Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagiavalduse kohaselt 17.04.2007.a sõlmiti Hageja kui liisinguandja ja Osaühing HL, registrikood XXX, kui liisinguvõtja vahel liisinguleping nr XXX (edaspidi Liisinguleping) (tl 1218), mille eesmärgiks oli anda Osaühing HL kasutusse Osaühingu HL poolt väljavalitud ese – kaater Stringray 210 CX Volvo Benta 4,3 MPI/SX (edaspidi Liisinguese), registrimärgiga XXX. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 15.04.2012, mille jooksul kohustus Osaühing HL tasuma Hagejale Liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. Vastavalt Hageja ja Kostja vahel sõlmitud käenduslepingule (tl 19) andis Kostja kui käendaja Hagejale käenduse, tagamaks Liisingulepingust tulenevate Osaühingu HL kohustuste täitmist solidaarselt Osaühinguga HL summas 31,955.82 eurot (500,000 Eesti krooni). 17.04.2007.a sõlmiti Hageja kui ostja ja Osaühing HL kui müüja vahel Liisingueseme müügileping nr XXX (20), millega Hageja omandas Liisingueseme ja tasus Liisingueseme eest müüjale 38,928.59 eurot (609,100 Eesti krooni). Liisingueseme valdus oli Osaühingu HL käes juba enne eelnimetatud müügilepingu sõlmimist. 01.11.2008.a Hageja poolt Liisingueseme kasutamise eest tasumiseks esitatud arve oli viimane, mille Osaühing HL tasus täielikult. 01.12.2008.a Hageja poolt Liisingueseme kasutamise eest tasumiseks esitatud arve nr A08404093 (tl 21) summas 413.41 eurot jättis Osaühing HL tasumata summas 322.83 eurot. Hageja poolt Osaühingule HL ajavahemikus 01.01.2009.a kuni 22.10.2009.a esitatud arved nr A09004128, A09040279, A09076036, A09112734, A09149008, A09184915, A09211548, A09266940, A09282075, A09336048 ja A09348202 (tl 22-32) jättis Osaühing HL täielikult tasumata. 11.06.2009.a saatis Hageja Osaühingule HL teatise (tl 33), et Hageja loeb Liisingulepingu ühepoolselt ülesöelduks ja Osaühingul HL tuleb Liisinguese Hagejale tagastada, kui Osaühing HL ei tasu Liisingulepingust tulenevat võlgnevust hiljemalt 25.06.2009.a. Hageja hoiatas Osaühingut HL, et vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) Liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on Osaühingul HL kohustus hüvitada Hagejale Liisingueseme müügikahju (s.o Liisingueseme jääkväärtus ja realiseerimishinna vahe), samuti kõik Liisingulepingu ülesütlemisest AS-ile SEB Liising tekkivad kulud. 26.06.2009.a seisuga ei olnud Osaühing HL enda võlgnevusi Hagejale tasunud ja Liisinguleping loeti ülesöelduks. Vastavalt Liisingulepingu punktile 12.4 juhul, kui Osaühing HL ei tagasta Liisingueset Liisingulepingus sätestatud tingimustel, on Hagejal õigus rakendada kohaseid meetmeid Liisingueseme valduse tagasisaamiseks. Põhjusel, et Osaühing HL Liisingueset Hagejale ei tagastanud, tellis Hageja OÜ-lt Reeborn Liisingueseme tagastusteenuse ja tasus selle eest 478.42 eurot (7,485.60 Eesti krooni) (tl 34). 28.07.2009.a sai Hageja esindaja OÜ Reeborn Liisingueseme enda valdusesse (tl 35). Liisingueseme esialgse ülevaatuse käigus tuvastati, et Liisinguesemel on puudu nii vint kui ka temperatuuri näidik. 17.08.2009.a OÜA poolt Hagejale esitatud arve (tl 37) alusel tasus Hageja Liisinguesemele duplikaatpassi tellimise eest ARK-ist eest 19.17 eurot (300.00 Eesti krooni). 06.10.2009.a müüs Hageja Liisingueseme hinnaga 16,936.59 eurot (265,000.00 Eesti krooni) (tl 38). 