Tsiviilasja number
2-11-22399
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.03.2012, Tallinn
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
AS SEB Liising hagi H Li vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Harju Maakohtu 30.11.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS SEB Liising apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7915,05 eurot
Istugi toimumise aeg
12.03.2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010), esindaja Martin Velling Kostja H L (isikukood XXXX, XXXXXX)
Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 30.11.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja AS SEB Liising kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 17.04.2007 sõlmisid hageja kui liisinguandja ja Osaühing H.L kui liisinguvõtja liisingulepingu nr L07104613, mille eesmärgiks oli anda Osaühing H.L kasutusse kaater XXXXXXX. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 15.04.2012, mille jooksul kohustus Osaühing H.L tasuma Hagejale Liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingule andis kostja hagejale käenduse, tagamaks liisingulepingust tulenevate Osaühingu H.L kohustuste täitmist solidaarselt Osaühinguga H.L summas 31,955,82 eurot (500 000 krooni). 17.04.2007 sõlmiti hageja kui ostja ja Osaühing H.L kui müüja vahel liisingueseme müügileping nr L07104613, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest müüjale 38,928.59 eurot (609 100 krooni). Liisingueseme valdus oli Osaühingu H.L käes juba enne eelnimetatud müügilepingu sõlmimist. 01.11.2008 hageja poolt liisingueseme kasutamise eest tasumiseks esitatud arve oli viimane, mille Osaühing H.L tasus täielikult. 11.06.2009 saatis hageja Osaühingule H.L teatise, et hageja loeb liisingulepingu ühepoolselt ülesöelduks ja Osaühingul H.L tuleb liisinguese hagejale tagastada, kui Osaühing H.L ei tasu liisingulepingust tulenevat võlgnevust hiljemalt 25.06.2009. Hageja hoiatas Osaühingut H.L, et liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on Osaühingul H.L kohustus hüvitada hagejale liisingueseme müügikahju, samuti kõik liisingulepingu ülesütlemisest AS-le SEB Liising tekkivad kulud. 26.06.2009 seisuga ei olnud Osaühing H.L võlgnevusi hagejale tasunud ja liisinguleping loeti ülesöelduks. Osaühing H.L liisingueset hagejale ei tagastanud, mistõttu tellis hageja kooskõlas liisingulepingu punktiga 12.4 OÜ-lt Reeborn Liisingueseme tagastusteenuse ja tasus selle eest 478,42 eurot (7485,60 krooni). 28.07.2009 sai hageja esindaja OÜ Reeborn liisingueseme enda valdusesse. Liisingueseme esialgse ülevaatuse käigus tuvastati, et liisinguesemel on puudu nii vint kui ka temperatuurinäidik. 17.08.2009 Osaühing Autolink poolt hagejale esitatud arve alusel tasus hageja liisinguesemele duplikaatpassi tellimise eest ARK-st 19,17 eurot (300 krooni). 06.10.2009 müüs hageja liisingueseme hinnaga 16 936,59 eurot (265 000 krooni). 15.10.2009 Osaühing Autolink poolt hagejale esitatud arve alusel tasus hageja liisingueseme müügiteenuse eest 532,60 eurot (8333,33 krooni). 21.04.2011 saatis hageja kostjale teatise, et kostjal on tekkinud kohustus tasuda Osaühing H.L eest hagejale liisingulepingust tulenev võlgnevus summas kokku 9337,79 eurot hiljemalt 03.05.2011. 13.05.2011 seisuga ei ole Osaühing H.L ega kostja võlgnevust hageja ees kustutanud. Tulenevalt liisingulepingu punktist 1.12 oli hageja õigustatud nõudma viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Sellest tulenevalt on hageja viivise tasumise nõue Osaühing H.L vastu summas 1422,74. Hageja palus kohtul mõista H Lilt välja 9337,79 eurot. Hageja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja on alates võlgnevuse tekkimisest käitunud hageja suhtes pahatahtlikult. Esiteks ei tagastanud kostja vabatahtlikult liisingueset. Teiseks pole kostja käesoleva hetkeni Osaühing H.L esindajana tagastanud sõidukit XXXXX, mis oli tema valduses hageja ja Osaühing H.L vahel sõlmitud ühe teise liisingulepingu alusel. Kostja oli hagejaga suheldes väga üleolev ning ähvardas, et järgmisel päeval toimetatakse liisinguese kolmandate isikute poolt minema. Seoses eeltooduga ei olnud tõepoolest võimalik nii vähese aja jooksul tellida kaatrite veoks mõeldud spetsiaalset transporti. Samas on kaatri transport selleks mittespetsiaalse transpordivahendiga kostja tegevuse poolt põhjustanud. Seega isegi juhul, kui kostja väidetavad kaatri vigastused tekkisid selle transportimise käigus,
