esindajana vastu võtnud objektijuht JR ja mille kohta on S OÜ poolt 03.09.2010 koostatud arve nr 277 summas 1474,94 eurot ja arve nr 279 summas 1150,41 eurot (tl 9-14). Poolte vahel ei ole ka vaidlust, et pooltevahelise 05.11.2010 kinnituskirja alusel teostas S OÜ kostjale betoonitöid, sealhulgas liftišahti betoonitööd, seinaraketise rent ja abimaterjalid kogusummas (koos käibemaksuga) 6043,49 eurot (94560 krooni), mille kohta koostatud akti nr 2 (ehitustööde kohta november 2010) on kostja objektijuht Janek R summas 51199 krooni vastu võtnud ning mille kohta S OÜ on 26.11.2010 koostanud arve nr 398 summas 3272,23 eurot (tl 1517). Nõude loovutamise lepinguga 08.03.2011 loovutas S OÜ oma nõuded kostja vastu hagejale (tl 1823) Arvete 277 ja 279 suhtes kostja seadusliku esindaja KS poolt 24.01.2012 kohtu-istungil antud seletuse kohaselt vastuväiteid ei ole. Arve 398 suhtes märkis kostja seaduslik esindaja, et lifti paigaldamisel ilmnesid liftišahti betoonivalu puudused. Kostja lepinguline esindaja vaidlustas hageja poolt nõutud 0,5 % viivise, milles ei ole kokku lepitud (tl 100-101). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eeltoodust tulenevalt on hageja arved nr 277 ja 279 muutunud sissenõutavaks. Hageja arve 398 suhtes kostja poolt kinnipidamisõiguse rakendamise suhtes (VÕS §§-d 110 ja 111) kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole väidetavaid kvaliteedipuudusi talle üleantud betoonitöödes tõendanud. Puudustele viidates on kostja vaid refereerinud RYL-i nõudeid, väites, et S töö nendele kriteeriumidele ei vasta. Selgitust, kas ja kuidas kostja on vastavaid mõõtmisi teostanud, millised on mõõtmistulemused ja muid konkreetseid asjaolusid ei ole kostja välja toonud. Ainult fotode esitamisest puuduste tõendamiseks ei piisa. Vastavalt VÕS § 644 lg-le 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö
2-11-21672 lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus peab nõustuma hagejaga, et olukorras kus kostja on tööd aktiga vastu võtnud novembris 2010, ei saa kostja esmakordset osundamist väidetavatele puudustele vastuvõetud töös 2011 märtsis lugeda õigeaegseks töö mittevastavusest teatamiseks (tl 50-59). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul ka S OÜ arve 398 muutunud sissenõutavaks. Hageja poolt arvestatud viiviste suhtes kohus märgib, et kuigi hagejal on johtuvalt VÕS § 113 lg 1 õigus nõuda viivist, puuduvad tõendid töövõtja ja tellija poolse kokkuleppe kohta viivisemäära 0,5 % päeva rakendamise suhtes. Asjaolu, et J.R kostja esindajana on kinnitanud allkirjaga arvete vastuvõtmist, et tõenda pooltevahelist kokkulepet 0,5 % viivisemäära rakendamise suhtes. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Eur a Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Eur a Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2011 oli 1,00%, enne 01.07.2011 1,25 % ja enne 01.01.2012 1 %. Seega lepinguga ettenähtud intressimäära puudumisel võimalik arvestada hageja sissenõutavatelt tasunõuetelt viivist vastavalt 0,022 % päevas. Kostja on kuni hagi esitamiseni viivitanud arvete 277 ja 279 tasumisega 218 päeva ja arve 398 tasumisega 134 päeva., millest tulenevalt viivised moodustavad vastavalt 70,74 eurot (1474,94 x 0,00022 x 218), 55,17 eurot (1150,41 x 0,00022 x 218) ja 96,46 eurot (3272,23 x 0.00022 x 134), so kokku 222.37 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust johtuvalt mõistab kohus kuni otsuse tegemiseni välja viivise summas 422,97 eurot (5897.57 x 0.00022 x 326) ja alates otsuse tegemisest VÕS § 113 ettenähtud määras. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt.
Menetluskulude jaotus
7.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (summas 6542,91 eurot hageja poolt nõutud summast 10714,97 eurot), jaotab kohusmenetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-11-21672
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.