15.10.2009.a OÜA poolt Hagejale esitatud arve (tl 40) alusel tasus Hageja Liisingueseme müügiteenuse eest 532.60 eurot (8,333.33 Eesti krooni). 21.04.2011.a saatis Hageja Kostjale teatise, et Kostjal on tekkinud kohustus tasuda Osaühing HL eest Hagejale Liisingulepingust tulenev võlgnevus summas kokku 9,337.79 eurot hiljemalt 03.05.2011.a (tl 41). 13.05.2011.a seisuga ei ole Osaühing HL ega Kostja võlgnevust Hageja ees kustutanud. Hageja omandas liisingueseme ainult selle eesmärgiga, et tehtud kulutuse hüvitab Osaühing HL vastavalt Liisingulepingule. Osaühing HL enda kohustust ei täitnud. Ainus võimalus tekkinud kahju hüvitada oli Hagejal Liisinguese võõrandada ja saadud summade arvelt kustutada Osaühing HL poolt tekitatud kahju. Hagejal õnnestus Liisinguese müüa hinnaga 16,936.59 eurot (265,000.00 Eesti krooni). Liisingulepingu punkti 12.2.2 kohaselt oli Hagejal õigus Liisinguese võõrandada omal äranägemisel. Liisingulepingu ülesütlemise põhjustas ainult Osaühing HL, kes jättis tasumata Liisingulepinguga tasumisele kuulunud maksed. Liisingulepingu punkti 12.2.1 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik Liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulutused.

Hageja kandis liisingulepingu ülesütlemisest tulenevalt järgmisi lisakulusid: Liisingueseme tagastusteenus, Liisinguesemele duplikaatpassi tellimine ARK-st ja Liisingueseme müügiteenus. Kokku kandis Hageja lisakulusid 72.89 eurot (1,140.55 Eesti krooni). Hageja poolt Liisingueseme tagastusteenuse tellimise põhjustas Osaühing HL ise, kuivõrd Osaühing HL ei tagastanud Liisingueset vabatahtlikult. Hageja oli õigustatud nõudma viivist. Liisingulepingu punkti 1.12 kohaselt on Liisingulepingu osaks Hageja liisingulepingu üldised tingimused (tüüptingimused) nr XXX, mille kohaselt oli Osaühing HL kohustatud maksma Hagejale viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest, kui Osaühing HL hilineb ükskõik millise makse või mõne muu Liisingulepingu järgse summa maksmisega. Sellest tulenevalt on Hageja viivise tasumise nõue Osaühing HL vastu summas 1,422.74 (tl 96). Liisingulepingu ülesütlemisega seoses kuulusid Osaühing HL poolt tasumisele järgmised maksed: Tasumata arved 3,122.85 eurot Liisingueseme eest hüvitamata osa 3,651.65 eurot Lisakulud (tagastusteenus, duplikaatpassi tellimine ARK-st, müügiteenus) 1,140.55 eurot Viivised 1,422.74 eurot Kokku 9,337.79 eurot Hageja palub mõista HL välja 9,337.79 eurot hageja AS-i SEB Liising kasuks ning kohtukulud jätta HL kanda, s.h mõista HL välja AS-i SEB Liising poolt tasutud riigilõiv summas 798,89 eurot. 25.10.2011.a on hageja esitanud täiendavad seisukohad. Nende kohaselt vastuseks kostja kohtuistungil väidetule, et kaater Stringray 210 CX Volvo Benta 4,3 MPI/SX (edaspidi nimetatud – Liisinguese) müüdi alla turuhinna ning OÜA seotud isikutele, esitab hageja täiendavad kostja väiteid ümberlükkavad tõendid. OÜAkui oma valdkonna spetsialist tegi esmalt hagejale ettepaneku Liisinguese müüki panna soovitusliku hinnaga 20,771.29 eurot (325,000 Eesti krooni) (tl 90-91). Hiljem langetati Liisingueseme hinda 17,895.26 eurole (280,000 Eesti krooni) (tl 90-91) kui ka 16,968.54 eurole (265,500 Eesti krooni) (tl 92). 