Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Apellatsioonkaebuse esitamine Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

BIGBANK AS esitas 29.08.2011.a Tartu Maakohtusse hagi Aivar Roosimäe vastu 27.06.2006.a tarbijakrediidilepingu nr 0601004/15st alusel tekkinud võlgnevuse 8 417.76 euro ja alates 27.08.2011 täiendava viivise väljamõistmiseks. Võlgnevus koosneb tagastamata krediidist summas 4 793.17 eurot, sissenõutavaks muutunud intressist summas 580.24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivistest summas 3 044.35 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 30 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 10.02.2012 teatega Ametlike Teadaannete kaudu 11.01.2012. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113, § 401, § 402 ja TsMS § 367 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 543.24 eurot, teate väljaandes Ametlikud Teadaandes avaldamise eest tasutud riigilõiv 6.39 eurot ja õigusabikulud 95.87 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 549.63 eurot (543.24 + 6.39). Hageja on esitanud kohtule arve nr 254 (tl 44) ning maksekorralduse nr 11340 (tl 45) selle kohta, et ta on tasunud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 95,87 eurot. Hageja esindajana esitas hagiavalduse kohtusse käesolevas menetluses volikirja (tl 8) alusel Brit Raud. Volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade Sissenõudmise

Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Brit Raudi esindama hagejat kohtumenetluses. Edasiselt oli menetluses hageja esindajana AS BIGBANK kohtu- ja täitemenetluse osakonna jurist Liisu Anger. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 45 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 594.63 eurot (549.63 + 45). Kohus mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.