Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
29. märts 2012.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-22359
Tsiviilasi
OÜ LT hagi OÜ K (likvideerimisel) ja NZ vastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ LT(registrikood XXX, XXX); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Aleksander Vares ja Ksenia Kravtshenko (Advokaadibüroo Vares & Partnerid, Viru 9, 10140 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostjad:
Kinnitada LTOÜ (hageja), OÜ K - likvideerimisel (kostja 1) ja nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
NZ (kostja 2), koos
1.1 OÜ K (likvideerimisel, registrikood XXX) ja NZ (isikukood XXX) kohustuvad tasuma hagejale LTOÜ-le (registrikood XXX) kokku 5 000 (viis tuhat) eurot kahe (2) nädala jooksul alates käesoleva lahendi tegemisest. Antud summa tuleb kostjatel tasuda DB ́i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX. 1.2
Pooled lepivad kokku, et käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud summa tasumisega viivitamisel kohustuvad kostjad tasuma viivist 0,5% tasumata summalt päevas.
1.3
Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-22359.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pool LTOÜ (registrikood XXX) tasutud riigilõivust, so summas 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot ja 45 senti ning kanda nimetatud summa DB ́i (isikukood XXX ) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX. Advokaadibüroo Vares & Partnerid OÜ tasus hageja eest 11.05.2011.a hagiavalduselt riigilõivus summas 798,89 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Riigilõiv OÜ LT hagiavalduse eest“.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
Hageja esitas Harju Maakohtule 11.05.2011.a hagiavalduse kostjate vastu töövõtulepingust tulenevas nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostjate vahel sõlmitud 01.06.2007.a töövõtuleping, mille alusel teostas hageja gaasi-, kütte-, küttesõlme- ja ventilatsioonitöid kostjale 2 kuuluval kinnistul XXX , Tallinn. Tööde käigus tegi hageja kostjatele täiendava ettepaneku ehitada välja päikeseenergiat kasutav küttesüsteem, milleks kostjad andsid nõusoleku. Kirjalikku kokkulepet selle kohta ei koostatud. Kostjatele anti tööd ja töödega seotud dokumendid üle 28.05.2009.a aktiga nr 044-9, mille alusel esitas hageja kostjale 1 lõpparve 117, mille kostja tasus osaliselt. Ülejäänud osas on kostja keeldunud arve tasumisest, viidates töödes esinenud puudustele ja sellele, et ventilatsioonisüsteemi projektis esines vigu. Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Kostja NZ leidis, et tema ei ole sõlmitud lepingu pooleks. Kostja OÜ K (likvideerimisel) leidis, et kuigi poolte vahel oli sõlmitud leping, selgus 2009.a novembris, et tööd olid tehtud puudustega. Kostja nõudis hagejalt puuduste kõrvaldamist, kuid hageja puudusi ei kõrvaldanud. Hageja leidis omakorda, et mõlemad kostjad vastutavad tema ees solidaarselt. 14.03.2012.a kohtuistungil jäid menetlusosalised oma nõude ja vastuväidete juurde. Pooled esitasid 27.03.2012.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist ja määruskaebuse esitamise õigusest loobumist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagiavalduselt on tasutud riigilõivu summas 798,89 eurot, mistõttu käesolevalt tuleb hagejale tagastada riigilõiv 399,45 euro suuruses summas hageja märgitud arveldusarvele. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad edasikaebeõigusest. Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.