05.10.2009.a müüdi Liisinguese Soome firmale Mastinet OY (tl 93-95), mis peaks ka ümber lükkama kostja spekulatsioonid selle kohta, et Liisinguese müüdi OÜAseotud isikule. Hageja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja on alates võlgnevuse tekkimisest käitunud hageja suhtes pahatahtlikult. Esiteks ei tagastanud kostja vabatahtlikult Liisingueset. Teiseks pole kostja käesoleva hetkeni Osaühing HL esindajana tagastanud sõidukit CHRYSLER Grand Voyager 2,8 CRD, mis oli tema valduses hageja ja Osaühing HL vahel sõlmitud ühe teise liisingulepingu alusel. Kuna kostja oli kohustatud eelnimetatud CHRYSLER Grand Voyager 2,8 CRD tagastama juba varasemalt kui Liisingueseme, aga polnud seda teinud, oli hagejal põhjendatud kahtlus, et kostja ei tagasta ka Liisingueset. Samuti oli kostja hagejaga suheldes väga üleolev ning ähvardas, et järgmisel päeval toimetatakse Liisinguese kolmandate isikute poolt minema. Seega pärast kostjaga suhtlemist Liisingueseme tagastamise teemal oli hagejale selge, et Liisinguesemest mitte ilma jääda, tuleb see kostja juurest viivitamatult minema transportida. Seoses eeltooduga möönab hageja, et tõepoolest ei olnud võimalik nii vähese aja jooksul tellida kaatrite veoks mõeldud spetsiaalset transporti. Kõike eeltoodut tõendab hageja OÜ Reeborn esindaja Raimond Kesa e-kirjaga hageja esindaja poolt esitatud järelepärimisele Liisingueseme transportimise asjaolude kohta (tl 97). Hageja on seisukohal, et Liisinguesemeks olnud kaatri transpordi selleks mittespetsiaalse transpordivahendiga on kostja oma tegevusega ise põhjustanud. Seega on hageja arvamusel, et isegi juhul kui kostja väidetavad kaatri vigastused tekkisid selle transportimise käigus, oleks põhjendatud hageja kasuks välja mõista kogu hageja hagiavalduses esitatud nõue summas 9,337.79 eurot.

Kostja vastuse kohaselt on kaatri hinna kujundamisel võetud aluseks USA turu hinnad (tl 5458). Keelatud on USA turu jaoks ehitatud kaatrite registreerimine. Kaatri vigastused on tekkinud peale selle üleandmist (tl 59-63). Kaatri reaalne müügihind oleks pidanud olema vähemalt 450 000 krooni. Kohtuistungil avaldas kostja, et vaidlus on liisingueseme hinnas selle tagastamisel ja seisundis.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Hagejal on nõue 357550 krooni e. 22851,61 eurot suuruses summas, vara väärtus selle tagastamise hetkel oli 375 000 krooni e. 23 966,87 eurot ilma käibemaksuta. Hagejal puudub nõue. Kohus märgib täiendavalt veel järgmist. 28.07.2009 üleandmisvastuvõtuaktist nähtuvalt on fikseeritud kaks puudust: vindi ja temperatuurinäidiku puudumine. Hilisematel fotodel on näha hulgaliselt muid puudusi- purunenud tuuleklaas, mõrad parrastes ja salongis. Kohus on seisukohal, et kostjale ei sa panna asja kahjustamise riisikot peale selle üleandmist. Ka on hageja ja koostööpartner kinnitanud, et kaatri vedu toimus ilma spetsiaalvahendite kasutamiseta. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kaatri transpordi mittespetsiaalvahendiga on kostja põhjustanud. Hageja viited teise liisingulepingu esemele ei ole käesolevas asjas asjassepuutuvad. Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga JEMAB esitatud arvamuse suhtes. Kohus on eelnevalt märkinud et tegemist on asjakohase dokumentaalse tõendiga. Selles on käsitlust leidnud liisingueseme väärtus mitte Rootsi Kuningriigis, vaid Eesti Vabariigis. Asjakohatu on hageja viide Somaalia Vabariigile.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.