oleks põhjendatud hageja kasuks välja mõista kogu hageja hagiavalduses esitatud nõue summas 9337,79 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kaatri hinna kujundamisel on võetud aluseks USA turu hinnad, mis on keelatud. Kaatri vigastused on tekkinud peale selle üleandmist. Kaatri reaalne müügihind oleks pidanud olema vähemalt 450 000 krooni. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohtu praktika kohaselt on poolte kokkuleppel lubatav lähtuda ka tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Lubatav hinnaerinevus on siinjuures kuni 10%. Tulenevalt Jensen & Englund Marine AB esindaja M Vi esitatud arvamusest on liisingu eseme turuhinnaks 2009 suvel 450 000 eesti krooni koos käibemaksuga ehk 375 000 krooni (23 966,87 eurot) ilma käibemaksuta. Jensen & Englund Marine AB on Rootsi Kuningriigis tegutsev kaatrimüüja (www.jensenenglund.se). Jensen & Englund Marine AB esitatud arvamust toetab ka 14.04.2007 sõlmitud müügileping L07104613, mille kohaselt liisinguese (2007) müüdi liisinguandjale 609 100 krooni eest. Eeltoodust tulenevalt oleks põhjendatud liisingueseme võõrandamine mitte odavamalt kui 337 500 krooni suuruses summas. Liisinguese on võõrandatud aga hinnaga 220 833,33 krooni. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandaja sõidukite kapitalirendilepingu üldtingimuste punkti 12.2.1 ja 12.2.2 tühised osas, millega see ei arvesta tagastatava vara väärtusega tagastamise hetkel. Hagejal on nõue 357 550 krooni (22 851,61 eurot) suuruses summas, vara väärtus selle tagastamise hetkel oli 375 000 krooni (23 966,87 eurot) ilma käibemaksuta. Seega hagejal puudub nõue. Lisaks märkis kohus täiendavalt, et 28.07.2009 üleandmisvastuvõtuaktist nähtuvalt on fikseeritud kaks puudust: vindi ja temperatuurinäidiku puudumine. Hilisematel fotodel on näha hulgaliselt muid puudusi- purunenud tuuleklaas, mõrad parrastes ja salongis. Kohtu hinnangul ei saa kostjale panna asja kahjustamise riisikot peale selle üleandmist. Ka on hageja ja koostööpartner kinnitanud, et kaatri vedu toimus ilma spetsiaalvahendite kasutamiseta. Kostja ei ole põhjustanud kaatri transporti selleks mittespetsiaalvahendiga. Hageja viited teise liisingulepingu esemele ei ole käesolevas asjas asjassepuutuvad. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 9337,05 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas kohtule 30.11.2011 seisukoha, mille kohaselt tulenevalt TsMS § 238 lg 1 p-st 1 ei ole Jensen & Englund Marine AB seisukoht liisinguesemeks olnud kaatri hinna osas asjakohane. Vaatamata sellele, et hageja palus kohtul kostja esitatud tõend jätta tähelepanuta ning mitte seda tõendite hulka arvata, on kohus tõendi vastu võtnud ning pidanud seda
asjakohaseks tõendiks. On väheusutav, et Rootsis kaatrite müügiga tegelev firma võiks nii hästi kursis olla Eesti turul toimuvaga, et eelnimetatud asjaolu kohta anda hinnanguid, mida kohus saaks käsitleda tõendina. Väär on kohtu seisukoht, et liisingueseme kõrgemat turuväärtust toetab ka 14.04.2007 sõlmitud müügilepingus nr L07104613 sisaldunud oluliselt kõrgem müügihind. Sügava majanduskriisi tingimustes 2009 keskel olid sõidukite, eriti kaatrite kui luksuskauba, hinnad langenud vähemalt mitu korda võrreldes 2007 aprillikuuga, mis oli Eestis valitsenud majandusbuumi absoluutne tippaeg. Kostja keeldus liisingueseme transpordist. Enamgi veel, kostja ähvardas hageja esindajat OÜ-d Reeborn, et liisinguese võib kadunud olla, kui OÜ Reeborn kohe liisinguesemele järele ei tule, mistõttu OÜ-l Reeborn polnud nii vähese ajaga kaatrite transportimiseks spetsiaalset transpordivahendit võimalik hankida. Seega transportimisel liisinguesemele tekitatud võimalik kahju on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu (kostja tegevus – liisingueseme transportimisest keeldumine, hageja esindaja OÜ Reeborn teavitamine sellest, et liisingueseme äraveoga on kiire) tagajärg (põhjuslik seos). Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.11.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kolleegium leiab, et maakohus võttis põhjendatult aluseks liisingueseme väärtuse määramisel kostja poolt esitatud tõendi, kuna selles on antud hinnang kaatri võimalikule väärtusele selle tagastamise hetkel. Hageja on tõendanud vaid müügihinda võõrandamisel ja tugineb sellele. Maakohus leidis põhjendatult, et 28.07.2009 üleandmisvastuvõtuaktist nähtuvalt on fikseeritud vaid kaks puudust: vindi ja temperatuurinäidiku puudumine. Hilisematel fotodel on näha kaatril hulgaliselt muid puudusi- purunenud tuuleklaas, mõrad parrastes ja salongis (t.l.59-63). Vaidlus puudub selles, et liisingueseme tagastamiseks kasutati ebakohast transporti, millega tekitati kaatrile vigastusi. Ka on hageja ja tema koostööpartner kinnitanud, et kaatri vedu toimus ilma spetsiaalvahendite kasutamiseta. Seda ei saa panna süüks kostjale. Maakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.